.......................................................................................... 7 2.1 Põllumajanduslike majapidamiste tööjõukasutus 2007.aastal võrreldes 2005. ja 2001.aastaga .............................................................................................................. 7 3. TAIME- JA LOOMAKASVATUSTOODANG...........................................................9 3.1 Pestitsiidide (herbitsiidi, fungitsiidi ja bakteritsiidi ning insektitsiidi) kasutus toimeaines põllumajandusmaa hektari kohta Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal, Taanis ja Iirimaal aastatel 1995 ja 2001.....................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................11 2 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK 1.1 Lorenzi kõver
kasum on kõige suurem ressursiühiku kohta. Ressursside maksimum- määratakse kindlaks hinnatasemega. 12:Väetiste üldefektiivsus ja keskmine efektiivsus Väetise üldefektiivsuse näitajaks on enamsaak kd-des või sü- s 1 kilogrammi väetiste toimeaine kohta.. Antud näitaja väljendab suhet tegur toodang . Kui kasutatakse samaaegselt mitut väetiseliiki on tegemist väetise keskmise efektiivsusega- (Eväet), väljendab kõigi kasutatud väetiste (NPk) 1 kilogrammile (toimeaines) saadavat enamsaaki ehk enamsaaki keskmiselt väetistühiku kohta E väet = Y NPK Y o / X Y NPK on saak väetist (NPK ) saanud põllult Y o on saak väetamata põllult X on summaarse väetisannus toimeaines 12a):Väetisenormi mõjutavad tegurid: Maa looduslik viljakus, eelkultuurid... 13:Väetise kasutamise majanduslik efektiivsus (väärindushind)- miks vaja? Väetise majandusliku efektiivsuse selgitamiseks on vaja saagi andmed üle viia rahaliseks näitajateks
Väetamine on peamine saaki kujundav tegur, seega sõltub taimekasvatuse efektiivsus suurel määral väetiste kasutamise efektiivsusest. Väetise üldefektiivsuse näitajaks on enamsaak kg-des või söötühikutes 1 kilogrammi väetiste toimeaine kohta. Antud näitaja väljendab suhet tegur toodang. Kui kasutatakse samaaegselt mitut väetiseliiki on tegemist väetise keskmise efektiivsusega- (Eväet), väljendab kõigi kasutatud väetiste (NPK) 1 kilogrammile (toimeaines) saadavat enamsaaki ehk enamsaaki keskmiselt väetistühiku kohta E väet = Y npk Y o / X Y npk- on saak väetist (NPK ) saanud põllult Y o- on saak väetamata põllult X- on summaarse väetisannus toimeaines 13. Väetisnormi mõjutavad tegurid Väetisenormi mõjutavad tegurid on: 1.mulla omadused 2.väetustarve 3.eelnev väetamine 4.mullaharimistööde kvaliteet 5.eelkultuur ja selle väetamine 6.ilmastik 14. Väetise kasutamise majanduslik efektiivsus (väärindushind)
Luik 2004). Taimekaitsevahendid Euroopa arenenud maades kasutatakse taimekaitsevahendeid ohtralt. Nii tuleb Hollandis ja Belgias haritava maa hektari kohta üle 10 kg (preparaadina) pestitsiide. Pisut vähem kasutatakse neid Hispaanias, Inglismaal ja Prantsusmaal. Euroopa riikide edetabeli lõpuosas on Taani, Rootsi ja Soome, kus kasutatakse taimekaitsevahendeid alla kahe kilogrammi haritava maa hektari kohta. Eestis kasutatakse pestitsiide veelgi vähem toimeaines tuleb meil haritava maa hektari kohta ca 200 grammi pestitsiide (A. Luik 2002). Suurema osa Eestis kasutatavatest pestitsiididest moodustavad herbitsiidid ja seda just teraviljakasvatuses, kus 80% kasutatavatest taimekaitsevahenditest moodustavad herbitsiidid. Herbitsiide kasutatakse suhteliselt palju ka köögiviljanduses, vähendamaks vaheltharimise kordi ja käsitsi kõplamist (A. Luik 2002). Pestitsiidid, sealhulgas ka herbitsiidid, on kallid ja nende kasutamine toob
Väetamine on peamine saaki kujundav tegur ja majanduslikult on tulus intensiivne viljelemine. Seega sõltub taimekasvatuse efektiivsus suurel määral väetise kasutamise efektiivsusest. Väetise üldefektiivsuse näitajaks on enamsaak kilogrammides või söötühikutes ühe kilogrammi väetiste toimeaine kohta. Antud näitaja väljendab suhet tegur-toodang. Väetise keskmine efektiivsus (Eväet) väljendab kõigi kasutatud väetiste (NPK) 1 kilogrammile (toimeaines) osanevat enamsaaki ehk enamsaaki keskmiselt väetiseühiku kohta. , kus YNPK= saak väetist (NPK) saanud põllult; Y0= saak väetamata põllult; X= summaarne väetisannus toimeaines. Väetisnormi mõjutavad tegurid: mulla omadused, väetustarve, eelnev väetamine, mullaharimistööde kvaliteet, eelkultuur ja selle väetamine, ilmastik. Saagifunktsioon, mis iseloomustab väetisannuse ja saadava enamsaagi vahelist seost
kindlaks hinnatasemega. 12. Väetiste üldefektiivsus ja keskmine efektiivsus Väetiste üldefektiivsuse näitajaks on enamsaak kilogrammides või söötühikutes ühe kilogrammi väetiste toimeaine kohta. Antud näitaja väljendab suhet tegur-toodang. Juhul kui kasutatakse üheaegselt mitut väetiseliiki, tuleb arvutada väetiste keskmine efektiivsus. Väetiste keskmine efektiivsus väljendab kõigi kasutatud väetiste (NPK) 1 kilogrammile (toimeaines) osanevat enamsaaki ehk enamsaaki keskmiselt väetiseühiku kohta. Eväet=(Ynpk-Yo):X , kus siis Ynpk on saak väetist saanud põllult, Yo on saak väetamata põllult ja X on summaarne väetisannus toimaines. Saagifunktsioon, mis iseloomustab väetisannuse ja saadava enamsaagi vahelist seost (saagikõverat), on leitav järgmise matemaatilise võrrandi abil: Yx=Yo+bx-cx². Kus siis Yx on planeeritud saak, Yo saak väetamata alalt, x on väetisenorm, bx-cx² on
leviku piirkonda. (Jänes, Niiberg 2001). Üheks efektiivsemaks väetamisviisiks viljapuuaias on sügavväetamine vedelväetisega: väetised viiakse otse juurte lähedale mulda. Selleks võib kasutada aiapritsi, millele on monteeritav vastav puur. (Kiislar 1969) Rajamisväetamise korral külvatakse väetised kogu istandiku pinnale ja viiakse sügisese harimisega 25-30 cm sügavusse mulda. Vastavalt mullaviljakuse klassile antakse fosfor- ja kaaliväetist toimeaines 120-200 kg/ha ja vastavalt mulla happesusele kas klinkritolmu või põlevkivituhka. (Jänes, Niiberg 2001). Puutuhk sisaldab kaaliumi, fosforpentoksiidi ja lupja, seepärast sobib ta kirsipuudele eeskätt happelistel muldadel. (Jänes, Niiberg 2001). 29 Koduaias tuleks kirsipuude puhul panna istutusauku 10-15 kg orgaanilist väetist (kõdusõnnik,
leidmiseks tuleb kasutada järgmisi ümberarvestuse koefitsiente: · P = P2O5 x 0,44 P2O5 = P x 2,3 · K = K2O x 0,83 K2O = K x 1,2 Toiteelemente tuleb kasutada tasakaalustatult. N-väetise normi peab oluliselt korrigeerima, kui põllule ei anta PK-väetisi vastavalt vajadusele . Taim ei suuda "liias" antud toiteelementi efektiivselt kasutada, mistõttu väheneb väetamise tasuvus ja saagi kvaliteet Vajaliku väetisekoguse arvutamine Väetisenormid antakse tavaliselt toimeaines. Teada tuleb väetise toimeaine sisaldust ja kogust, mida on vaja kasutada mingile maa-alale (m2-le või ha-le). Selleks toimeaine norm jagatakse väetise toimeaine protsendiga ja saadud tulemus korrutatakse 100-ga Näide: · Viljapuudele on vaja anda 10 g/m2 P2O5 · Väetamiseks kasutatakse superfosfaati - 20% toimeainet, siis m2-le on vaja (10:20)*100=50 g · Väetatava puu võraalune pind on 12 m2, siis väetise kogus on 50*12= 600g
Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisesse rakendamise tulemusena. Kui on tegemist mitme võrreldava variandiga, siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasvavas kokkuvõttes. 50 40 30 SE 20 10 KE 0 AE 0 20 40 60 80 100 120 140 N-väetisi toimeaines (kg/ha) Joonisel (odra enamsaak (kasvav tootlikkus) ressursside muutuva koguse puhul) on suhe tegur-toodang. Kujutatud 3 vööndit, mis võimaldavad selgitada kasutatavate väetiste optimaalseid suhteid. I vööndis on ressursside efektiivsus maksimaalne, sest AE on KE kõrgem. Alates sellest punktist, mil AE ja KE kõverad ristuvad, algab II e. kriitiline vöönd. See ulatub punktini, mille juures kõver AE ristub horisontaalteljega.
annaabi.ee 
