· Lamandumis- ja külmakindlus o Paremad maitseomadused · Suurem toiteväärtus (kuldne riis- A-vitamiin) · Pikem säilivusaeg · GMO-de vastu o Kahjurid muutuvad immuunseks o Geenid võivad üle kanduda umbrohule o Erinevate organismisde geenide koostoime võib olle ettearvamatu o GM-taimede maitseomadused on tavaliselt halvemad o Geenisaaste o Allergeenide valk võib sattuda toiduainesse, kus teda tavaliselt ei leidu Geeniteraapia · Inimesel on teada üle 3000 päriliku puude · Kaks võimalust 1. Asendada haige geen tervega 2. Vaigistada haige geen Haigused vale nukleotiidide järjestuse tõttu Kui teada, kus see defektne geen on, siis lisatakse sinna üks genei jupp, mis ei laseb geenil korralikult töötada · Siiratakse sama liigi geene · Geenid siiratakse somaatilistesse rakkudesse
jõudnud toksiinid hakkavad kohe toimima ja põhjustavad haiguse. Mittemikrobioloogiliste toidumürgistuste põhjusteks on oma olemuselt mürgised toiduained (mürkseened, -taimed, -kalad), toiduaines teatud tingimustel tekkinud mürgised ühendid (näit. solaniin roheliseks tõmbunud kartulis, rohelistes tomatites), luuviljaliste tuumades sisalduv amügdaliin, mis seedetraktis lagunedes moodustab sinihapet, või toiduainesse sattunud orgaanilised või anorgaanilised mürgid (pestitsiidid, nitritid, nitrosoamiinid, raskemetallid (plii, vask, elavhõbe jt.). Viimased võivad toitu sattuda nõudest, milles toitu valmistatakse, neid võib olla ka heitgaasides, tööstusjäätmetega saastunud vees, taimekahjurite hävitamiseks kasutatavates preparaatides. Piia Maria Nahkur Toidumürgistused Suhteliselt hiljuti avastati uus haigustekitaja prioon (ing. k
võiböelda kõigerohkem. praetav toiduaine. Madalama rasva temperatuuri korral imendub liiga palju rasva toiduainesse. Peale kuldkollase kooriku omandamist nõrutatakse toiduaine liigsest rasvast. 10. Röstimine Meeldiva krõbeda pinna · Pann Toiduaine on selle · Pähklid
Valisin referaadi teemaks botulismi, kuna sellest haigusest on vähe räägitud, samas on tegu väga ohtliku haigusega. Selle raske toidumürgituse kutsub esile mikroorganismi Clostridium botulinum toksiin- botuliin. Botulismi nimetatakse ka vorstimürgistuseks, kuna esimesed botulismipuhangud 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul olid seotud just vorsti tarvitamisega. Botulismi põhjustajaks on botulismikepikese poolt toiduainesse eritatud väga tugeva toimega mürk - looduses esinevatest mürkidest kõige kangem. Botulismibatsill areneb ainult hapniku puudumisel (anaeroobne mikroob). Botulism on sagedamini seotud suitsutatud toodete, soolakala ja eriti konservidega, kõige enam omavalmistatutega: seene- ja juurviljakonservidega. Saastunud toiduained ei ole kuidagi iseäralikud, ainsaks väliseks tunnuseks on ,,kummis" konservikaaned. Mikroobi leidub pinnases, vees, põhjamudas, kalade ja loomade soolestikus
ja hallitusseened. 1 - toodetakse rakku sisse -toodetakse rakust välja - ei eraldu mikroobi eluajal - eraldub mikroobi elu-ajal Toiduainetes olevad mikroorganismid toiduainesse võivad olla: · Patogeensed Toksiinid on erineva keemilise koostise, mürgisuse ja stabiilsusega (vastupidavus · Mittepatogeensed kuumusele ja kemikaalide toimele) Mittepatogeensed mikroorganismid Patogeensed mikroorganismid: · Põhjustavad inimeste, loomade või
Vastupidav õlile ning rasvadele. Polüpropüleen on sulamistemperatuur on u. 160 kraadi (kõrgem kui PE-l), kuid ei kannata temperatuuri alla 0 kraadi. 31. Kasutamine Kasutatakse paljudes rakendustes, Pakendamine, kilekotid, ämbrid, kausid. Enamik margariinitopse on tehtud PP-st. Tekstiil (nt köied, termiline aluspesu ja vaibad). Kirjatarbed, plast- ja korduvkasutatavad mahutid, laboriseadmed. Kõlarid, autotööstuse komponentid. PP-st ei imendu toiduainesse mürgiseid kemikaale. 32. joonis 33. Polüvinüülkloriid (IUPAC Polü) sageli lühendatuna PVC, on kolmas enimkasutatav termoplastilisest polümeerist pärast polüetüleen ja polüpropüleen 34. See on üks kõige väärtuslikum tooteid, keemiatööstus. Maailmas üle 50% valmistatud PVC kasutatakse ehituses. Kuna ehitusmaterjal, PVC on odav, vastupidav ja lihtne transportida. PVC toodang maailmaturul on kasvanud, mille keskmine määr on umbes 5% viimase aasta jooksul. 35
kaldega trappide suunas. Trapid peavad olema ehitatud ja paigaldatud selliselt, et oleks välistatud tootmisruumi saastumise oht. Trappe ei nõuta ruumides, kus säilitatakse ainult külmutatud tooteid ning ainult pakendatud tooteid; 2) siseseinad terved, sileda pinnaga ja kergesti puhastatavast vastupidavast ning mittepoorsest materjalist; 3) siselaed terved, kergesti puhastatavad. Tuleb vältida tolmu kogunemist siselagedele ja sealt ainete eritumist käideldavasse toiduainesse; 4) uksed tihedalt suletavad ning valmistatud vastupidavast ja kergesti puhastatavast mittekorrodeeruvast materjalist või kaetud sellise materjaliga täies ulatuses; 5) piisava ventilatsiooniga ja vajadusel täiendava kohtventilatsiooniga auru ärajuhtimiseks (vältimaks kondensaadi kogunemist); 6) ventilatsioonisüsteemide konstruktsioon peab võimaldama filtrite ja teiste vahetatavate osade puhastamist või vahetamist;
kemikaalide pakendid, toiduainete pakendid, ravimipakendid jne. 17. Milliseid nõudeid esitataks pakendimaterjalidele? Mehhaaniline vastupidavus materjal ei tohi muutuda mehhaaniliste mõjutuste käigus, kasutuse käigus Keemiline vastupidavus nii toiduainete kui väliskeskkonna suhtes, sh. vananemine Ökonoomsus tooraine odavus ja kättesaadavus Hea töödeldavus Vastavus sanitaar-hügieenilistele nõuetele pakkematerjali komponendid ei tohi üle minna pakendatud toiduainesse. (välja arvatud, aktiivne pakendamise meetodid). Nõuded transporttaarale - mehhaaniline vastupidavus, kuumuskindlus ( et saaks teha sanitaartöötlust), külmakindlus (sõltuvalt ilmastikutingimustest). Puit, metall, plastik. 18. Mis on ja mille poolest on pakendi kujundamisel olulised järgmised pakkematerjalide füüsikalised omadused: · Paksus, see on omadus, millest omakorda olenevad materjali jäikus, mehhaanilised omadused, gaaside läbilaskvus .
Aroomidefektide põhjused toiduainetes: 1) Toidu töötlemine kuumtöötlemine, konserveerimine, uus toormaterjal, desinfektsioon, fermentatsiooni defektid, säilitamine 2) Taimetoidud keskkonna saastatus, biotsiidid 3) Loomne toit sööt 4) Toidu hoiustamine/ladustamine toiteväärtuse alanemine, toidu koostisosade reaktsioonid (oksüdeerumine, mitte-ensümaatiline pruunistumine), aroomiühendite imbumine toiduainesse ümbritsevat keskkonnast või pakendist Toiduaine Off-flavor Põhjus Metioniini fotooksüdatsioon Piim Päikesevalguse lõhnamaitse metionaaliks Piimapulber Oa-sarnane Osoonitase õhus liiga kõrge
· Geenide avaldumist saab reguleerida · Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, mis muutub uues sordis · Põldudel kasutatakse vähem keskkonnamürke GMO-aretuse vastu: · Kahjurid võivad muutuda immuunseks · Geenid võivad üle kanduda umbrohule · Erinevate organismide geenide koostoime võib olla ettearvamatu · GM-taimede maitseomadused on tavaliselt halvemad · Geenisaaste · Allergeenne valk võib sattuda toiduainesse, kus teda tavaliselt ei leidu. GEENITEHNOLOOGIA Geeniteraapia ehk geenravi Inimesel on teada üle 3000 päriliku puude. Kaks võimalust: 1)asendada haige geen tervega ; 2) Vaigistada haige geen. · Siiratakse sama liigi geene (inimese geen inimesele, loomad loomadele) · Geenid siiratakse ainult somaatilistesse rakkudesse ( keharakud- somaatilised) · Ei pärandu järglastele Näide: diabeet ( kõhunääre ei sünteesi insuliini) GEENRAVI
Mida kõrgemal temperatuuril, st mida intensiivsemalt toiduaineid keedame, seda enam rasva emulgeerub. Seega tuleks rasvarikkaid toiduaineid keeta võimalikult madalal temperatuuril (alla 98C), puljongi pinnale kerkinud rasv aga aeg-ajalt ära riisuda. Toiduainete praadimisel on rasv soojuskandjaks, aga ka toiduaine maitse parandajaks. Praadimisel peaks rasva temperatuur olema alla 170C, sest kõrgemal temperatuuril laguneb rasv väga intensiivselt. Praadimisel toiduainesse imendunud rasv muutub vähe, seetõttu väheses rasvas ning optimaalsel temperatuuril praadides rasvaga olulisi muutusi ei toimu. Rohke rasvaga praadides aga osa rasvast laguneb. Rasva lagunemise algusest annab märku suitsu tekkimine. Lagunemisprotsess muutub intensiivsemaks temperatuuri tõustes üle 180C, samuti rasva pikaajalisel kuumutamisel. Rasva lagunemine on seda intensiivsem, mida rohkem sisaldab see vabu rasvhappeid. Vabu rasvhappeid
annaabi.ee 
