vastassuunaline liikumise suunale. Hõõrdejõud mõjub pikki kokkupuute pinda ja hõõrdejõud on võrdeline pindu kokku suruva jõuga ( ehk rõhumisjõuga) Kui ta liikumist ei säilitata mingi teine jõud, jääb keha lõpuks seisma, hõõrdejõu mõju arvutatakse valemiga: F=µmg F-hõõrdejõud m- kehamass g-raskusjõu võrdetegur 9,8 N/ kg µ- hõõrdejõu tegur, millel on arvuline väärtus. Raskusjõud on arvuliselt võrdne toereaktsiooniga ,mis tähendab pinnasevastasemõjuga Hõõrdejõudu aitavad vähendada rattad, laagrid, detailide õlitamine. Hõõrdejõuga kaasnevad ka deformatsioonid. Deformatsiooni all mõistetakse kehakuju või ruumala muutust. Seega tekib jõud , mida nim elastsusjõuks. Elastsusjõudu käsitletakse kui ,,Hooki seadust"
Dünaamika Inertsiaalsüsteem-taustsüsteemi milles kehtivad Newtoni seadused Seadused : Newtoni I seadus On olemas selliseid taustsüsteemid,milles kehad liiguvad java kiirusega,kui neile I mõju teised kehad. Newtoni II seadus Kiirendus on võrdeline (resultant)jõuga ja pöörvõrdeline keha massiga. Newtoni III seadus Jõud millega kehad teineteist mõjutavad, on vastassuunalised, nende moodulid on võrdsed Impulssi jäävuse seadus Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu nende vastastikmõju tulemusel Gravitatsiooniseadus Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Hooke'I seadus Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega Mõisted: Inerts on ühtlase sirgjoonelise liikumise või paigalseisu säilitamise nähtus, mis ilmneb teiste kehade mõju puudumisel. Inertsus keha omadus, mis väljendab se...
Impulsi jäävuse vastastikmõju tulemusel. seadus p = const p=mv keha impulss Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Hooke'i seadus Fe=k k keha jäikus (1N/m), x- keha deformatsioon e. pikenemine (1m) Toereaktsioon N= mg cos mg raskusjõud; kaldenurk Liigehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga Amontons'i- Coulumb'i seadus Fh=N hõõrdetegur, N - toereaktsioon 3. Töö ja Energia Energia muutumise Keha energia muut võrdub väliste jõudude poolt tehtud tööga seadus E = A E - keha energia muut, A väliste jõudude tll 2 mv Kineetiline energia Ek = m keha mass, v keha kiirus
SEISUHÕÕRDEMINE Nähtus, kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal nt kruvi seinas. Alati suuruselt võrdse ja vastassuunalise jõuga, mis püüab keha liikuma panna. LIUGEHÕÕRDEJÕUD Nähtus, kus hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist. Hõõrdejõud suunatud alati liikumisele vastassuunas. Vastu pinda surumisel mõjub kehale rõhumisjõuga võrdne vastassuunaline toereaktsioon N. Liugehõõrdejõud on võrdeline kehale mõjuva toereaktsiooniga. VALEMID: Hõõrdumise põhjused: 1) Pindade ebatasasus 2) Aineosakeste vahelised tõmbejõud Kuidas hõõrdumist saab suurendada/vähendada? Suurendada: auto rehvide vahetamine talvel, liivapaber Vähendada: suuskade määrimine, rattaõli GRAVITATSIOONIJÕUD Kehade omavahelise tõmbumise nähtust nim gravitatsiooniks e gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks. Mõjub kõikidele kehadele ning ulatub valgusaastate kaugusele. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus
Elastse deformatsiooni liigid on tömbe ja surve deformatsiooni nihke deformatsioon painde deformatsioon väände deformatsioon F=k delta l Fe= elastsusjõud k= vedru jäikus delta l = vedru pikenemine delta l= l2, =l1 HÕÕRDEJÕUD Üksteisega kokkupuutuvate kehade vahel, kui nad hakkavad üksteise suhtes liikuma. Kehad vöivad olla tahkem vedelad, gaasilised. Nim liugehõõrdumiseks. Hõõrdejõud on võrdne toereaktsiooniga ja suunatus suhtelisele liikumisele. F= (müü)N F=hõõrdejõud, Müü=hõõrdetegevus, N= toerektsioon (mg) Toereaktsioon on aluse mõju keheale, mis asub alusel. IMPULSS Keha impulsiks nim keha massi ja kiiruse korrutist. P= mv ( p=keha impulss, m=keha mass, v=keha kiirus) P= 1(kg*m/s) Kasutates impulsi mõisted, saab Newtoni II seadusele anda kuju F=ma=>m(v1-v2)/t=>deltaP/t Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteem koguimpulss on jääv
liikumist, nimetatakse liugehõõrdumiseks. Liugehõõrdumise korral on hõõrdejõud suunatud alati liikumisele vastassuunas. Liugehõõrdumine Jõu suurus sõltub kokkupuutuvate pindade omadustest ning pindu kokku suruva jõu suurusest. Vastu mingit pinda surumisel mõjub kehale rõhumisjõuga võrdne vastassuunaline toereaktsioon N. Mõõtmised näitavad, et liugehõõrdejõud on võrdeline kehale mõjuva toereaktsiooniga. Hõõrdejõu muutmine Hõõrdejõud võib olla nii kasulik kui ka kahjulik. Kui on vaja keha paigal hoida või pidurdada, peab hõõrdejõud olema võimalikult suur. Liikumist segavat hõõrdumist tuleb aga vähendada. Et osata hõõrdumist muuta, on vaja teada, miks hõõrdumine üldse tekib. Hõõrdumisel on kaks peamist põhjust. Esiteks põhjustab hõõrdumist pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist.
Paigalseisu hõõrdejõud Veere hõõrdejõud Liugle hõõrdejõud Hõõrdejõud mõjub kõikidele liikuvatele kehadele, hõõrdejõud on alati vastassuunaline liikumis suunale. Hõõrdejõud mõjub pikki kokkupuute pinda ja hõõrdejõud on võrdeline kokku suruva jõuga. Kui liikumist ei säilita mingi teine jõud, jääb keha lõpuks seisma, hõõrdejõud arvutatakse valemiga F= (müü) m g F=hõõrdejõud M-kehamass G- raskusjõud Rõhumisjõud on arvuliselt võrdne toereaktsiooniga mis tähendab pinnasevastumõju. Hõõrdejõudu aitavad vähendada rattad, laagrid, detailide õlitamine. Hõõrdejõuga kaasnevad ka deformatsioonid. Deformatsiooni all mõistetakse kehakuju või ruumala muutust. Seega tekib jõud, mida nim elastsusjõuks. Elastsusjõuks nim deformatsioonis tekkinud jõudu , mis püüab taastada esialgset olekut. Elastsusjõud tekib aatomi vahel mõjuvatest jõududest. Elastsusjõudu käsitletakse kui ,,Hooki seadust"
Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Hooke'i seadus Fe kx k keha jäikus (1N/m), x keha deformatsioon e. pikenemine (1m) Toereaktsioon N mg cos mg raskusjõud, kaldenurk Amontons'i-Coulomb'i seadus Fh N Liugehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga. hõõrdetegur, N toereaktsioon III. Töö ja energia Keha energia muut võrdub väliste jõudude poolt tehtud tööga. Energia muutumise seadus E A E keha energia muut, A väliste jõudude töö mv 2 Kineetiline energia Ek m keha mass, v keha kiirus
Nähtust, kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal, nimetatakse seisuhõõrdumiseks. Seisuhõõrdejõud on alati suuruselt võrdne ja vastassuunaline jõuga, mis püüab keha liikuma panna. Nähtust, kus hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist, nimetatakse liugehõõrdumiseks. Liugehõõrdumise korral on hõõrdejõud suunatud alati liikumisele vastassuunas. Katsed näitavad, et liugehõõrdejõud on võrdeline kehale mõjuva toereaktsiooniga: Võrdetegurit μ (kreeka täht müü) selles valemis nimetatakse hõõrdeteguriks. Sageli, kui keha libiseb mööda horisontaalset pinda, on toereaktsioon arvuliselt võrdne kehale mõjuva raskusjõuga ja sel juhul Avaldame hõõrdejõu valemist (2.22 ) hõõrdeteguri: Näeme, et hõõrdetegur on võrdne hõõrdejõu ja toereaktsiooni jagatisega.Selle põhjal, kuidas kuju muutub, eristatakse viit liiki deformatsioone: tõmme, surve, paine, vääne ja nihe.
Asugu keha Maa suhtes liikumatul horisontaalsel laual (joon. 9.1). Kehale mõjub raskusjõud , mis on suunatud vertikaalselt alla, ja elastsusjõud , millega tugi mõjub kehale. Jõudu nimetatakse aluse reaktsioonijõuks ehk toereaktsiooniks. Kehale mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist: . Vastavalt Newtoni kolmandale seadusele mõjub keha toele teatud jõuga , mis on arvväärtuselt võrdne toereaktsiooniga, kuid suunatud sellele vastupidi: . Definitsiooni järgi nimetataksegi jõudu keha kaaluks. Eeltoodud seostest on näha, et , s.t. keha kaal on võrdne raskusjõuga . Kuid need jõud on rakendatud erinevatele kehadele! Joonis 9.1. Keha kaal ja raskusjõud. on raskusjõud, on toereaktsioon, on keha rõhumisjõud toele (keha kaal),
Impulsi jäävuse vastastikmõju tulemusel. seadus p = const p = mv keha impulss Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Hooke'i seadus Fe = kx k keha jäikus (1N/m), x keha deformatsioon e. pikenemine (1m) Toereaktsioon N = mg cos mg raskusjõud, kaldenurk Amontons'i-Coulomb'i Fh = µN Liugehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga. seadus hõõrdetegur, N toereaktsioon III. Töö ja energia Energia muutumise Keha energia muut võrdub väliste jõudude poolt tehtud tööga. seadus E = A E keha energia muut, A väliste jõudude töö mv 2 Kineetiline energia Ek = m keha mass, v keha kiirus 2
Impulsi jäävuse vastastikmõju tulemusel. seadus p = const p = mv keha impulss Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Hooke'i seadus Fe = kx k keha jäikus (1N/m), x keha deformatsioon e. pikenemine (1m) Toereaktsioon N = mg cos mg raskusjõud, kaldenurk Amontons'i-Coulomb'i Fh = µN Liugehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga. seadus hõõrdetegur, N toereaktsioon III. Töö ja energia Energia muutumise Keha energia muut võrdub väliste jõudude poolt tehtud tööga. seadus E = A E keha energia muut, A väliste jõudude töö mv 2 Kineetiline energia Ek = m keha mass, v keha kiirus 2
pane süsteemi pöörlema, seega on ta määratav staatilise momendi määramise põhimõttel. Hoonete põikseinte konstrueerimisel püütakse üldiselt saavutada, et jäikustsenter asuks hoone sümmeetria teljel (tuulekoormuse seisukohalt). Seljuhul määratakse i ndale põikseinale langev tuulekoormuse osa üldisest tuulekoormusest võrdeliselt põikseina jäikusega põikseinte summaarse jäikuse suhtes. Tuulekoormus Wi = Ri , võrdub tala toereaktsiooniga vastava põikseina kohal. Kuna põikseina arvutuslik jäikus koosneb üldjuhul paindejäikuse ja nihkejäikuse summast, siis ei ole ülesanne otseselt jäikuste võrdlemise alusel lahendatav. Selle asemel kasutatakse põikseinte paigutuste võrdlemist (põikseina deformatsioon mingil kõrgusel on määratav painde ja nihke koosmõjust). Kõrgetel ja kitsastel (B) seintel on määravaks paindejäikus, madalatel seintel on määravaks nihkejäikus.
r g = 9,8 m/s2 liikumistasandiga risti olev raskusjõud P . a=? Jälle saab rakendada eespool toodud kahe jõu ülesannet, sest keha libisemisel horisontaalpinnal määravad liikumise liikumissihilised jõud. Kehale mõjub küll vertikaalsihiline raskusjõud, kuid see on vastavalt Newtoni III seadusele tasakaalustatud pinna toereaktsiooniga (horisontaalpinna poolt risttahukale mõjuva jõuga, mida me joonisele ei kandnud). Seetõttu mingit vertikaalsihilist liikumist ei ole. Küll aga annab raskusjõud keha libisemisel mõjuva ja liikumist takistava hõõrdejõu. Hõõrdejõud avaldub teatavasti kujul Fh = µ FN , kus µ on pindadevaheline hõõrdetegur ja FN pinnaga risti olev rõhumisjõud (nn. normaaljõud). Kuna antud juhul on selleks raskusjõud ( FN = P ), siis avaldub hõõrdejõud kujul Fh = µ P = µ m g .
libisemist. • Teiseks põhjuseks on aineosakeste vahelised tõmbejõud. • Hõõrdejõu vähendamiseks kasutatakse määrimist. Määre tungib kokkupuutuvate pindade vahele ja surub need teineteisest eemale. • Hõõrdumist saab suurendada pindade karestamise abil. Kokkuvõte • Hõõrdejõud- Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. • Hõõrdetegur-Liugehõõrdejõud on võrdeline kehale mõjuva toereaktsiooniga, vastavat võrdetegurit nimetatakse hõõrdeteguriks. • Seisuhõõrdumine- Nähtust, kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal, nimetatakse seisuhõõrdumiseks. Seisuhõõrdejõud on alati suuruselt võrdne ja vastassuunaline jõuga, mis püüab keha liikuma panna. • Liugehõõrdumine- Nähtust, kus hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist, nimetatakse liugehõõrdumiseks. Liugehõõrdumise
skeemiga hoones (staatiliselt tavaliselt suurem kui korruse põikseintele ja need 23 maandavad koormuse. Kõik töötab vahelagi nagu tala põikseinte summaarse see eeldab osavõtvate elastsel alusel, kusjuures tala jäikuse suhtes. konstruktsioonide töötamist tugede paigutused on Tuulekoormus Wi = Ri , vastavalt tugevusõpetuse võrdelised põikseina võrdub tala toereaktsiooniga nõuetele. Skeem 8.9 Vahelae paindejäikusega omas pinnas vastava põikseina kohal. töötamise skeem (täpsemalt painde- ja Kuna põikseina arvutuslik horisontaalkoormusele nihkejäikusega). Kuivõrd jäikus koosneb üldjuhul (samal ajal töötab lagi ka vaadeldava tala (vahelae) paindejäikuse ja vert.lkoormusele) Lagi peab kõrgus (B) on väga suur, siis nihkejäikuse summast, siis ei
annaabi.ee 
