Dmitri Ivanovits Mendelejev Dmitri Ivanovits Mendelejev oli vene keemik, kes lõi keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. Samuti oli ta Mõõtude ja Kaalude Palati juhataja, ning Vene keemiaseltsi asutaja. Uuris vedelike ja gaaside soojuspaisumist. Sündis Siberis Tobolski linnas. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse. Peale seda kolis perega Peterburgi, kus lõpetas Peterburi pedagoogika instituudi. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse tervist parandama, kus töötas gümnaasiumis õpetajana. Oli abielus kaks korda. Teisest abielust tütar läks naiseks kuulsa vene poeedi Aleksandr Blokile. Mandelejev suri 1907.a. Peterburis grippi. Tema järgi on nimetatud 101. element mendeleevium (Md). Mõned faktid :
Dmitri Ivanovits Mendelejev (8. veebruar 1834 Tobolsk 2. veebruar 1907 Peterburi) Dmitri Ivanovits Mendelejev oli vene keemik. Mendelejev lõi keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. Mõnel juhul vaidlustas teiste keemikute poolt määratud aatommassid, kuna need ei sobinud tema loodud perioodilisustabeliga. Elulugu Sündis Siberis Tobolski linnas, seitsmeteistkümnelapselises perekonnas[1]. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse. 1849. aastal kolis perega Peterburgi, kus 1850. aastal astus Peterburi Pedagoogilisse Akadeemiasse, mille lõpetas 1855. aastal kuldmedaliga. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse tervist parandama, kus töötas gümnaasiumis õpetajana. Aastast 1857 oli Peterburi ülikooli õppejõud. 18591860
Keila Kool Referaat Dmitri Mendelejev Koostas: Keila 2009 Dmitri Ivanovits Mendelejev (8. veebruar 1834 Tobolsk 2. veebruar 1907 Peterburi) oli vene keemik, kes lõi keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. Mõnel juhul vaidlustas teiste keemikute poolt määratud aatommassid, kuna need ei sobinud tema loodud perioodilisustabeliga. Elulugu Sündis Siberis Tobolski linnas, seitsmeteistkümnelapselises perekonnas. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse. 1849.a. kolis perega Peterburgi, kus 1850.a. astus Peterburi Pedagoogilisse Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.a. kuldmedaliga. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse tervist parandama, kus töötas gümnaasiumis õpetajana. Aastast 1857 oli Peterburi ülikooli õppejõud. 18591860 töötas Heidelbergis uurides kapillaarsust ja spektroskoopiat
Elulugu Dmitri Ivanovits Mendelejev tuli ilmale 1834. aastal 2. veebruaril Siberis, Verhnie Aremzyani külas, Tobolski linna lähedal. Ta oli vene keemik. Poisile pandi nimi vanaisa järgi, kelle nimi oli samuti Dmitri. Mendelejev oli arvatavasti noorim oma 11, 13, 14 või 17 õestvennast. Täpseid andmeid laste arvu kohta pole teada, sest erinevates allikates on erinevad andmed. Peale isa ja ema surma läks 14aastane Dmitri kooli. 1849. aastal kolis vaesunud Mendelejev Peterburgi. Aasta pärast astus ta Peterburi Pedagoogilisse Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal kuldmedaliga
1783. aastal nimetati ta Liivimaa diviisi ülema kindralmajor Reinhold Ludwig von Patkuli adjutandiks. 1786 viidi ta porutsiku auastmes üle Soome jäägrikorpuse 1. pataljoni. 1788. aasta jaanuaris määrati ta Anhalt-Bernburgi printsi, kindralporutsik Victor Amadeusi (17441790) adjutandiks kapteni auastmes. Sama aasta detsembris sai Barclay de Tolly 2. järgu majori auastme ning viidi üle Izjumi polku. 1790. aastal ülendati ta 1. järgu majoriks ning viidi üle Tobolski jalaväepolku. Michael Andreas Barclay de Tolly paistis vapruse ja andekusega silma Vene-Türgi sõjas ning Vene-Rootsi sõjas. 1791. aastal määrati Michael Andreas Barclay de Tolly pataljoniülemaks vastmoodustatud Peterburgi grenaderipolku. 1794. autasustati teda Georgi ordeni 4. järguga vapruse eest lahingutegevuses Vilno all. Sama aasta novembris ülendati ta alampolkovnikuks ja määrati detsembris Eestimaa jäägrikorpuse 1. pataljoni ülemaks. 1797. aastal nimetati ta 4
juba vahimeistri auastmes ning ülendati 1778 kornetiks. 1783. aastal nimetati ta Liivimaa diviisi ülema kindralmajor Reinhold Ludwig von Patkuli adjutandiks. 1786. viidi ta üle soome jäägrikorpuse 1. pataljoni. 1788. aasta jaanuaris määrati ta AnhaltBernburgi printsi, Victor Amadeusi adjutandiks kapteni auastmes. Sama aasta detsembris sai Barclay de Tolly 2. järgu majori auastmen ning viidi üle Izjumi polku. 1790. aastal ülendati ta 1. järgu majoriks ning viidi üle Tobolski jalaväepolku. Michael Andreas Barclay de Tolly paistis vapruse ja andekusega silma Vene- Türgi sõjas ning Vene- Rootsi sõjas Ta võttis osa Napoleoni- vastasest Neljanda koalitsiooni sõjast, osaledes muuhulgas Pultuski ja Eylau lahingus. Pultuski lahingus ülesnäidatud vapruse eest autasustati teda Georgi 3. järguga. Eylau lahingus sai ta kuulihaava paremasse kätte küünarnukist kõrgemal, millega kaasnes luu lõhenemine
19. sajandi keskpaiku kuni 9000. “Poolamaale” rännata (talupoegade jutus oli Stiihilist lähirännet soodustas see, et uue tundmatu väljarändepiirkonna nimi Tobolsk Venemaa pealinna piirkonnas edenes muutunud “Too Polskiks”). Mõned Laimetsa, protestantlik kultuur, mis tugines saksa Härjanurme ja Roplca talupojad jõudsidki kolonistidele maal ja saksa ning soome ko- ametliku loaga Tobolski kubermangu ja kanti gudustele Peterburis ja Kroonlinnas. Koos seal kroonutalupoegade hingekirja. Esimene esimeste luterlike kogukondade kujunemisega neist oh Jurry Pallamois Kabalast (1842). ingerisoomlaste alal ning Vene riigi teenistuses Pihkva kubermangu kroonutalu- pojaks hiilgavat karjääri teinud baltisaksa aadlikest vormistati esimesena ametlikult Karl Kolli mõisnike ilmumisega Peterburi lähistele algas Oravalt (1840).
jumala saadikust. Töötas tsaariperekonnas ravides hemofiiliat põdevat Tsaari poega Alekseid. Pärast Aleksei imekombel terveks ravimist teenis ta suure tunnustuse ning jäi Tsaari perega tihedalt suhtlema. Rasputin on maailmas tuntud ka oma müsteerilise surma tõttu. Tema surmast on olemas ainult erinevad teooriad, aga tundub, et keegi tegelikult ei tea kuidas Rasputini elu lõppes. Elulugu Grigori Jefimovits Rasputin sündis 22. jaanuaril 1869 Tobolski kubermangus Pokrovskoje külas Siberis ja suri 29. detsembril aastal 1916 Petrogradis. Rasputini sünniaja kohta on palju vaieldud. Põhjuseks on see, et Rasputin on oma süniaja kohta valesid andmeid andnud.Tema sünniajaks pakuti erinevaid kuupäevi ja aastaid vahemikus 18641872, kuid Edvard Radzinski leidis teate rahvaloendusest, millest ilmneb, et talupoeg Grigori Jefimovits Rasputin sündis 22. jaanuaril 1869. Selle aasta
ideede peale. Mendelejevi puhul huvitas, kuidas ta leiutas perioodilisussüsteemi? Referaadis saab Dmitri Mendelejevi kohta lugeda tema noorusajast, perioodilisussüsteemist, erinevatest saavutustest ja hilisematest eluaastatest. 3 1. NOORUSAEG Dmitri Ivanovits Mendelejev (LISA 1) sündis 8. veebruaril 1934. aastal Tobolski külas, Siberis. Ta kasvas üles väga suures perekonnas, kus tal oli umbes seitseteist õde-venda, olles ise noorim. Tema isa, Ivan Pavlovits Mendelejev oli õpetaja ja ema Maria Dmitrijevna Kornileva oli koduperenaine. Pärast seda, kui Dmitri isa oli jäänud pimedaks, taasavas tema ema klaasitööstuse, et perele raha juurde tuua. Klaasitööstus oli tegelikult algatatud tema isa poolt, kuid mingi aeg oli see kinni pandud. 1847. aastal, kui Dmitri oli kõigest 13
Mis puudutab ,,Suurt Joonist", siis see on olnud aluseks varem nimetatud tsareevitsi Fjodor Borisovits Godunovi kaardi koostamiseks. Godunovi kaardi alusel olid välja antud 1612-14 aastatel Massa ja Gerardi kaardid Hollandis.(Joonis.4) Joonis.4. Fjodor Godunovi ,, Suure Joonise" põhjal tehtud kaart. Välja antud Gerritsoniga. Amsterdam, 1612-1614.a.a.(, 2011) Venemaa laienemine Siberi suunal tingis vajaduse uute kaartide koostamise järele. Esimese Siberi kaardi koostas Tobolski vojevood Pjotr Godunov 1667.aastal. Aktiivselt oli käimas 9 Siberi topograafiline kaardistamine ja mitmed tolleaegsed kaardid on säilinud tänapäevani. (Joonis.5) Joonis.5. Pjotr Godunov ja Semjon
Mustamere 791 71 4 Kutaisi 621 47 4 3 Karsi ja Erivani 546 195 1 1 3. Kesk-Aasia 440 85 5 4 4. Siber ja Kaug-Ida 4 202 273 6 106 s.h. Tobolski 2 031 56 3 35 Tomski 377 59 40 Jenissei 1 406 51 3 22 Amuuri ja Primorje 73 52 - 9 Kokku 1 - 4 117 105 25 341 127 331
Viis aastat hiljem elas seal 54 peret36. Minussinski piirkonda rajasid kõigepealt soomlased 1848. aastal Ülem-Suetuki küla, seejärel lätlased 1859. aastal Bulanka (hiljem alam-Bulanka) ja eestlased 1861. aastal Ülem-Bulanka küla. Alam-Suetukis elasid mitteluterlased, venelased, ja kokku moodustasid need külad Minussinski asunduse. Hilisema ümberasumise käigus, alates 1880. aastaist rajati eesti külasid ja asundusi veel Tobolski, Tomski, Kanski, Janissei, Krasnojarski ja Vladivostoki piirkonnas. Viimase külje alla rajasid 1898. aastal kümmekond peamiselt hiiu peret Liivi ehk Novaja Liflandia Küla, mis ajapikku venis ranniku mööda ligi viieteistkümne kilomeetri pikkuseks, ulatudes Bolsekamenski linnani. Hiidlaste külaotsa kutsuti "Kõpu otsaks", kuna suurem jagu asunikke oli pärit Kõpu poolsaarelt Kõrgessaare vallast. Teised Liivi küla asunikud pärinesid Käinast, Muhust,
Neljapäevaks lugeda: ,,Kurjad vaimud" 2. osa 8. pt ,,Ivan Tsarevits"! 22. september 2009 1849. katkes siis D looming, kuna ta saadeti sunnitööle. Belinski kiri Gogolile ,,Valitud kirjavahetus sõpradega"; Gogol üritas selles tekstis ümber hinnata oma eelnevat loomingut, kuulutas ennast religioosseks inimeseks. Keiser otsustas karistada karmilt. D aheldatakse ja saadetakse Siberisse. Esimene pikem peatuskoht on Tobolski vangla. See on üks linn Siberis, kus asus üleviimisvangla. Siit saadeti vangid erinevatesse kohtadesse. Ta kohtus siin dekabristide naistega. D taotleb 1854. aastal loa naasta Vm-le. Tema elukohaks saab Tver. 1859. aastal tuleb ta tagasi Peterburi. 50ndate lõpul avaldab ta kaks teost ,,Onukese unenägu" ja ,,Stepantsikovo küla ja tema asukad". 59. aastast algas D loomingu hilisem periood. Vene lihtrahvas ei suhtunud aristokraatidesse just positiivselt. D arvas, et
Ja ta luges mulle pisarsilmi ette oma eestinduse." Georg Eduard Luiga elas kõigest seitsmekümneseks. Pool sajandit aktiivset ajakirjanikutööd tähendas seega, et enamuse oma elust pühendas ta trükisõnale. Saanud koolmeistrikutse nagu tolleaegseist ajalehetegijaist suur hulk (alates Jannsenist), töötas ta kolm aastat õpetajana Tartumaal, oli korraks (1890-91) "Oleviku" toimetuses ja seejärel ligi kümme aastat Venemaal eesti asundustes Simbirski ja Tobolski kubermangudes. Pärast seda pühenduski ta ajakirjandusele, jättes kõige suurema jälje "Päevalehe" toimetajana 1908-1934. Õieti astus Luiga kirjameheteele luuletajana, alustades kaastööde saatmist eesti ajalehtedele ja ajakirjadele juba 15-aastasena. Varakult ärganud lugemishuviga kaasnes sõnaseadmisoskus, mida Luiga kasutas laialdaselt luuletuste, proosapalade, mõtteterade ja naljade ülestähendamiseks ja toimetustesse saatmiseks, olles üks viljakamaid ajakirjanduse kaastöölisi.
annaabi.ee 
