Tõmba joon alla tingimatutele refleksidele. Lugemine, kirjutamine, haigutamine, käekella vaatamine, neelamine, nutmine, köhimine, ujumine, jooksmine, aevastamine. II Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda. Kilpnääre, ajuripats, süljenääre, käbikeha, kõrvalkilpnäärmed. Sest süljenääre kuulub välissekretsiooninäärmete rühma, teised aga sisesekretoorsed näärmete hulka. III Seosta paariti peaaju osa ja ja tema ülesanne. Peaaju osa: A-suuraju, B-väikeaju, C-vaheaju, D-keskaju, E-piklikaju. Ülesanded: 1) liigutuste koordineerimine ja täpsus B-väikeaju 2) vastutab lihaste pingeseisundi säilimise eest D-keskaju 3) mälu kujunemine A-suuraju 4) juhib hingamist ja südametegevust E-piklikaju 5) asuvad sigimist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused C-vaheaju IV Järjesta järgmised refleksikaare osad vastavalt erutuse liikumisele. 4. Eferentsed närvikiud, 5. reageeriv lihas; 2. aferentsed närvikiud, 1. erutust vastuvõtvad närvira...
Sealt liigub erutus eferentse närvi pidi kindla organi vastavatesse piirkondadesse (näiteks lihastesse). Viimased reageerivad erutuse toimele, mis lihaste puhul väljendub kokkutõmbumises. Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks. Seejuures eristatakse tingimatuid ja tingituid reflekse. Tingimatud refleksid on kaasasündinud ehk pärilikud. Enamik tingimatutele refleksidele vastavaid refleksikaari kulgeb läbi seljaaju. Tingitud refleksid on aga elu jooksul omandatud (õpitud) ja nendes refleksikaartes osalevad peaaju eri piirkonnad. Suure osa refleksikaarte puhul läbib erutus aga nii pea- kui ka seljaaju. 9. Loetlege peaaju osad ja nimetage igale 1 ülesanne. Suuraju Mõttetöö, Vaheaju Hormonaalne regulatsioon, Keskaju Juhib koos seljaajuga autonoomseid tegevusi,
Mäluhäireid põhjustavad tegurid: alkohol, narkootikumid, vananemine, ajupõrutus Tegurid, mis võivad esile kutsuda mälukaotuse: ajutraumad, vanadus, alkohol, hapnikuvaegus Muutused, mis tekivad närvisüsteemis seoses vananemisega: Mediaatorite hulk sünapsites muutub, kuhjuvad DNA kahjustused, mille tulemusena häiruvad valkude sünteesid Võrdle Tingimatud/ Tingitud refleksid: Tingimatud on kaasasündinud ehk pärilikud refleksid. Tingitud (õpitud) on elujooksul tekkinud refleksid. Tingimatutele refleksidele vastavad refleksikaared kulgevad läbi seljaaju. Tingitud refleksides ja nende refleksikaartes osalevad peaaju eripiirkonnad. Signaalide töötlemine erutussünapsis/pidurdussünapsis: Pidurdussünapsis saabub närvirakku võrdselt erutavaid ja pidurdavaid signaale, mistõttu sünaps impulssi ei edasta ja tekib postsünaptiline pidurdus. Erutussünapsis saabub mitu erutussignaali. Toimub nende summeerimine. Kui ühel
Parasümpaatilise närvisüsteemi infot kannab edasi atsetüülkoliin. Parasümpaatiline NS innerveerib seedetrakti, eritus- ja suguelundite ning kopsude silelihaseid ja näärmeid , samuti südamekodasid , pisara ja süljenäärmeid ja silma sisemisi lihaseid. Veresoonte silelihaseid parasümpaatiline NS ei innerveeri. 28. Reflekside jaotavus ja refleksikaar Jaotavus: Reflekside jaotuvus : tingimatud ja tingitud reflekse. Tingimatud refleksid on kaasasündinud ehk pärilikud. Enamik tingimatutele refleksidele vastavaid refleksikaari kulgeb läbi seljaaju. Tingitud refleksid on aga elu jooksul omandatud (õpitud) ja nendes refleksikaartes osalevad peaaju eri piirkonnad. Suure osa refleksikaarte puhul läbib erutus aga nii pea- kui ka seljaaju. Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks. Joonis: 29. Lihaste refleksid Motoorsed sopinaalrefleksid : -venitusrefleksid
Seganääre. http://www.greenfacts.org/images/glossary/salvary-glands.jpg Tartu Tervishoiu Kõrgkool 6 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond Suuõõnde avanevate süljenäärmete nõre ja väikeste lima sekreteerivate näärmete nõre moodustab sülje. Sülg nõristub reflektoorselt vastusena tingitud ja tingimatutele ärritajatele. Täiskasvanul eritub sülge u. 1-1,5 liitrit ööpäevas, millest 70% toodab gl. submandibularis, 5% gl. sublingualis, 25% gl. parotis, selline protsentuaalne suhe kehtib suus seedimise korral. Puhkeolekus gl. parotise süljeeritus tõuseb u.30%-ni, samas väheneb keelealuse näärme sülje sekretsioon . Sülg sisaldab: vett 99%,elektrolüüte Na, K, Cl, HCO3, ensüüm ptüaliini, mille abil juba suus algab osaline süsivesikute lammutamine
Reflekside osatähtsus organismi motoorses talitluses. Refleks on tahtmatu neuraalne reaktsioon spetsiifilisele sensoorsele stiimulile, mis ähvardab organismi homöstaasi või ellujäämist. Refleksid esinevad ka kõige primitiivsematel loomadel, enamasti on neil kaitsereaktsioon nii välise kui ka sisemise ärritaja korral. Seejuures eristatakse tingimatuid ja tingituid reflekse. Tingimatud refleksid on kaasasündinud ehk pärilikud. Enamik tingimatutele refleksidele vastavaid refleksikaari kulgeb läbi seljaaju. Tingitud refleksid on aga elu jooksul omandatud ja nendes refleksikaartes osalevad peaaju eri piirkonnad. Suure osa refleksikaarte puhul läbib erutus aga nii pea- kui ka seljaaju. 28 Aju funktsionaalsete süsteemide ülesehituse põhimõtted. Kesknärvisüsteemi (KNS- pea ja seljaaju-) töö on organiseeritud minimaalsete kulutuste ja maksimaalse paindlikkuse printsiibil, olulsel kohal on funktsionaalne hierarhia
ja neelus. - Me maitseme vaid süljes lahustunud aineid! Funktsioonid:kõne, imemine, toidu segamine, seedefermentide parema juurdepääsu tagamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus 5 SÜLJENÄÄRMED GLANDULAE SALIVALES Funktsioon : toota sülge (1-1m5L ööpäevas täiskasvanul) - sülg nõristub reflektoorselt vastusena tingitud ja tingimatutele ärritajatele Sülg sisaldab: - vett 99%, elektrolüüte Na, K, Cl, HCO3, ensüüm ptüaliini, mille abil juba suus algab osaline süsivesikute lammutamine - a-amülaas/ptüaliin lõhustab toidutärklise maltoosiks - sülg sisaldab veel lima e MUTSIINI, lüsotsüümi, immuunglobuliine IgA, hüübimisfaktoreid Süljeeritus SALIVATIO on reflektoorne - muudab toidumassi mälumisel libedaks ja kergesti neelatavaks. Pidev süljenõristus on kui suuõõne
alateadlikult) aktiivne mineviku jälgede otsimine, olemasolev seostatakse varasemalt teadaolevaga, võrreldakse ja rikastatakse fantaasiakujunditega jne. Tajukujund üldistatakse kõnes. Nagu aistingud, ei ole ka taju lihtne kopeerimisetaoline jäljendivõtmise protsess, vaid see on aktiivne pertseptiivne tegevus, mis väljendub tajuobjekti aktiivses tundmaõppimises ja tajumuse loomises. Taju on reflektoorne ja kontekstitundlik protsess. Taju aluseks on, lisaks tingimatutele refleksidele, ka titngitud refleksid - ajutised närviseosed, mis tekivad paljude erinevate ärrituste süsteemipärasel mõjumisel retseptoreile. Neid nn kompleksärritajaid analüüsitakse ja sünteesitakse pidevalt kesknärvisüsteemis. Juhul kui analüsaatorile mõjub pidevalt mitte üks ärritaja, vaid mõjurite süsteem teatud järjestatud korrapäras, siis ei hakka vastusreaktsioon sõltuma enam üksikust ärritajast, vaid ärritajatevahelise seose iseloomust
vahekorral seoses pärilikkusega. INIMESE PSÜÜHIKA ONTOGENEES - isendi areng munarakust kuni loomuliku surmani. * embrüogenees e looteline areng * juveniilne arenguaste, st lootejärgne sünnist suguküpsuseni * adultne areng- täiskasvanud paljunemisvõimelise organismi aste * seniilsus e raukusjärk- paljunemisvõime kadumisest surmani 1. IMIKUIGA- kuni 1. eluaastani, sünd- närvisüsteem on morfoloogiliselt olemas. Kõrgem hakkab peale sündi, tuginedes tingimatutele refleksidele.olemas kõik tundlikkuse liigid. Tekivad mõtestatud taju ja taastundmine. Esimene, domineeriv, lapse arengule määrav tegevus on emotsionaalne ja praktiline suhtlemine ema ja lapse vahel. 2. MAIMIKUIGA- 1.-3. eluaasta. Ümbritseva maailma tunnetamine laieneb. Tärkab kaemuslik-motoorne mõtlemine. Verbaalsed signaalid. Liikuv, emotsioonid! Mittetahteline, aga vahendatud mälu. 3. MUDILASIGA- 3.-6. mäng, fantaasia, tahe,iseloom. Mängus mõtestatakse tegelikkust. 4
Õpetajate võimuses on mõjutada õpilaste motivatsiooni, kuid see muutub üha raskemaks, mida vanemaks õpilased saavad. Biheivorismi valguses Laps sünnib maailma esmaste bioloogiliste tarvetega, janu- ja näljatunne. Mõni aeg pärast sündi ilmnevad kuus primaarset emotsiooni: rõõm, hirm, viha, kurbus, vastikustunne ja Nii tarbed kui neid saatvad emotsioonid motiveerivad käitumist. Alguses reageerib vastsündinu vaid tarvetele ja emotsioone esilekutsuvatele tingimatutele ärritajatele. Sedamööda, kuidas laps areneb, võivad operantse tingituse vahendusel hakata süvenema väga erinevad käitumismallid, kui need seostuvad esmatarvete rahuldamisega. Tugeva assotsiatiivse seose tekkimisel käitumismalli ja esmatarbe rahuldamise vahel hakkavad need käitumismallid ise toimima käitumist ajendava jõuna, omandades sekundaarse tarbe funktsiooni. Niisuguste sekundaarsete tarveteks on sõltuvus, ühinemistarve, pealetükkivus jne
kuni suguküpsuseni; (3) adultne areng, täiskasvanud paljunemisvõimelise organismi aste; (4) seniilsus e raukusjärk, mis kestab paljunemisvõime kadumisest kuni surmani. Psüühiline areng: 1. Imikuiga (kuni 1. eluaastani)- sünnimomendiks on lapse NS morfoloogiliselt juba olemas. Kõrgem närvitalitus hakkab arenema kohe peale sündi, tuginedes olemasolevatele kaasasündinud tingimatutele refleksidele ja tajuvõimetele. Vastsündinul on olemas kõik tundlikkuse liigid. Tingitud refleksid hakkavad arenema al 3 elukuust- vilumused, harjumused, tekivad mõtestatud taju ja taastumine. Vanematega praktiline ja emotsionaalne suhtlemine on lapse arengule määrav, eriti mõjutab see sensoorset ja tundmuste arengut. Tähtis on naeratamine ja lähedus. Imikuea tegevused on hiljem aluseks teiste tegevusliikide väljaarenemisele. 2. Maimikuiga (1.-3
annaabi.ee 
