Eelpiste Tikkpiste Järelpiste Liivapiste Ristpiste Aedpiste Ristikpiste Sidepiste Madalpiste Mähkpiste Hääbepiste Narmaspiste Punuspiste Varspiste Ahelpiste Linnusilmpiste Varesejalgpiste Sämppiste Silmuspiste Nööpaugupiste Sõlmpiste Nöörpiste „Laisalõng“ Kastpiste Põlvikpiste Püvisilmpiste Võrkpiste Riideserva ääristamise pisted: Üleloomispiste-ääris Sämppiste-ääris Punuspiste-ääris „Losud“
Vahemere stiil Suurima mõjutekke andis sellele stiilile Kreeka ja Itaalia. Kreekale on iseloomulik valged seinad ja merele iseloomulikud külmad toonid: sinine, helekollane, türkiis ja teised. Itaaliale on vastupidiselt domineerivad soojad värvid: kahvatu-pruun, oliiv, seinad värvitud beezi värvi. Vahemere stiil Seinad on vahel värvitud eri värvides ja paigutatud erilisel moel. Vahemere-stiilis kasutatakse tikandites naturaalsed tekstiile (lina, puuvill). Köök Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elutuba Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level
kristlikus ikonograafias on seda samastatud jumala ja päikesega. Eesti ornamentikas on sõõr üks põhimotiive, esinedes nii lihtsate sõõrikeste, ristiga sõõride kui ka tähtsüdamikuga sõõridena. Lihtsat kujundit, keskpunktiga ringi, pidasid meie esivanemad päikese sümboliks ja seda leidub nii puust kui ka tekstiilist esemetel. eesti rahvakunstis leidub üldse väga mitmekesiseid sõõrimotiive, eriti rohkesti mulgi ja kihnu värvilistes tikandites, linastes särgitikandites, aga ka mulgirättide punastes kirjades. VÄRVID: Üldiselt olid eestlaste rõivad kuni 18. sajandini küllaltki värvivaesed, eelistades valget, halli, musta, pruune lambanaturaaltoone. Muinasaja lõpus ei värvitud kangast, vaid lõnga või veelgi sagedamini villa. Selleks kasutati taimseid värve, mis seadis mõningad piirid värvigammale. Eri tooni villa kokkuketramine andis võimaluse seda gammat laiendada.
Piduliku rõivana hindasid nad oma musti, lõikelt särgiga sarnanevaid pikk-kuubi kuni linnamoele üleminekuni · Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa olid suhteliselt vastuvõtlikumad uuendustele ja moemõjutustele, mis siit levisid lõunapoole. Näiteks 19. sajandi algupoolel kasutusele võetud uuemamoelised indigosinised naiste kampsunid ja meeste vatid jõudsid sajandi keskpaigaks ka Võrumaale · Rohkesti venepäraseid elemente (punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades) · Naiste rõivastusele oli Lõuna- · Meeste ülikond koosnes Eestis iseloomulik pikkade särgist, pükstest ja vatist varrukatega särk, kaunistatud (viimast ei kantud Mulgimaal). pilu või geomeetrilise tikandiga See oli potisinist värvi. · 19. sajandi esimese poolel · Kagu-Eesti meeste rõivastuses muutusid üldiseks ilmnes rida venepäraseid jooni,
Kontrolltöö 1.Lõunaeestis oli juures palju venejooni, punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades. Põhja eestis- naised kandsid varrukateta särki, ja selle peal ja selle peal varrukatega pihakatet käiseid. Lillkiri mis tikiti madalpistes käistele ja tanudele. Peas kandsid pottmütsi. 2. Teraviljad- nisu hakati kasvatama 19. saj. Kaer ja rukis I aastatuhandel m.a.j, oder 2 aastatuhandest e.m.a. Jahupuder ja jahuvorstid igapäevasem ja lihtsama toit, tangupuder eriti veel tanguvorstid aga pidulikum toit. Vees keedetud koogid ehk käkid
Tallinnas Toomkirik Tln s Niguliste kirik Saaremaal Kaarma kirik 13. Iseloomustage võrdlevalt Põhja-ja Lõuna-Eesti rahvarõivaid. Lõuna Eesti: Rahvarõivaid iseloomustas mitmete väga vanade rõivavormide visa püsimine Eriti paistis vanapärasustega silma mulgimaa Samas võis täheldada ka mitmeid mõjutusi : Lüuna võrumaa rõivastel oli ühisjooni lätlastega kogu lõuna eestis levis venepäraseid jooni (pun puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades) Põhja eesti Üsna väiksed paikkondlikud erijooned See piirkond uuendustele kõige vastuvõtlikum Rannaalad-soome mõju Peipsipõhjarannikul vene ja vadjapäraseid jooni Tln a ümbruses kodunesid ja levisid üle maa mitmed europpa moerõivatsega seotud nähtused _meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond naistel pikitriibuline seelik ja indigogoa tumesiniseks värvitud villased kangad.
Abielunaistel kuulus riietuse juurde ka tanu, mis oli tehtud valgest linasest riidest ning mida kaunistasid laubale jääv pits ja siidilindid kuklas. Meestel oli iseloomulik riietus ülikond, mis koosnes särgist, pükstest ja lühikesest kuuest. Erinesid ainult mulgi mehed, kes kandsid pikka kuube. Lõuna-Võrumaa rõivastel oli ühisjooni lätlastega ning Lõuna-Eestis levis venepäraseid jooni (punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades). Vene rahvakultuur mõjutas eriti aga Kagu-Eesti rõivastus, eriti setudes, kes olid pikka aega muust Eestist poliitiliselt eraldatud. Setu naised kandsid 19. sajandi esimesel poolel kitsaste ja pikkade varrukatega venepäraseid särke. Kui oli pidulik sündmus, siis käis meestel ülikonna juurde ka särgi peal kantav valgest villasest riidest umbkuuetaoline vene naiste sarafani tüüpi kehakate, mida kutsuti rüüks nagu varasemat kuubegi
materjalide töötlemise meisterlikkusest,ning võivad olla ka inimestele kunstilise elamuse allikaks. Kunst on muutunud omaette nähtuseks alles modernsel ajastul,seega viimastel sajanditel.Esemed,kujud,pildid olid vanasti tihedalt seotud igapäevase olmega,aga ka inimeste mütoloogilise maailmapilid ja maagiliste toimingutega.Näiteks eesti talurahvaornament,mida kasutati vöötkirjades ning muude kudumite kaunistustes või tikandites,ka õllekannudel ja paljudel teistel esemetel-ei olnud meie esivanematele ainult kaunistuseks vaid ka sümboolseks sidemeks inimesele ja maailmale oluliseks peetud põhimõtetega. Eesti rahvakultuur pole arenenud ainuüksi endasse sulgununa.Mõjutusi on saadud juba kiviajast peale teistelt kultuuridelt-palju laenatud motiive.Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid.Siiski on sajandeid püsinud külaühiskond säilitanud eestirahvakunsti omapärase ilme.
33. Saarlased saarlastel on oma müütiline kangelane Suur-Tõll. Turist saab tema kujuga kohtuda Kuressaares. Suur-Tõll on jässakas mees, kellel abikaasaks tubli naine Piret. 34. Muhulased pätid, lilltikand ja värvikirevaimad rahvariided Eestis. Pätid on muhu naise traditsioonilised jalanõud ehk musta värvi riidest sussid, mis on kaunistatud lilltikandiga. Muhu lilltikand on loodusest inspireeritud tikandites leidub maasikaid, marju, rukkililli, viljapäid, moone jne. Lilltikandit võib leida kõikjalt. Koguva külas asuvas Muhu muuseumis saab näha muhulaste värvikirevaid rahvariideid ja käsitööd. Muuseumipere räägib soovijatele kohalikest kommetest. Nii Muhu saarel kui ka paljudes teistes Eesti käsitööpoodidest võib leida musta värvi riidest ja muhu tikandiga kaunistatud käsitööesemeid. 35. Kihnlased
Eesti kunst Kunst on muutunud omaette nähtuseks alles modernsel ajastul, seega viimastel sajanditel. Esemed, kujud ja pildid, mida tänapäeval tajutakse esmajoones või ainult esteetiliste objektidena või nn. nagu puhta kunstina, olid vanasti tihedalt seotud igapäevase olmega, aga ka inimeste mütoloogilise maailmapildi ja maagiliste toimingutega. Näiteks eesti talurahva ornament, mida kasutati vöökirjades ning muude kudumite kaunistuses või tikandites, aga ka õllekannudel ja paljudel teistel esemetel, ei olnud meie esivanematele ainult kaunistus, ainult dekoratsioon, vaid ka sümboolne side inimesele ja maailmale oluliseks peetud põhimõtetega. Eesti rahvakultuur pole muidugi arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid
enesetunnetus õilistavad ka ainelist kultuuri - omakasu, soovi edasi jõuda. Loovus, aga ka aineline kultuur, toidab rahvuslikku uhkust ning lämmatab alaväärsust. Eesti rahvuskultuur on suuresti olnud talupojakultuur, milles töökus ja kasinus olid põhiväärtusteks. Kõige selle juures ei unustanud rahvas ka laulu ja tantsu, ehtsat ja rõõmsat eneseväljendust. Naispere leidis oma ilumeelele väljenduse imekaunites ja väga mitmekesistes vöö- ja kindakirjades ning tikandites sündisid värvirikkad rahvariided. Eestlaste elulaad ei soosinud ülemeelikut tunnete väljendust. Kõik sügavamad südamerõõmud väljendati mustrites, kirjades ja pitsides, mille ilu ja mitmekesisus ka tänapäeva inimesi lummab. Eestlased ei ole jäänud ainult talurahvaks, vaid on kõigis kultuurivaldkondades paistnud silma kõrge taseme ja omanäolisusega. Maailm tunneb väga mitmeid eesti rahva
annaabi.ee 
