vaikselt teisele korrusele ja teen oma uinaku suures voodis, millel on mul au magada ainult päeval, kui pererahvast kodus ei ole. Olen kade selle voodi omaniku peale, kuna siia pikali visates võibki ennast magama unustada. Lösutan oma kolm tundi siin ja tunnen, et kõht on tühi ja lippan alla korrusele toitu nuruma. Mind ei usaldata ikka veel omapead koju jääma ja pean olema vanaema ja tema tüütu krantsiga. Oma toidunõu ees tiirutades mõistetakse, et ma tahan süüa ja nüüd on minu lemmik söömakord ja kodujuust ajab mind lihtsalt hulluks. See on toit, mille nimel ma teeksin kõik. Teen paar jooksuringi ümber ahju rõõmust ja alustan mugimist. Söön isuga ja lakun viimasegi toiduraasu kausist ära. Jälle joon vett ja mõtlen, et see teine väike olevus siin majas ei tohi minu kohta üle võtta ja meelega joon tema kausist. Ma tunnen ennast siin majas peremehena ja minust väiksem koer on minu silmis lihtsalt
vastsetest, põhjustades vahel tervete perede hukkumist. Külmade ilmade saabudes lähevad sipelgad sügavamale pesa maa-alustesse käikudesse ja jäävad seal tardeseisundis kevadet ootama. Oma pesa temperatuuri nad oluliselt tõsta ei suuda. Paljunemine Kui emane on paaritumiseks valmis, lendab ta pesast välja. Emast ootavad sajad isased, kes on valmis oma kohust täitma. Pulmalennu ajal paaritub emane neist ühega, tiirutades kukub maa peale, kus nad lahku lähevad. Varsti pärast seda isane sipelgas hukkub. Emane paneb sperma keha sisemuses paiknevasse seemnekotikesse, kust ta kogu oma elu vältel seemet võtab ning munarakke viljastab. Viljastatud munarakkudest arenevad eranditult emased, viljastamata munadest aga isased. Niiviisi saab emane määrata oma järeltulijate sugu ning kogu koloonia suurust. Paaritumise järel murrab emane tiivad ning hakkab pesakohta otsima.
võib osutuda uskumatult keeruliseks. Erika lisab, et kuigi enamus filme pole tegemise ajal lust ja lillepidu, siis peale võtteperioodi jäävad harilikult ikkagi meelde vaid ilusamad hetked. Kõige soojema mälestuse on Erikale jätnud Olav Neulandi dokumentaalfilm "Oreli sisse minek". Film rääkis orelimeistritest. Filmitegijad sõitsid nädalate kaupa ringi mööda Eestimaa kirikuid filmides oreleid ja orelimeistreid. Erika leiab, et selle kambaga mööda Eestit tiirutades möödus tal üks ilusaim suvi, millest on alles jäänud kõige kaunimad mälestused. Ja just nimelt vaid mälestused on need, mis Erikale jäänud on. Enamus neist inimestest on juba lahkunud. "Olemegi alles vaid mina ja Säde Enn," mõtiskleb Erika. Küsimusele, millest tekivad peamised probleemid loominguliste kavtatsuste teostamisel, vastab Laansalu, nii et peamised probleemid tekivad siis kui eeltöö on puudulik. Sellest, kui
III TEATEVÕISTLUS Vahendid; teatepulk, minikorvpall, 2 võimlemisrõngast, võimlemispink, pöördetähis Võistleja jookseb teatepulgaga kastini, paneb pulga kasti ja võtab kastist korvpalli, teeb sellega edasi liikudes 5 põrgatust ja asetab siis palli keskjoonel asuvasse rõngasse, jookseb otsaga ründejoonel asuva pingini, teeb seal edasi liikudes 5 toengsulghüpet üle pingi, jookseb enne pöördeposti oleva rõngani, teeb rõngast tiirutades 5 sulghüpet, jookseb ümber pöördetähise, teeb üle pingi 5 toengsulghüpet, võtab palli rõngast, jookseb kastini, paneb palli kasti ja võtab sealt teatepulga ja annab selle ümber pöördepunkti edasi järgmisele võistlejale, kes sooritab sama tegevuse. TEATEVÕISTLUSED RÄPINAS 2001. a. I TEATEVÕISTLUS Vahendid: 3 topispalli, mis asuvad võrkpalli ründe- ja keskjoonel, teatepulk Võistleja jookseb teatepulk käes teise topispallini, puudutab topispalli, seejärel puudutab pulgaga
Ränne toimub salkadena, ööbimiskohana eelistatakse roostikke. (Peksar, 2014) Paar nädalat enne emaseid saabuvad isaslinnud, kes vaatavad välja elupaiga. Kui mõni konkurent väljavalitud valdust tahab üle lüüa, siis kaitstakse seda vapralt. Kui emaslinnud on kohale saabunud, hakkavad eredas rüüs isased neid põõsaoksal või vaial lauldes võluma. Kui eemalt laulmine ei ole piisavalt mõjukas, siis tullakse maapinnal tiirutades esinema konkreetsele emaslinnule. Sealjuures ajab isane suled puhevile ja tõstes saba ning sirutades pead välja. (Peksar, 2014) Kõige tüüpilisem häälitsus hänilasel on siutsuv „vitsi“ või „pslie“. Laul on kutsehüüdude jada, mida esitatakse mängupoosis, rind puhevil (Jonsson, 1992) . Kui isane on emasele ennast küllalt tõestanud, hakkab emaslind munema, enamasti mai keskel (Laurits, 2014) . Pesa rajab hänilane maapinnale väikesse pinnalohku tiheda rohu sisse või siis
Mary Poppins LÄÄNETUUL. Oli esimene kevadpäev.Jane ja Michael teadsid seda kohe, sest nad kuulsid mister Banksi vannis laulmas, ja aastas oli ainult üks päev, mil ta seda tegi.Neile jäi se hommik alatiseks meelde.Esiteks – see oli esimene kord, kus neid lubati hommikueineks alla tulla, ja teiseks – mister Banks kaotas oma musta mapi.Nii et see päev algas kahe erakordse sündmusega. „Kus on mu MAPP?“ karjus mister Banks, tiirutades hallis ringi nagu koer, kes ajab oma saba taga.Ja ka kõik teised hakkasid ringi jooksma – Ellen ja missis Brill ja lapsed. Isegi Robertson Ay tegi erilisi pingutusi ja pööras ennast kaks korda ringingi.Lõpuks avastas mister Banks ise mapi oma kabinetist ja tormas sellega halli, hoides seda kõrgel pea kohal. „Nõnda,“ ütles ta, nagu hakkaks pidama jutlust, „minu mapp peab seisma alati seisma ühes kohas. Siin.Vihmavarjualusel.kes pani ta kabinetti?“möirgas ta
Mary Poppins LÄÄNETUUL. Oli esimene kevadpäev.Jane ja Michael teadsid seda kohe, sest nad kuulsid mister Banksi vannis laulmas, ja aastas oli ainult üks päev, mil ta seda tegi.Neile jäi se hommik alatiseks meelde.Esiteks see oli esimene kord, kus neid lubati hommikueineks alla tulla, ja teiseks mister Banks kaotas oma musta mapi.Nii et see päev algas kahe erakordse sündmusega. ,,Kus on mu MAPP?" karjus mister Banks, tiirutades hallis ringi nagu koer, kes ajab oma saba taga.Ja ka kõik teised hakkasid ringi jooksma Ellen ja missis Brill ja lapsed. Isegi Robertson Ay tegi erilisi pingutusi ja pööras ennast kaks korda ringingi.Lõpuks avastas mister Banks ise mapi oma kabinetist ja tormas sellega halli, hoides seda kõrgel pea kohal. ,,Nõnda," ütles ta, nagu hakkaks pidama jutlust, ,,minu mapp peab seisma alati seisma ühes kohas. Siin.Vihmavarjualusel.kes pani ta kabinetti?"möirgas ta
7 Pulmad ja pereelu Siilid saavutavad suguküpsuse ühe aasta vanuselt. Kevadel kui nad taliuinakust virguvad kõhnadena ja näljastena, siis peab kõvasti sööma, sest varsti on vaja hakata pilmi pidama. Pulmad on nagu pulmad ikka: isased püüavad emaste vastu olla kenad, kuid omavahel siiski ärplevad, tülitsevad ja kaklevad. Isane meelitab emast mitu tundi, tema ümber tiirutades. Emane laseb armuaktiks seljaokkad maksimaalselt longu, kuid paarituvad nagu imetajad ikka . Silma järgi võib emase siili ära tunda ainult...isane siil. Kui kõik hästi läheb sünnib 49 päeva pärast emasel lehtedest ja rohust valmistatud pessa 6-7 poega. Algul on pojad pimedad ja paljad, mõne tunni pärast ilmuvad neile selga väikesed pehmed okkakesed. Paari-kolme nädala pärast tulevad silmad pähe, seejärel saavad nad veel paar nädalat tissi (umbes 40
kumer, ulatub pooleni kõrvapikkusest (Masing, 2001). Kõrvalesta välisserval on selged sälgud, mis ulatuvad teravneva traaguse tipust allapoole. Kõrvalestal on 4-5 põikivolti (MacDonald, Barrett, 2002). Tõmmulendlase toiduks on väikesed putukad nagu kärbsed jms. Toitu jahtima suundub tõmmulendlane vara, vahel isegi ka päeval (MacDonald, Barrett, 2002). Toitub võrdlemisi sirgel lennul puuvõrade vahel või tiirutades lagendike kohal (Masing, 2001). Elupaigaks on tõmmulendlasel metsamaastik, mis asub veekogude läheduses. Talvituspaikadest on teada suured tehiskoopad (Tallinna ümbruses, Piusas). Väga harva talvitub tõmmulendlane muudes maa-alustes ruumides nagu mõned väiksemad tehiskoopad (Masing, 2001). Tõmmulendlast võib kohata talvitumas ka tunnelites ja vanades kaevandustes, kus temperatuur on sobilik. Heaks talvitumispaiga temperatuuriks on antud liigi jaoks
” (Jones, Pennick 2003:119) 1.2.3. Piksid Piksid (inglise k pixie) on pahareti kalduvustega haldjad, kelle leviku alaks märgivad krüptozooloogid Inglismaa lääneosa. Piksidele pannakse süüks hobuse- ja ponivargused. Piksid sundivat loomi ringiratast jooksma, “/.../ mille tulemusena tekivad erilised ringlõksud (gallitraps), mis meenutavad mujal maades tuntud haldjaringe.” (Levy 2001:168) Haldjaringidesse jäävad teekäiad kinni, tiirutades vahel tundide kaupa. Ringist välja pääsemiseks peab riided pahupidi selga panema. Sarnaseid vempe mängivad näiteks eesti metshaldjad, kes metsaskäijaid eksitavad. Tavaliselt on see isik neid enne millegagi pahandanud. Eisen kirjutab:“Eksijal moonutab metshaldjas silmad nii ära, et eksija võib kas 10 korda oma kodu ümbruses käia, ilma et selle ära tunneks.”(Eisen 1995:50) Ringiratast uitaja päästab eesti talurahva arvates koera haukumine või kuke kiremine.
annaabi.ee 
