erinev. Seega, kui satute tuhkrule otsa vaatama, siis ei saa teda kellegagi segamini ajada. Levik ja arvukus Eestis Tuhkur on levinud üle terve Eestis, kuid tema arvuku varieerub niimoodi, et Lõuna-Eestis on tuhkurid rohkem ja Põhja-Eestis vähem. Selle peidulise ja öise eluviisiga arvukust on väga raske hinnata, mistõttu polegi teada palju tuhkruid Eestit oma koduks peab. Eluiga Kuni 5 aastat. Pereelu Tuhkrud sigivad korra aastas, mille tulemusena sünnivad pärast 40 päevalist tiinusperioodi 5-8 pealised pesakonnad. Emapiimast toituvad tuhrkupojad neli esimest elunädalat. Toidulaud Tuhkrute põhiliseks saagiks on jänesed, pisinärilised ja linnud. Lisaks süüakse ka kahepaikseid, raipeid ning linnumune. Tuhkrud on osavad kütid, jälitades oma saaki ning tabamisel surmavad looma kiire ja täpse hammustusega kaela tagaküljele. Vaenlased Tuhkrud võivad langeda saagiks suurematele röövlindudele, kuid ka röövloomadele, kuigi seda juhtub suhteliselt harva.
Piimaand oleneb väga paljudest teguritest, nagu: I. Imetavate emiste kehavarude suurus resp. emiste tiinusaegse söötmise tase. Paljude katsete põhjal on selgunud, et tiinusperioodil tugevamini söödetud emised lahjuvad järgneval imetamisperioodil rohkem. Üldiselt soovitatakse emiseid tiinusperioodil sööta mõõdukalt, et nad hiljem imetamisel liigselt ei lahjuks. Keskmise kehamassiga emistele (200220 kg) piisab 2,22,5 kg kuivsöödast päevas kogu tiinusperioodi ajal. II. Emiste isu sõltub nii söödast (selle koostis, maitse), tervisest kui ka keskkonna temperatuurist. Imetavad emised (keskmise kehamassiga) tarbivad ligikaudu 55,5 kg kuivsööta päevas. Tiinusperioodil ülesöödetud ja rasvunud emistel on laktatsiooniperioodil halb isu ja nende piimatoodang väheneb. Tiinusperioodil mõõdukalt sööta saanud emistel on järgneval imetamisperioodil üldjuhul isu hea. III
Leopardi pikkus võib ulatuda 2,5 meetrini. Kaal võib ulatuda ilvese kaalust täiskasvanu mehe kaaluni. Savannis elavatel leopartidel on värvuseks kollane nagu liiv. Metsas elutsevatel leopardidel on karv tavaliselt üpris tume. Kõikidel leopardidel on nahal tume ringide muster. Võib olla ka päris musti leoparde. Keda tihti kutsutakse mustaks pantriks. Poegimise ajaks otsib emaleopard mõne koha, kus teda ei segata. Pärast 90-105 päevast tiinusperioodi sünnib tavaliselt 2-4 poega. Sündides nad ei näe. Nädalaga saavad nad nägijaks. Kahe kuuselt hakkavad nad juba ise jahti pidama. Nad püüavad näiteks rohutirtse. Kolmekuuselt nad võõrutatakse, kuid nad jäävad ema juurde veel vähemalt aastaks või isegi kauemaks ning sama pesakonna õed-vennad võivad veelgi pikemat aega koos püsida. Nende eluiga on 10-15 aastat. Kasutatud kirjandus · http://web.zone.ee/kaslased/page2.html
söödakoguste järgi peaks lüpsma. Tulemuseks lehm võtab kaalust maha – kõhnub. Kehavarude arvelt lüpsmine kestab normaalselt 70-80 päeva. Selle aja jooksul jääb lehm 35…40 kg kergemaks ning kehavarude arvelt on võimalik saada 150…250 kg piima. Kehavarude arvelt lüpsmise perioodi nimetatakse suuretoodanguga lehmadel negatiivse energiabilansi perioodiks. Sel perioodil peaks olema ülekaalus jõusöödad, ülejäänud söödatarve kaetakse rohusöötadega. Tiinusperioodi algul peaks söötmine olema endiselt tugev ja vastama toodangule. Lüpsiperioodi teisel poolel hakkab toodang langema tuntavalt. Sel perioodil tugevama söötmisega toodangu langust ära hoida ei ole võimalik. Tugevamal söötmisel loom läheb rasva st hakkab koguma kehasse varusid järgmiseks laktatsiooniks. Seda perioodi nimetatakse positiivseks energiabilansi perioodiks. Sel perioodil tuleks vähendada jõusööda koguseid.
Tiinus kestab 5 kuud. Poegivad enamasti talvel, detsembrist-märtsini. Vastavalt uttede füsioloogilisele seisundile tuleb talve jooksul muuta nende söödaratsioone. Laudaperioodi algul on uttede toitainete tarve väike ning selle võib katta ainult hea peenekõrrelise heinaga. Kahel viimasel tiinusekuul s.o alates novembrist, suureneb nende toitainete tarve 30...40% võrra ja proteiinivajadus isegi 40...50% võrra. Eriti suur on ute söödavajadus tiinusperioodi lõpul ja imetamiseperioodi algul. Selleks perioodiks tulevad jätta kõige paremad söödad. Lisaks heinale tuleb uttedele anda ka jõusööta. Imetavatele uttedele võimaluse korral ka mõnda mahlakat sööta - kartulit, juurvilja või selle asemel head silo. Kui lammaste hein või põhk ei ole kõige parema kvaliteediga, siis tuleks viletsamat heina või põhku sööta külmemate, kuivade ilmadega, siis söövad nad seda paremini. Kehvemat heina tuleks anda hommikul, kui lambal on parem isu
jätta piimateket soodustavad söödad (silo), vähendada jõusööda kogust. Pärast poegimist tuleb peatselt lehma lüpsta (isegi öösel), et vasikas saaks kiiresti sooja ema ternespiima. Laktatsiooni algul tuleb sööta mõnda aega isu järgi. Sel perioodil lehm lüpsab rohkem ja võtab kaalust maha. Kehavarude arvelt lüpsmise ajal lehm jääb 35…40 kg kergemaks ning kehavarude arvelt on võimalik saada 150…250 kg piima. Sel perioodil peaks olema ülekaalus jõusöödad. Tiinusperioodi algul peaks söötmine olema endiselt tugev ja vastama toodangule. Lüpsiperioodi teisel poolel hakkab toodang langema. Tugevamal söötmisel loom läheb rasva. Sel perioodil tuleks vähendada jõusööda koguseid. Normide järgi peaks lehm aga saama mineraalsöötasid. Kinnisperioodil tuleb lehmi sööta mõnevõrra tugevamini ning ainult heakvaliteediliste söötadega. Põhisöötasid söödetakse samadel alustel kui lüpsikarjalegi. Jõusööta ja silo vähem.
..150 liitrit; · * piimatoodang 40 kg tarbivad ööpäevas 140...200 liitrit · POEGIMISVAHEMIK · * Poegimisvahemik moodustub laktatsiooni- ja kinnisperioodist · * Keskmise toodanguga lehmade normaalne poegimisvahemik on 365 päeva · * Uuslüpsiperiood ehk servisperiood kestab poegimisest kuni järgmise tiinestumiseni · * Laktatsiooniperiood on ajavahemik poegimisest kuni kinnijätmiseni. · * Tiinusperiood veistel 283 päeva · * Tiinusperioodi pikkus on pullvasika korral 2 päeva pikem kui lehmvasikal. · Kaksikute emakasisene arenemisperiood on umbes 3,5 päeva lühem kui üksikvasikal. · VEISEKASVATUS · JÕUDLUSKONTROLL · Täpne algarvestus ja regulaarne jõudluskontroll peaksid olema rakendatud kõigis põllumajandusettevõtetes, kus eesmärgiks on karja jõudluse parandamine aretustööga · LOOMADE MÄRGISTAMINE püsivate ja selgesti loetavate inventarinumbritega
jm iseärasused ). Kodusiga Metssiga Aastaringsel sigiv Sessoonselt sigiv Tiinus 115 päeva Tiinus 130 päeva Põrsaid 10-12 Põrsaid 5-6 Päevaloomad Ööloomad Sigimise algus 7 kuud Sigib alles 2 aastal 4. Sigade bioloogilised iseärasused: viljakus, varavalmivus, tapasaagis ja keha koostis, liha toiteväärtus ja selle kulinaarsed omadused, tiinusperioodi pikkus, söödaväärindus, energiakategooriad sigade söötmisel (energiakäibe skeem ). 5. Sigade seedesüsteem, seedesüsteemi talitlus. SIGADE SEEDESÜSTEEM SUU JA SÜLJENÄÄRMED Sigadel on pikk suuõõs, ülemine huul on lühike ja tugev, kokkukasvanud kärsaga. Keel on pikk ja kitsas. SÜLG moodustab 3 põhilisest süljenäärmest: Parotiid e kõrvalsüljenäärmed Sublingvaal e keelealused süljenäärmed
tõug, isa tõuraamatu või registrinumber ja ema registrinumber. Loomapidaja identifitseerib jõudluskontrollialuse piimaveise ööpäeva jooksul looma sündimisest arvates ja peab sündinud loomade üle arvestust sünniregistris (Noorkarjaraamat). Sünniregistrisse kantakse ka karja ostetud vasikad ja mullikad. Sündinud vasika isa määratakse sobiva seemenduse järgi, arvestades tiinusperioodi pikkuseks 280 ± 17 päeva, ning vasika tõuks loetakse isa tõug. Sobiva seemenduse puudumise või mitme sobiva seemenduse olemasolu korral jääb loom andmebaasis isata ning isa määramine toimub aretusühingu poolt kehtestatud korras. Põlvnemisandmete kontrollimist reguleerib põllumajandusministri poolt väljaantud määrus, mille kohaselt peab aretuseks sobivaks tunnistatud isaslooma põlvnemine olema tõendatud geneetilise ekspertiisiga.
annaabi.ee 
