laktatsiooniperiood ajavahemik poegimisest kuni kinnijätmiseni; 3) tiinusperiood veistel 283 päeva. Poegimisvahemik on tihedalt seotud laktatsiooniperioodiga. Laktatsiooniperiood koosneb uuslüpsiperioodist ja tiineltlüpsiperioodist. Laktatsioon algab lehmal poegimisega ning lõpeb teatud ajal pärast tiinestumist. Sellele järgneb kinnisperiood, mille jooksul lehma ei lüpsta. Tiinus kestab tiinestumisest poegimiseni. Selle pikkus varieerub olenevalt tõust ja isenditest. Tiinus moodustab umbes ¾ reproduktsioonitsüklist. Ajavahemikku poegimisest tiinestumiseni nimetatakse uuslüpsiperioodiks. Selle kestuseks oleks soovitatavalt 9597 päeva. 19. Udara ehitus Udarat katab mitmekihiline nahaepiteel, mis on pealt kaetud õhukese karvkattega, kusjuures nisadel karvad puuduvad. Udar kinnitub vaagnaliidusele ja kõhuseina lihaste külge.
Implantatsioon – protsess, mille käigus blastotsüst kinnitub endomeetriumi epiteelile. Tingimused embrüo kinnitumiseks: areng ZP sees (7 päeva), koorumine (7-10 päeva), emapoolne tiinuse äratundmine, lootekestade moodustumine. Emapoolne tiinuse äratundmine on vajalik selleks, et ei toimuks luteolüüsi ja progesteroon oleks kõrge. Lambal ja lehmal produtseerib embrüo proteiine, mis hoiab ära luteolüüsi Seal toodab embrüo estradiooli, mis annab emasloomale signaali tiinestumisest ja stimuleerib müomeetriumi kotraktsioone, et tagada loodete ühtlane jaotumine emakas. Hobusel tagab loote kohalolek emakas selle, et luteolüüsi ei toimu. Lisaks on vajalik embrüo ränne 1 emakasarvest teise 12-14x päevas vahemikus 12-14 tiinusepäeva. Kuna embro on põisjas (mitte lintjas), on see vajalik signaali viimiseks endomeetriumi rakkudeni. - pärast 5 päeva tekib sügoodist moorula (diferentseerumata), pärast 7 päeva blastotsüst – need toimuvad veel zona pellucida sees
poegimiseni, vahemik peaks olema vähemalt aasta) ja selle alaosade pikkus. Laktatsioonikõver- laktatsiooni kuutoodangute või keskmiste ööpäevaste toodangute graafik. Laktatsiooniperiood- lüpsiperioodiks nim. piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Kinnisperiood- ajavahemik kinnijätmisest poegimiseni. Uuslüpsi- ehk servisperiood- ajavahemik poegimisest tiinestumiseni. Tiineltlüpsiperiood- ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. 26)Piimajõudluse arvestus- võetakse aluseks järgmiste perioodide toodangud: a) 1 laktatsiooni 100 päeva toodang, vajalik , et saada kiiresti infot pullide tütarde piimajõudluse kohta. b) 305 päevase või lühemalt lõppenud laktatsioonide piimajõudlus. 27)Kontroll-lüps- lehmade piimajõudluse kindlakstegemine. Tehakse üks kord kuus ja tehakse 24 tunni jooksul toimuvatel kõigil lüpsikordadel. Piimaproovide võtmine- toimub
Poegimisvahemik e.sigimistsükkel on periood ühest poegimisest teise poegimiseni(1 aasta). Poegimisvahemik jaguneb laktatsiooniperioodiks ja kinnisperioodiks. Laktatsiooni- e lüpsiperioodiks või lihtsalt laktatsiooniks nimetatakse piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni(305 päeva).Laktatsiooniperiood jaguneb lähtuvalt tiinusest uuslüpsiperioodiks ja tiineltlüpsiperioodiks. Kinnisperiood on ajavahemik kinnijätmisest poegimiseni. Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. Uuslüpsi- ehk servisperiood on ajavahemik poegimisest tiinestumiseni(45-90 päeva). Laktatsiooni kuutoodangute või keskmiste ööpäevaste toodangute graafikut nimetatakse laktatsioonikõveraks. 26. Piimajõudluse arvestus. Piimajõudluse hindamisel võetakse aluseks järgmiste perioodide toodangud: 1) 1. laktatsiooni 100 päeva toodang 2) 305 päevaste või lühemalt lõppenud laktatsioonide piimajõudlus (kui laktatsiooniperioodi
Laktatsiooni- e lüpsiperioodiks või lihtsalt laktatsiooniks nimetatakse piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Laktatsiooniperioodi normaalseks pikkuseks peetakse 305 päeva (kõikumisega 260...320 päeva). Laktatsiooniperiood jaguneb lähtuvalt tiinusest uuslüpsiperioodiks jatiineltlüpsiperioodiks. Uuslüpsi- ehk servisperiood on ajavahemik poegimisest tiinestumiseni. See peaks olema 45- 90 päeva. Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. Kinnisperiood on ajavahemik kinnijätmisest poegimiseni. Kinnisperioodi kui puhkeperioodi, mis on vajalik kogu organismi ettevalmistamiseks uueks lüpsiperioodiks. Lehma kinnijätmisel vähendatakse piima teket soodustavate söötade hulka, vähendatakse joogivee koguseid ja hakatakse lüpsma üks kord päevas. Kinnisperiood kestab tavaliselt 40-60 päeva. Laktatsiooni kuutoodangute või keskmiste
perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Laktatsiooniperioodi normaalseks pikkuseks peetakse 305 päeva (kõikumisega 260...320 päeva). Joonis Lehma poegimisvahemik KONSPEKTIST OTSIGE JUURDE! Laktatsiooniperiood jaguneb lähtuvalt tiinusest uuslüpsiperioodiks ja tiineltlüpsiperioodiks. Uuslüpsi- ehk servisperiood on ajavahemik poegimisest tiinestumiseni. See peaks olema 45-90 päeva. Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. Kinnisperiood on ajavahemik kinnijätmisest poegimiseni. Kinnisperioodi kui puhkeperioodi, mis on vajalik kogu organismi ettevalmistamiseks uueks lüpsiperioodiks. Lehma kinnijätmisel vähendatakse piima teket soodustavate söötade hulka, vähendatakse joogivee koguseid ja hakatakse lüpsma üks kord päevas. Seejärel hakatakse lüpsma ebaregulaarselt vastavalt piima kogusele udaras. Selline ebaregulaarne lüpsmine mõjub lehmale stressorina ja vähendab piima teket udaras
eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Laktatsiooniperioodi normaalseks pikkuseks peetakse 305 päeva (kõikumisega 260...320 päeva). Joonis Lehma poegimisvahemik KONSPEKTIST OTSIGE JUURDE! Laktatsiooniperiood jaguneb lähtuvalt tiinusest uuslüpsiperioodiks ja tiineltlüpsiperioodiks. Uuslüpsi- ehk servisperiood on ajavahemik poegimisest tiinestumiseni. See peaks olema 45-90 päeva. Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. Kinnisperiood on ajavahemik kinnijätmisest poegimiseni. Kinnisperioodi kui puhkeperioodi, mis on vajalik kogu organismi ettevalmistamiseks uueks lüpsiperioodiks. Lehma kinnijätmisel vähendatakse piima teket soodustavate söötade hulka, vähendatakse joogivee koguseid ja hakatakse lüpsma üks kord päevas. Seejärel hakatakse lüpsma ebaregulaarselt vastavalt piima kogusele udaras. Selline ebaregulaarne lüpsmine mõjub lehmale stressorina ja vähendab
seemendamine, tiinestumine, kinnijätmine ja uus poegimine on ajahetked, mis määravad reproduktsioonitsükli ja selle perioodid. · Poegimisvahemik on tihedalt seotud laktatsiooniperioodiga. · Laktatsiooniperiood koosneb uuslüpsiperioodist ja tiineltlüpsiperioodist. · Laktatsioon algab lehmal poegimisega ning lõpeb teatud ajal pärast tiinestumist. · Sellele järgneb kinnisperiood, mille jooksul lehma ei lüpsta. · Tiinus kestab tiinestumisest poegimiseni. Selle pikkus varieerub olenevalt tõust ja isenditest. Tiinus moodustab umbes ¾ reproduktsioonitsüklist. · Ajavahemikku poegimisest tiinestumiseni nimetatakse uuslüpsiperioodiks. Selle kestuseks oleks soovitatavalt 95-97 päeva. · Lehm on väga hea sigivusega, kui ta poegib korra aastas. · Arenenud piimakarjaksvatusega maades loetakse piimaveisekari väga heaks, kui selles on hea sigivusega lehmi 85-90 %.
poegimisest kuni kinnijäämiseni. Laktatsiooniperioodi normaalseks pikkuseks peetakse 305 päeva (kõikumisega 260...320 päeva). Joonis Lehma poegimisvahemik. Laktatsiooniperiood jaguneb lähtuvalt tiinusest uuslüpsiperioodiks ja tiineltlüpsiperioodiks. Uuslüpsi- ehk servisperiood on ajavahemik poegimisest tiinestumiseni. See peaks olema 45-90 päeva. Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. Kinnisperiood on ajavahemik kinnijätmisest poegimiseni. Kinnisperioodi võib vaadelda kui puhkeperioodi, mis on vajalik kogu organismi ettevalmistamiseks uueks lüpsiperioodiks. Lehma kinnijätmisel vähendatakse piima teket soodustavate söötade hulka, vähendatakse joogivee koguseid ja hakatakse lüpsma üks kord päevas. Seejärel hakatakse lüpsma ebaregulaarselt vastavalt piima kogusele udaras
Laktatsiooni- e. lüpsiperioodiks või lihtsalt laktatsiooniks nim.-kse piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Laktatsiooniperioodi normaalseks pikkuseks peetakse 305 päeva(kõikumisega 260...320 p). Laktatsiooniperiood jaguneb lähtuvalt tiinusest uuslüpsiperioodiks ja tiineltlüpsiperioodiks. Uuslüpsi e. servisperiood on ajavahemik poegimisest tiinestumiseni. See peaks olema 45-90 päeva. Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. 35 KALAKASVATUSE ERIALA Kinnisperiood on ajavahemik kinni jätmisest poegimiseni. Kinnisperioodi võib vaadelda kui puhkeperioodi, mis on vajalik kogu org-mi ettevalmistamiseks uueks lüpsiperioodiks. Lehma kinni jätmisel vähendatakse piima teket soodustavate söötade hulka, vähendatakse joogivee koguseid jahakatakse lüpsma üks kord päevas
annaabi.ee 
