........... 9 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 10 2 Sissejuhatus Piimaloomi kasvatades on loomakasvatajale äärmiselt oluline see, et nad toodaks suurtes kogustes kvaliteetset piima. Tootlikkuse suurenedes on nõrgemaks jäänud loomade tervis ning tihti avaldub see selles, et tipp toodangut andvad loomad jäävad raskelt või ei jää üldse tiineks. Selleks, et piimakarja pidamine oleks majanduslikult kasulik peavad loomad saama järglasi sellepärast, et kari oleks jätkusuutlik ning seepärast, et lehmadel algaks uus laktatsioon, mille käigus tootlikkus tõuseb. Loomad kes ei jää tiineks ja kelle toodang langeb praagitakse karjast välja. Käesolevas töös tuuakse välja sigimise mõju piimalehmade piimajõudlusele. 3 1. Piima lühiiseloomustus 1.1. Piima koostis
on vaadeldavalt alalt liigse vee kokkukogumine ja selle ärajuhtimine *diisel- kütuse liik *dzörs- rasvarikka piimaga lehmasort * doseering- Ravimite õige kogus E: *Eksportkultuur- on kultuurtaim, mida kasvatatakse selle saaduste ekspordiks. *Eksportvili ehk müügivili- ekspordiks kasvatatavad põllumajandussaadused *emis- emane siga *esmastiinus- esimene kord kui lehm(lehmik) jääb tiineks *embrüosiirdamine- ühe lehma emakast viiakse embrüo teise lehma emakasse *embrüo- viljastunud munarakk *esmaseemenduskaal- sobilik kaal esmaseks tiineks jäämisel *esilaadur- põllumajanduslik abivahend peale- ja mahalaadimiseks, ka virnastamiseks F: *Fungitsiid- on agrokemikaal, millega tõrjutakse taimede seenhaigusi *Fumigatsioon ehk suitsutamine (ka gaasitamine)- on mingi keemilise aine (fumigandi) kasutamine eesmärgiga võidelda kahjurite, harvem ka taimehaiguste vastu
Pisinärilised, polaarrebased, täiskasvanud pardid ja hahad ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks. Jääkarud söövad - nagu ka nende sugulased - taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jms. Paljunemine Jääkarude paaritumisaeg langeb varasuvesse, peamiselt aprillikuusse. Sel ajal läbivad isased emaste otsingul pikki vahemaid. Emased hoolitsevad järglaste eest vähemalt kaks aastat ning selle aja jooksul nad tiineks ei jää. Oktoobris ja novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokkukuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid, mille suue jääb tavaliselt lõunasuunda. Kõik karud on võimelised endale koopaid uuristama, kuid harilikult jäävad seal pikemaks ajaks unne vaid tiined emased. Novembris või detsembris sündivad pojad kaaluvad 450-900 grammi ning on rotisuurused. Nad sünnivad ilma karvata, pimedate ja kurtidena. Kui nad esimest korda märtsi ja aprilli vahel
jõudude mõjul E · Epiderm- rohtsete taimeosade esmane kattekude · Eksportvili-müügiks kasvatatavad põllumaj. saadused · Eksportkultuur-kultuurtaim mida kasvatatakse selle saaduse ekspordiks · Embrüo-viljastunud munarakk · Embrüosiirdamine-ühe looma viljastunud munarakk viiakse teise isendisse · Esmaseemenduskaal-sobilik kaal esmastiinuseks · Esmastiinus-esimene kord mil loom jääb tiineks G · Geoloogia- teadus Maa, eriti maakoore koostisest, ehitusest ja arenemisest ning viimast mõjustavatest protsessidest H · Hüdraulika- vedelike tasakaalu ja liikumise seaduspärasuste rakendamise meetodeid käsitlev teadusharu. · Hein-niitudel, põldudel vm. kasvav rohi, mida kasutatakse tavaliselt loomasöödana I · Isasloom-loom kes on isane · Istandus-suur taimekasvatus koht · Istik-ette istutatud taim
kiirusega kuni 10 kilomeetrit tunnis. Nad sukelduvad lahtiste silmadega, kuid suletud ninasõõrmetega. Jääkarud on võimelised vee all vastu pidama kuni 2 minutit. Kui nad tulevad veest välja, raputavad nad kohe kasuka kiirest kuivaks. Paljunemine Jääkarud paarituvad varasuvel. Peamiselt aprillkuus. Isasjääkarud läbivad emaste otsinguil pikki vahemaid. Emased hoolitsevad oma järglaste eest vähemalt 2 aastat ja selle aja jooksul nad tiineks ei jää. Oktoobris ja novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokku kuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid.Kõikidel karudel on võimalik endale koopaid uuristada, kuid tavaliselt jäävad sinna pikemaks ajaks unne tiined emased. Novembris või detsembris sünnivad pojad, kes kaaluvad 450-900 grammi. Sündides on nad rotisuurused, ilma karvata, pimedad ja kurdid. Nad väljuvad koobastest esimest korda märtsi ja aprilli vahel. Siis on jääkaru pojad juba kasvanud kassi suurusteks.
Allikas: (http://www.polarbearendangered.com/wp- content/uploads/2013/12/polar-bear-2.jpg) 4 4. Paljunemine Jääkarude paaritumisaeg langeb varasuvesse, peamiselt aprillikuusse. Sel ajal läbivad isased emaste otsingul pikki vahemaid. Emased hoolitsevad järglaste eest vähemalt kaks aastat ning selle aja jooksul nad tiineks ei jää. Oktoobris ja novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokkukuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid, mille suue jääb tavaliselt lõunasuunda. Kõik karud on võimelised endale koopaid uuristama, kuid harilikult jäävad seal pikemaks ajaks unne vaid tiinsed emased. Novembris või detsembris sündivad pojad kaaluvad 450–900 grammi ning on rotisuurused. Nad sünnivad ilma karvata, pimedate ja kurtidena
kunagi järelkasvu. Kui kutsikaid ei taheta saada, siis peab iga emase tuhkru omanik laskma oma looma steriliseerida, et vältida hilisemaid probleeme. Kui emasel on innaaeg (reeglina kevadel, kuid võib korduda ka sügisel või mõned kuud pärast poegimist), aga puudub paaritamisvõimalus, siis jooksuaeg ei lõppe ja tuhkur võib surra aneemiasse või saada mõne raskekujulise põletiku. Jooksuaeg lõppeb ainult paaritamisega, ükskõik, kas emane jääb tiineks või mitte. Samuti hoiab steriliseerimine ära mitmed kasvajad ja vähendab tuhkrule iseloomulikku lõhna. Kuna ka isasel tuhkrul on nn jooksuaeg, siis on kastreerimine vajalik, et isasest saaks hea ja mõnus lemmikloom. Isasel on jooksuaeg jaanuarist kuni juuni-juulini ja tema puhul ei lõppe see paaritamisega :) Ta on hull terve selle perioodi ajal. Isase jooksuaeg väljendub selles, et ta märgistab oma territooriumi (urineerib igale poole), muutub inimeste suhtes agressivsemaks, on
Innaga seotud protsess, mille käigus lõpliku suuruse saavutanud põisfolliikul lõhkeb ning viljastumiseks küps munarakk vabaneb. 3) Kollakeha teke ja taandareng Ovuleerunud munaraku asemele tekib munasarjas rakuosistest ja veresoontest moodustis – kollakeha (corpus luteum), mille värvus on tingitud kollakatest luteotsüütidest. Kollakeha toodab progesterooni, mis reguleerib tiinuse normaalset kulgu. Looma tiinestudes püsib ta poegimiseni (v.a. eq). Kui loom ei jäänud tiineks – kollakeha hääbub. Paiknemine: Nimmepiirkonnas, emakasarvetipu ligiduses, neerudest kaudaalselt, ripuvad munasarjakinniti e. mesovaari (mesovarium) küljes. Munasarjakinniti kaudu kulgevad munasarja lümfi- ja veresooned ning närvid. Munajuha (tuba uterina) Funkts: Püüab kinni vabanenud munaraku, temas toimub muna ja seemnerakkude liitumine e. viljastumine, millejärel viljastatud munarakk juhitakse emakasse. Välisehitus:
Eestis on saarmas ka praegu hinnatud loom. Küttimisest hoolimata pole saarmate arvukus langenud. Üheks saarmate arvukuse vähenemise põhjuseks on ka nende vähene sigimine. Seda mõjutavad kalapüük ja veemotosport. Inimesse võib saarmas kiinduda, eriti just noor, nagu koer oma peremehesse. Põhiandmed: Keha pikkus: 5883 cm Saba pikkus: 2855 cm Turja kõrgus: 30 cm Kaal: 615 kg Suguküpsus: isasloomad 18 kuuselt, emased 2aastaselt Innaaeg: emane võib tiineks jääda 12 kuud pärast sünnitust Tiinuse kestus: 6174 päeva Poegade arv: 16, tavaliselt 23 Eluviis: elavad üksikult Toitumine: põhiliselt kalad Häälitsused: vilistamine, kurisemine, nohisemine Eluea pikkus 910 aastat Esinemine: Euroopas ja PõhjaAafrikas Huvitavat: · Vastsündinud saarmas on paljas ja pime, 12 cm pikk ning kaalub 60 g · Saarmas on suuteline vahepeal õhku hingamata ujuma 400 meetrit kiirusega, mis ulatub 1114 km tunnis
*Embrüo siirdamine annab emasloomalt rohkem järglasi, tehakse tulevikus spermapullide saamiseks. *Innaperiood-kui emasloom otsib isaslooma ja paaritub. Emasloomal käitumismuutused, veistel kestab umbes 24h. Lehm tuleks kunstlikult seemendada 10-12h peale innatunnuste ilmnemist. KUI lehm pole veel tiine, siis u. 21 päeva pärast ind kordub. Poegimine LEHM TULEKS PÄRAST POEGIMIST 3 KUU JOOKSUL UUESTI TIINESTADA!!! *Aherlehm-lehm, kes pole 3 kuud pärast poegimist uuesti tiineks jäänud. *Enne poegimist hakkab udar suurenema (udar võib paiste minna). Vaagnasidemed hakkavad lõtvuma. Oksütotsiini mõjul hakkab piim enne poegimist tilkuma. 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine – lehm jäetakse kinni. Seda nimetatakse kinnisperioodiks. Sel perioodil kogub lehm kehasse varuaineid, mis kindlustavad suure toodangu järgmisel lüpsiperioodil ehk laktatsioonil. *Kaksikute puhul on tiinus 2 nädalat lühem. Erisooliste kaksikute sünni korral on lehmvasikas
Peale mitmeid läbikukkunud katseid embrüosiirdamisega viidi Lady teisse uurimisjaama. 35-st embrüosiirdamis katsest üks kandis vilja, millest sündis pull Derby (Pilt 7). Viimases katses päästa tõug Dr. David Wells kloonis Lady, see oli ka esimene edukas lehma kloonimine, sealt sündis vasikas Elsie juuli 1998. Samal aastal veel 4 kloonitud vasikat sündis. Tehti ka palju katseid saada kloonitud lehmad tiineks aga see ei olnud kerge. Alles septembris ja oktoobris 2002 kaks vasikat sündis kloonitud lehmadelt. Tavaliselt on nad musta valgekirjud. Nad on väikest kasvu pikkade kehade ja lühikeste jalgadega, see aga annab neile erilise väljanägemise. 2007 aastaks oli puhtatõulisi Enderby veiseid 13, 10 lehma ja 3 pulli. (Enderby island) Kokkuvõte Eesti lihaveiste kasvatus ja aretus on veel lapsekingades võrreldes maailma veisekasvatusega
hülgeks, kui on kiiresti põgeneda vaja. Loki on ootamatult ka Odini hobuse ,,ema", kuna muutis end märaks, et meelitada täkk Asgardi müürehitise juurest eemale, jäi tiineks ning kandis endas kaheksajalgset Sleipniri. 30 9 Viikingite maailma lõpp 9.1 Ragnarök Vennad võitlevad koos / Ja muutuvad üksteise kirstunaelteks; / Õdede lapsed / Nende side saab rikutud / Raske on maailm, / Joovastavad patud kasvavad tohututeks. / On kirve-
annaabi.ee 
