Maria Theresia · Hea haridus võõrkeeltes, ajaloos, geograafias,muusikas · Kõlbluse eeskuju, vastandudes Prantsuse õukonnale · Rajas Kasinuskomissariaadi, mille ametnikud vangistasid prostituute Marie Antoinette · Maria Theresial 16 last · Kümnes laps Marie Antoinette sai Prantsuse kuninga Louis XVI naiseks(pildil Marie Antoinette) Schönbrunni loss · M Theresia laskis ehitada Viini lähedale oma Versailles' pargi ja tiikidega · 1441 ruumi lossis ning pikad rokokoostiilis galeriid · Õukondlasi 2400. teenijaid 250 (slaidid) Schönbrunn · Algselt oli Habsburgide jahiloss · Nimi pärit sellest paigast leitud imeilusa allika schöner brunnen järgi · Barokklossi rajamist alustati 1686 keiser Leopold I ajal · Kuulsamad lossielanikud: Maria Theresia, kellele olevat 6-aastane Mozart andnud oma esimese kontserdi, ja keiser Franz Joseph I abikaasa Elisabethiga (Sissiga) M
SISSEJUHATUS KALAKASVATUSSE Priit Päkk DVM, PhD [email protected] • Vee läbivoolul põhinev e traditsiooniline kalakasvatus (tiigikasvatus, kasvatamine basseinides või kiirvoolukanalites, sumbakasvatus). • Kasvatamine vee korduvkasutuse süsteemis RAS. VEE LÄBIVOOLUL PÕHINEV KALAKASVATUS/VESIVILJELUS SÕLTUV JA SÕLTUMATU VEEVARUSTUS SÕLTUMATU JA SÕLTUV VEEVARUSTUS Sõltumatu veevarustusega tiikidega forellikasvanduse ülesehitus (Taani tüüpi) Sõltumatu veevarustus Sõltuv veevarustus Veeallikad läbivoolukasvandusele Kasutades allikavett. Kasutades jõe/järve vett. Allikasvesi- stabiilne Jõgedest saab võtta piisava temperatuur (talvel 5-6 koguse kuid suvel aga 15 kraadi). • Puuduseks on • Suvel veetemperatuur hapnikuvaesus. Vajab kõrge talvel madal aereerimist ja gaasirežiimi
Peamine pole tehniline lahendus, vaid veevahetuse kiirus ja vee hapnikusisaldus, millest omakorda oleneb kalade tihedus vees ja juurdekasv. Rajatised jagunevad: Piklikud pinnasetiigid Basseinid Sumbad Retsirkulatsioonisüsteem PIKLIKUD PINNASETIIGID Vee sügavus 0,51,5 m Vesi juhitakse tiikidesse torustike või lahtiste kanalite kaudu Sõltumatu veevarustusega Joonis 1. Taani tüüpi sõltumatu veevarustusega tiikidega forellikasvanduse ülesehitus (Templetoni et al., 1995, järgi) BASSEINID 125 m2 pindalaga tehismaterjalist rajatised Võivad olla klaasplastist, metallist või betoonist ja nende kuju on kas ruut, ristkülik või ümmargune Kiire veevahetusega Osalise veepuhastusega Joonis 2. Veevool ja kalade (A, B) ning sette (C)
suurtes võgust kottides jne • Tiik (pond) - täielikult või valdavalt looduslikust pinnasest (muldse) põhja ja seintega rajatis, enamasti suure pinnaga (0,5 - 20 ha). Tiigis toituvad veeorganismid osaliselt looduslikul toidubaasil. Tiik on veega täidetav ja tühjendatav. • Basseinid (tanks, troughs, raceways) - üldnimetus väga erinevatele rajatistele, millele on iseloomulik see, et nad on kunstmaterjalist (betoonist, terasest, plastikust), vee läbivool võrreldes tiikidega on intensiivne ja pind väike (mõõdetakse kuupmeetrites). Kuju võib olla ümmargune, ruudukujuline või piklik. • Suletud veekasutusega e. vee korduvkasutusega süsteem RAS (recirculation system) – rajatiste kompleks, kus basseinidest välja voolav vesi puhastatakse ja juhitakse tagasi basseinidesse. Jääkained suunatakse hoidlasse. • Granuleeritud kuivsööt (pelleted (extruded) fish feed ) - kõiki olulisi toitaineid vajalikus vahekorras sisaldav kalasööt
rannikumadaliku mere- ja liustikusetete. Sagadi mõis Sagadi mõisakompleks asub Eestimaa põhjarannikul, Lahemaa Rahvuspargi kauni looduse keskel. Mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi ning praeguseks on Sagadist kujunenud tuntud loodusharidus-, kultuuri- ja turismikeskus. Sagadi mõisakompleski muudab haruldaseks tema terviklikkus: suur kõrvalhoonete arv koos korrastatud teede, alleede, mõisapargi ja tiikidega. Sagadi mõisakompleks on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis. Sagadi mõisnike kunagisele rikkusele pani osaliselt aluse mets. Ka 1970-ndail taastas mõisakompleksi metsandussüsteem ning praegugi haldavad Sagadi mõisa metsamehed, täpsemalt Riigimetsa Majandamise Keskus. Sagadi metsakeskuses toimivad koos metsamuuseum ja mõis-muuseum, looduskool, hotell, restoran. Sagadi mõisa väärtuslik minevikupärand toetab meie tänase päeva tegevusi. Palmse mõis
· Tiik (pond) - täielikult või valdavalt looduslikust pinnasest (muldse) põhja ja seintega rajatis, enamasti suure pinnaga (0,5 - 20 ha). Tiigis toituvad veeorganismid osaliselt looduslikul toidubaasil. Tiik on veega täidetav ja tühjendatav. · Basseinid (tanks, troughs, raceways) - üldnimetus väga erinevatele rajatistele, millele on iseloomulik see, et nad on kunstmaterjalist (betoonist, terasest, plastikust), vee läbivool võrreldes tiikidega on intensiivne ja pind väike (mõõdetakse kuupmeetrites). Kuju võib olla ümmargune, ruudukujuline või piklik. · Suletud veekasutusega e. vee korduvkasutusega süsteem RAS (recirculation system) rajatiste kompleks, kus basseinidest välja voolav vesi puhastatakse ja juhitakse tagasi basseinidesse. Jääkained suunatakse hoidlasse. · Granuleeritud kuivsööt (pelleted (extruded) fish feed ) - kõiki olulisi toitaineid vajalikus vahekorras sisaldav kalasööt
orgudele on iseloomulikult võrdlemisi lauged metsakasvanud veerud ja neis voolavatele jõgedele soostunud lamm. 4 Orgudest on suurim S-kujuline Tänassilma-Viljandi-Raudna, mis eraldab kõrgustiku põhjaosa kesk- ja lõunaosast. Orustiku keskosas asub 4,6 km pikkune Viljandi järv (155ha). Viljandi lossimägede kohal on org umbes 40m sügavune ja järv ligi 300m laiune. Lääne poolt piirab ordulinnuse varemeid Valuoja (paisjärvede ja tiikidega) org. Viljandist edela pool suubub Raudna jõkke ürgorus voolav Sinialliku oja (14km), mis läbib Loodi Looduspargi. Sinialliku väga mitmekesise vormistikuga kagu-loodesihilisest orust umbes 7 km edela pool asub samasuunaline orundilaadne Kõpu org, milles voolab Õisu järvest lähtuv Kõpu jõgi (61 km). Õisu järv on jäänuk varasemast veekogust, mille suuremast osast on saanud nüütsest järvest põhja pool asuv 1454 ha soo.
Uexküllide, Wrangellite, Rosenite, Bistramite kui ka Tiesenhausenite nimel. 1858 ostis mõisa Otto von Lilenfeld ja tema lasi aastail 1862-1868 ehitusmeister F.W.Alischil püstitada sinna neogooti stiilis lossi. Mõis püsis Lilienfeldide käes Eesti Vabariigi alguseni. Aastail 1923- 1942 paiknes lossis kool ja hiljem ,,Eesti Põllumajandustehnika" osakonna keskus, kuid 1999. aastal läks see Kaitseliidu kätte.16 Peahoone juures asub maaliline park koos tiikidega. Pargi üldpind on 11 ha, millest 4 ha võtab enda alla 7 tiiki. 17 Kõrvalhooneid on säilinud vähe. Mõisasüdamesse ja selle lähiümbrusse on 20. sajandi teisel poolel kerkinud arvukalt uusehitisi, millega on tekkinud arvestatav maa-asula. Eesti üks omapäraseid neogooti stiilis mõisahooneid, mille massiivne kuubikujuline vorm, viiekorruseline nurgatorn ning sakmeline rinnatis olid mõjutatud keskaegsest linnusearhitektuurist.18
„Külas mõisavalitsejal” asub Palmse mõisa territooriumil endises valitsejamajas. Külalistemaja mahutab kokku 44 inimest. Sagadi mõis Sagadi mõisakompleks asub Lahemaa Rahvuspargis. Mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi. Sagadi mõisakompleksi keskmes paelub pilku mõisa härrastemaja, mis on sisustatud eelkõige 19. sajandi mõisastiilis mööbliga. Kompleksi muudab haruldaseks tema terviklikkus: suur kõrvalhoonete arv korrastatud teede, alleede, pargi ja tiikidega. Kompleksi haldab Riigimetsa Majandamise Keskus - RMK. Sagadi metsakeskuses toimivad koos metsamuuseum ja mõis-muuseum, looduskool, hotell ja restoran. Praeguseks on Sagadist kujunenud tuntud loodusharidus-, kultuuri- ja turismikeskus. Majutus Kauksi puhkeküla Pakutakse meeldivat puhkust Peipsi järve kaldal Kauksis, kus saab peatuda 2-ja 3- kohalistes suvemajakestes. Pesemisõimalused ja WC asuvad eraldi majas. Kui kõht
koosneb kalade toiduks sobivatest organismidest (zooplankton, fütoplankton, detriit, bentos, makrofüüfid, hõljum) erinevates veesamba kihtides ja ka põhjas. Sellepärast on polükultuuris kasvatavate liikide valik väga oluline. Valida tuleks kokkusobivad liigid, kellest osa on planktofaagid, kes saavad toidu veepinnalt või veesambast, teised bentofaagid või detritofaagid ning lisaks taimetoidulised liigid. Võrreldes monokultuursete tiikidega annab polükultuurne kalakasvatus tunduvad suurema toodangu. Erinevate liikide kasutamine parendab ka tiigi üldist keskkonda. Näiteks on kalakasvatuses probleemiks vetikate liigne vohamine. Fütoplanktonist toituva pakslauba kasvatamine tiigis vähendab seda muret. Valgeamuur hoiab jällegi kontrolli all suurtaimede kasvu ning lisab keskkonda poolseeditud eritisi, mis saab omakorda toiduks põhjatoidulisele karpkalale. Karpkala paiskab aga toiduotsinguil põhjamudast üles hõljumit
rikkaliku veevarustusega. *Hapnikusisaldus ei tohi tiigi väljavoolul langeda alla 4mg/l. *Samasuviste asustustihedus talvitustiigis 250 000 350 000 isendit (7000 - 10 000 kg ) ühele hektarile. *Kahesuviste kalade asustustihedus võib olla 30 000 40 000 isendit (10 000-15 000 kg) ühe ha kohta. *Asustustihedus võib olla ka suurem kui on tagatud rikkalik vee läbivool. Talvitamine basseinides *Hoones asuvates betoonist või plastikust basseinides on veevahetus ja kalade seisund tiikidega võrreldes paremini jälgitav ja reguleeritav. Asustustiheduse võib tõsta 150 200 kg/kuupmeetris. *Eestis kasutatakse basseine kaubakala müügieelseks hoidmiseks (kolm kuud ja enam).Läbivool 1000 kg kala kohta 4 l/sek. Kalade talvine massikadu basseinides *Probleem kaubakala talvisel hoidmisel. *Masikadu sõltub hoidmise kestusest, aastaajast, kalade suurusest, vee temperatuurist 5-8 kraadi juures väheneb 2-3 nädala jooksul kalade mass kuni 5,5%.
(7000 - 10 000 kg ) ühele hektarile. Kahesuviste kalade asustustihedus võib olla 30 000 – 40 000 isendit (10 000-15 000 kg) ühe ha kohta. Asustustihedus võib olla ka suurem kui on tagatud rikkalik vee läbivool. Tiigijääl mitte suusatada, uisutada ja autoga sõita 157 Talvitamine basseinides Hoones asuvates betoonist või plastikust basseinides on veevahetus ja kalade seisund tiikidega võrreldes paremini jälgitav ja reguleeritav. Asustustiheduse võib tõsta 150 – 200 kg/kuupmeetris. Eestis kasutatakse basseine kaubakala müügieelseks hoidmiseks (kolm kuud ja enam).Läbivool 1000 kg kala kohta 4 l/sek. 158 Kalade talvine massikadu basseinides Probleem kaubakala talvisel hoidmisel. Masikadu sõltub hoidmise kestusest, aastaajast, kalade suurusest, vee temperatuurist 5-8 kraadi juures väheneb 2-3
annaabi.ee 
