keemias · - 2SO2 + O2 2SO3 - anorg. keemias (H2SO4 tootmisel) · - legeerivad lisandid sulamites · (tõstavad kuumus-, korrosiooni- ja kulumiskindlust) · Os, Ir jt lisandid ülikulumiskindlad sulamid · (täitesulepeade suleotsad, · täppismõõteriistad) · - termopaarid, takistustermomeetrid · (kõrgete temp-de mõõtmiseks) · Pt + Rh, Ir + Ru · - klaasitööstuse vannid ja tiiglid (Pt + 7% Rh), · (eriti optil klaasi sulatamiseks) · ka klaaskiu filjeerid (ligik samast sulamist) · - laboriaparatuur (tiiglid, kausid, traat, võrk - peam) · Pt, Pt + Rh (1-3%) jt · - elektroodides (pH-meetria, elektroforees, elektrokeemia - Pt) · - palju muud (kütuseelemendid, elektrikontaktid, · kunstil klaasi kujundamisel (Pt, Ir), nõguspeeglite · katmisel (Ir), ehetes : eriti briljantide raamistus (Pt) ja
Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 12.03.2012 P muundur TC08 Töö ülesanne: Töös määratakse Sn-Pb- sulamite koostis jahtumiskõverate abil, kasutades süsteemi teadaolevat olekudiagrammi. Töö käik: Töös jälgisin temperatuuri muutumist jahtumisel kolmandas tiiglis. Selleks vajalikud tiiglid olid juba pesadesse asendatud ja termopaaride juhtmed ühendatud. Katse algul lülitatasin sisse arvuti ja tiiglite kütte esikilbi alaosas olevate lülititega, reguleerisin küttevoolu voolutugevusele 3 A ja lasin sulamitel soojeneda umbes 300C-ni. Kui puhtad metallid või sulamid tiiglites olid sulanud (mida saab näha kuumutuskõveralt), keerasin küttevoolu nulli ja alustasin temperatuuri registreerimist. Uuritava sulami jahtumisel 150C-ni lõpetasin temperatuuri registreerimise.
..3 kohast kaalutised 1 ± 0,1 g ja paigutatakse eelnevalt kaalutud tiiglitesse. Kütus peab paiknema tiiglis ühtlase kihina. Tuhasisaldus määratakse paralleelselt kahe kaalutisega. Muhvelahi peab olema eelnevalt kuumutatud temperatuurini 850...870 C. Ahjuuks avatakse ja plaat tiiglitega asetatakse ahju ukseavasse. Seal hoitakse plaati söe ja antratsiidi tuhastamisel 3 minutit ja 5 minutit põlevkivi tuhastamisel. Seejärel lükatakse plaat muhvelahju kiirusega 2 cm/min. Kui tiiglid on jõudnud muhvelahju keskele, ahju uks suletakse. Põlevkivi kuumutatakse temperatuuril 850...870 C 25 minutit. Seejärel võetakse plaat tiiglitega ahjust välja, tiigleid jahutatakse 5 min õhu käes, seejärel eksikaatoris kuni toatemperatuurini ja kaalutakse. Kontrollkuumutamist ei tehta. Kõik kaalumised viiakse läbi täpsusega 0,0002 g. 2 Mõõtmisandmete ja nende läbitöötamise tulemuste tabelid 1
hapete ja soolade saamisviiside avastamise au, oskus ekstraheerida ravi-, värv- ja lõhnaaineid. Nad avastasid vaimseid võimeid stimuleerivaid narkootikume, tugevatoimelisi vastumürke, tõhusaid lõhkeaineid ja pürotehnilisi segusid ilutulestikuks. "Alkeemiku laboratoorium" kujutab vaadet alkeemiku tööruumile 17.-18. sajandil. Näha on alkeemikute poolt välja töötatud laboratooriumitarbed: retordid, samotist, rauast, tinast tiiglid ja hoiunõud, samuti kuumutus-, segamis- ja destileerimisseadmed. Alkeemiku tavalised nõud, mida ta kasutas uute ainete otsimisel. Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kuld2.htm http://www.ut.ee/REAM/Alkeemia.html
kunstlikult on teda võimalik toota kõrgorienteeritud grafiidist kõrgetel rõhkudel ja suhteliselt madalatel temperatuuridel · Klaasjat süsinikku toodetakse kuumuse käes puhastatud fenoolvaigu (phenolic resin) põletamisel mitteoksüdeerivas keskkonnas. · Süsiniku nanovahtu saadakse klaasjast süsinikust lasertöötlemisel vaakumkambris · Karbüünide tootmisel kasutatakse samuti laseril põhinevat tehnikat Süsinik Kasutusalad: ·Grafiit - tiiglid ja ahjuvooderdised, elektroodid (termiliselt vastupidav); pliiatsisüdamik, printeritahm ·Teemant juveeli- ja tehnikatööstus (vastupidav, kõva puurimine) ·Nanotehnoloogia (fullereenid, grafeen) ·Paljud tähtsad ühendid, nt CO metallide redutseerimine; CO2 tulekustutid, kar. joogid
bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina ja polükseen, mis peale raua 3 sisaldavad ka teisi plaatinametalle, vaske ja niklit. Plaatina sulab 1770.0 °C juures, keeb aga 3827.0 °C juures. Plaatina tihedus on 21.45 g/cm3 . [1] Esmakordselt avastas plaatina don Antonio de Ulloalt, aastal 1735. Plaatina kasutusalad on: katalüsaator lämmastikhappetööstuses ,tiiglid, klaasisulatamisnõud, ehted, hambakroonid, kasvajate ravi. [4] Plaatina elektronskeem: Pt +78 |2) 8) 18) 32) 17) 1) Plaatina elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10f14 5s2p6d9 6s1 Tabelis: Plaatina füüsikalised omadused ning levimus protsentides. [4] Plaatinametallid 4 Plaatinametallid on plaatinale keemilistelt omadustelt sarnased metallid. Need on iriidium,
Palju kiiremini hävib aktiivne metall, aga mitte passiivne. Katse2. Leekreaktsioonide kasutamine metallikatioonide määramiseks. Töövahendid: leeknõelad, HCl lahus, Li, Na, K, Ca, Ba, Cu soolade lahused. Soolade leegi värvused. Tulemused: Li+ punase värvi Na+ kollase värvi K+ lilla värvi Ca2+ oranž Ba2+ kollase värvi Cu2+ roosa värvi Katse 3. Vask(II)sulfaat vesi 1/5 kristallvee koefitsendi määramine. Töövahendid: tehnilised kaalud, vask(II)sulfaat-vesi 1/5, tiiglid, tiiglitangid, eksikaator. Katse tulemused: Tiigel 17,91g Tiigel + CuSO4 nH2O 19,03g CuSO4 nH2O 1,12g Tiigel + CuSO4 18,65g Kristallvesi 0,38g Arvutamine: CuSO4* 5H2O CuSO4 * 6H2O nh2o=0,38g/18g/mol = 0,021mol Msool= 0,74g n = m/m = 0,74g/160g/mol = 0,0046 mol 6. Keemiline kineetika ja tasakaal 6.1Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid Katse 1. Töövahendid: 1M HCl, Zn, Al, Sn, Cu, katseklaasid. Metall Järeldus
kullasarnaseks , metalli sisemine olemus jääb aga endiseks. (Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . ,,Valgus" . 1984 lk. 9-10) "Alkeemiku laboratoorium" Alkeemiku tavalised nõud, mida ta kasutas uute ainete otsimisel. "Alkeemiku laboratoorium" kujutab vaadet alkeemiku tööruumile 17.-18. sajandil. Näha on alkeemikute poolt välja töötatud laboratooriumitarbed: retordid, samotist, rauast, tinast tiiglid ja hoiunõud, samuti kuumutus-, segamis- ja destileerimisseadmed. Kasutatud kirjandus http://www.annaabi.ee/Alkeemik-ja-alkeemia-m49321.html http://kuldhobe.com/kuidas-muutub-kulla-hind/ http://kuldhobe.ee/uudised-ja-videod/news-and-videos/2012/03/Kulla-ja-h%C3%B5beda-n %C3%B5udluspakkumine/ http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/renessanss/renessanss_exe/astroloogia_ja_alkeemia.htm l http://et.wikipedia.org/wiki/Alkeemia http://et.wikipedia.org/wiki/Kuld
Sellisel juhul kasutatakse plaatina unikaalseid katalüütilisi omadusi, mis võimaldavad heitgaaside järelpõletamise ja detoksikatsiooni protsesse. Meditsiinis kasutatava plaatina osa on oluline, sest selles valdkonnas pole analooge. Seega kasutatakse plaatina kirurgiliste instrumentide valmistamiseks, mis võimaldab selliste instrumentide steriliseerimist alkoholipõleti leegis ilma metalli oksüdeerumiseta. Keemiatööstus. Eripakkumised plaatina mahutid - tiiglid, Neid kasutatakse keemiatööstuses, kui reaktsioon on vajalik õhu kuumutamisel. Juhul kui on vaja kõrgtemperatuurse sünteesi, kus on vaja välistada juurdepääs õhule, eriline plaatina ampullid, mis on tegelikult ühekordsed nõud, mida kasutatakse ühe keemilise reaktsiooni läbiviimiseks. Siiski, pärast sellise reaktsiooni läbimist võib plaatina ampulli puhastada ja sulatada uue ampulliga. Platinumit kasutatakse ka termopaaride materjalina
- pehmed ja plastilised; - kallid. Kasutatakse ehete valmistamiseks. Ag ja Au saab tugevdada lisanditega, peamiselt vasega. Näit lauahõbe on Ag +7,5% Cu. Ag ja Au on väga suure elektrijuhtivusega, Ag üldse suurimaga. Kuna ka korrosioonikindlad, siis kasutatakse elektroonikas (mikroskeemides) väikeste voolude juhtmetena ja kontaktidena, kõrgsagedustehnikas pinnakatetena jne. Ag siiski õhu käes aeglaselt oksüdeerub (tumeneb). Pt kasutatakse keemialaboratooriumis: tiiglid, elektroodid, termopaarid. Pt on ka üks olulisemaid katalüsaatoreid paljudele reaktsioonidele. Pd omab väga suurt vesiniku neelamisvõimet. 7.4.5 Nikkel ja tema sulamid Ni on korrosioonikindel paljudes keskkondades, eriti aluselistes. Ni-ga kaetakse teisi metalle kaitseks korrosiooni eest ja ka ilusa välimuse saavutamiseks (nikeldamine). Katmine toimub galvaaniliselt elektrolüüsi teel. Väga tähtsad on Ni sulamid vasega. Konstantaanist oli juttu
- pehmed ja plastilised; - kallid. Kasutatakse ehete valmistamiseks. Ag ja Au saab tugevdada lisanditega, peamiselt vasega. Näit lauahõbe on Ag + 7,5% Cu. Ag ja Au on väga suure elektrijuhtivusega, Ag üldse suurimaga. Kuna ka korrosioonikindlad, siis kasutatakse elektroonikas (mikroskeemides) väikeste voolude juhtmetena ja kontaktidena, kõrgsagedustehnikas pinnakatetena jne. Ag siiski õhu käes aeglaselt oksüdeerub (tumeneb). Pt kasutatakse keemialaboratooriumis: tiiglid, elektroodid, termopaarid. Pt on ka üks olulisemaid katalüsaatoreid paljudele reaktsioonidele. Pd omab väga suurt vesiniku neelamisvõimet. 7.4.5 Nikkel ja tema sulamid Ni on korrosioonikindel paljudes keskkondades, eriti aluselistes. Ni-ga kaetakse teisi metalle kaitseks korrosiooni eest ja ka ilusa välimuse saavutamiseks (nikeldamine). Katmine toimub galvaaniliselt elektrolüüsi teel. Väga tähtsad on Ni sulamid vasega. Konstantaanist oli juttu
- pehmed ja plastilised; - kallid. Kasutatakse ehete valmistamiseks. Ag ja Au saab tugevdada lisanditega, peamiselt vasega. Näit lauahõbe on Ag + 7,5% Cu. Ag ja Au on väga suure elektrijuhtivusega, Ag üldse suurimaga. Kuna ka korrosioonikindlad, siis kasutatakse elektroonikas (mikroskeemides) väikeste voolude juhtmetena ja kontaktidena, kõrgsagedustehnikas pinnakatetena jne. Ag siiski õhu käes aeglaselt oksüdeerub (tumeneb). Pt kasutatakse keemialaboratooriumis: tiiglid, elektroodid, termopaarid. Pt on ka üks olulisemaid katalüsaatoreid paljudele reaktsioonidele. Pd omab väga suurt vesiniku neelamisvõimet. 7.4.5 Nikkel ja tema sulamid Ni on korrosioonikindel paljudes keskkondades, eriti aluselistes. Ni-ga kaetakse teisi metalle kaitseks korrosiooni eest ja ka ilusa välimuse saavutamiseks (nikeldamine). Katmine toimub galvaaniliselt elektrolüüsi teel. Väga tähtsad on Ni sulamid vasega. Konstantaanist oli juttu. Väga tugev ja vastupidav
23. Anorgaanilised klaasid. Klaasisordid, nende koostis ja kasutamine. Klaasdetailide valmistamine. Anorgaanilised klaasid peavad sisaldama vähemalt ühte klaasimoodustavat oksiidi, tavaliselt SiO2. Tavalist klaasi kasutatakse aknaklaasina, klaastaarana, optiliste läätsede valmistamiseks, klaaskiu valmistamiseks. Klaasi lähteained on räniliiv, sooda, potas, lubjakivi, booraks. Mõned klaasisordid, nende koostis ja kasutamine 1) Sulatatud kvarts: >99,5% SiO2, kasutatakse tiiglid, konteinerid. 2) Kvartsklaas: 96% SiO2, 4% B2O3, laboriklaas. 3) Boorsilikaatklaas: 81% SiO2, 3,5% Na2O, 2,5% Al2O3, 13% B2O3, laboriklaas, toidunõud. 4) Aknaklaas: 75% SiO2, 16% Na2O, 5% CaO, 1% Al2O3, 4% MgO, aknaklaas. 5) Klaaskiud: 55% SiO2, 16% CaO, 15% Al2O3, 10% B2O3, 4% MgO. 6) Optiline klaas: 54% SiO2, 1% Na2O, 37% PbO, 8% K2O, läätsed. 7) Klaaskeraamika: 70% SiO2, 18% Al2O3, 4,5% TiO2, 2,5% Li2O, toidunõud.
agressiivsetes keskkondades Väärismetallid :Ag, Au, plaatina ja pallaadium .Omadused: äärmiselt passiivsed, korrosioonikindlad; pehmed ja plastilised; kallid. Kasutatakse ehete valmistamiseks. Ag ja Au saab tugevdada lisanditega, peamiselt vasega. Ag ja Au on väga suure elektrijuhtivusega.. Kuna ka korrosioonikindlad, siis kasutatakse elektroonikas väi-keste voolude juhtmetena ja kontaktidena jne. Ag õhu käes aeglaselt oksüdeerub . Pt kasutatakse keemialaboratooriumis: tiiglid, elektroodid, termopaarid,katalüsaatorina. Pd omab väga suurt vesi-niku neelamisvõimet. Nikkel ja tema sulamid Ni on korrosioonikindel paljudes keskkondades. Ni-ga kaetakse elektrolüüsi teel teisi metalle kaitseks korrosiooni eest (nikeldamine). Väga tähtsad on Ni sulamid vasega.Ni on supersulamite põhikomponent ja kuulub ka roostevabade teraste koostisse. Ni ja Cr sulamit kasutatakse vastupidava takistustraadi valmistamiseks kütteelementidele 10.Metallide ja sulamite töötlemine
- pehmed ja plastilised; - kallid. Kasutatakse ehete valmistamiseks. Ag ja Au saab tugevdada lisanditega, peamiselt vasega. Näit. lauahõbe on Ag + 7,5% Cu. Ag ja Au on väga suure elektrijuhtivusega, Ag üldse suurimaga. Kuna ka korrosioonikindlad, siis kasutatakse elektroonikas (mikroskeemides) väikeste voolude juhtmetena ja kontaktidena, kõrgsagedustehnikas pinnakatetena jne. Ag siiski õhu käes aeglaselt oksüdeerub (tumeneb). Pt kasutatakse keemialaboratooriumis: tiiglid, elektroodid, termopaarid. Pt on ka üks olulisemaid katalüsaatoreid paljudele reaktsioonidele. Pd omab väga suurt vesiniku neelamisvõimet. Nikkel ja tema sulamid Ni on korrosioonikindel paljudes keskkondades, eriti aluselistes. Ni-ga kaetakse teisi metalle kaitseks korrosiooni eest ja ka ilusa välimuse saavutamiseks (nikeldamine). Katmine toimub galvaaniliselt elektrolüüsi teel. Väga tähtsad on Ni sulamid vasega. Konstantaanist oli juttu.
gaasifaasis toimuvate reaktsiooni abil. Grafiit- kihilise ehitusega, kihtides on iga C aatom seotud kolme teise C aatomiga tugeva kovalentse sidemega. Kui neljas C valtentselektron võtab osa kihtidevahelisest van der Waalsi sidemest, siis saab seda kasutada määrdeainena. Tema kristallid on väga anisotroosete omadustega. Kasutataks kõrgete temp mitteoksüdeerivas keskkonnas. Kasutusala:kütteelemendid, elektroodid, valuvormid, tiiglid jn. Fullereenid- sfäärilised moodustised 60st C aatomist. Materjal kristalliseerub nii, et need fullereenid moodustavad PTK võre. Materjal on dielektrik. 14.Anorgaanilised klaasid. Klaasidetailide valmistamine. Anorgaanilised klaasid peavad sisaldama vähemalt ühte klaasimooduvstavat oksiidi, tavaliselt SiO2. Peale selle sisaldavad nad ka teisi oksiide: CaO, Na2O jne. Tavalist klaasi kasutatakse aknaklaasina, klaastaarana, laboriklaasina jne
kuueperioodine alajaotus. Selle jaotuse aluseks on esemete ja ornamentide tüpoloogia. Lisaks on veel teisigi jaotusi, ent nendest kõigist saab pikemalt rääkida põhikursuse raames. Algul toodi Skandinaaviasse sisse pronksesemeid, kuid peagi kujunes välja ka oma metallitöö. Üldiselt igapäevaste tarbeesemete juures jätkus kiviaeg, nimelt püsisid kasutusel luu- ja tulekiviesemed. Pronksiajal viitavad valuvormid, tiiglid, slakitükid, väga harva ka pronksesemed. Vanemast ponksiajast on teada vähe asulakohti, nooremal pronksiajal nende arv suureneb. Üldiselt koosnes tolleaegne asula 23 pikkmajast. On oletatud asustuse kiiret kasvu, mis jõudis oma maksimumini just nooremal pronksiajal. Matmispaiku on teada palju. Taanis, Lõuna-Rootsis ja Lõuna-Norras rajati varasel pronksiajal suuri liiva- ja mullakääpaid, põhjapoolsetel aladel aga kivikuhjatisi.
Teemant:puhtal kujul värvitu ülitugev (kõvim lood. minera al) ; rabe, habra s ; hea dielektrik või pooljuht . säravaim ja hinnalisim vääriskivi . kasut. pea m . tehnil. otstarb ek s ja juve elide n a . Grafiit: Kihiline heks a g o n a aln e struktuur ; Kihid eralduvad kerg e sti: joonistusvah e n d , määrd e ain e d. G. on peh m e . väga tulekind el (hapniku puudu mi s el ) tiiglid, ahjud e vood erdu s . Tah m a kasutataks e: kum mi täiteainen a (üle 80%); plastide s, eripab erite s ;(sh. kop e e r p a b e ri s ), trükivärvi ja musta tussi valmistamis el jm. ; Puidusü si tekib puidu kuumuta mi s el õhu juurdep ä ä s uta . Kasut. gaa sitorbikute s, me ditsiinis, valastustehn olo o gia s jm. Koksi saad ak s e teatud süsinikurikaste ainete (sag e d a mi ni kivis ö e ) kuumuta mi s el õhu juurdep ä ä s uta.
metallesemetest, metallitükkidest pronksivaluga tegelevad inimesed tahtsid seda metalli hiljem uuesti kasutada. Majandus Kasvatati veiseid, sigu, lambaid ja kitsi, hobuseid, koeri, võib-olla hanesid. Teraviljadest nisu, oder. Skandinaavia pronksiaeg u 1800500 eKr. U 3000 eKr Skandinaavias vask. Algul toodi sisse vaskesemeid, peagi oma metallitöö. Järk-järgult arenenud pronksivalu. Igapäevaste tarbeesemete juures jätkus kiviaeg. Pronksivaluvormid, tiiglid, slakitükid. Nooremal pronksiajal toimus asustuse kiire kasv. Matmispaiku palju. Taanis, Lõuna-Rootsis, Lõuna-Norras varasel pronksiajal suured liiva- v mullakääpaid, põhja pool kivikuhjatisi. Mitmesugused siseehitused Algul laibamatus, hiljem põletusmatus. Piirkonnas seda esmalt Taanis. Panuseid rohkem kultuuri keskustes, nende hulk haudades vähenes aga perifeeria suunas. Põletusmatustega urnid. Ka põletusmatus, kus luud pandi lihtsalt lohku. V vähe on teada
vähe, haruldased. Kõnelesid staatuse sümbolist.Varane rauaaeg raudesemeid ei valmistatud kohapeal vaid toodi kaugemalt.Väga piiratud levik, väiksemad esemed. Varane metalliaeg esimesed kindlustatud asulad, rahutu periood. Tagasihoidlikud . Taheti leida looduslikult kindlam koht esialgu,üksikutel juhtudel veelgi täiendavalt kindlustatud muldvalli või kraaviga.Kindlustatud asula Kivutkalnsi paiknes Väina jõe saarel, välja kaevamisel avastati pronski sulatamise tiiglid.. Töödeldi metalli, hakkas vaikselt arenema. Muutus karjakasvatus ja põlluharimine olulisemaks , viljelusmajandus tõrjus eemale manastusmajanduse(korilus, küütimine).Oluline loomakasvatus, kasvatati veiseid, kitsi ,lambaid,hobuseid. Lõpu poole hakkas loomakasvatus taanduma põlluharimise ees.Alguses oli kõplapõllunudus, Pronksiaja jooksul asendas seda alepõllundus,varase metalliaja lõpus ilmus ka selle kõrvale ka künnipõllundus. 1.-4.saj valitses Vanem ehk Rooma rauaaeg
Erinevalt benseenist on π -side grafiidis delokali- seerunud kogu makromolekuli ulatuses. - see seletab g. elektrijuhtivust, metalset läiget Keemiliselt teemandist veidi aktiivsem, kuid üldiselt üsna passiivne väga tulekindel (hapniku puudumisel) → tiiglid, ahjude vooderdus Grafiidi kristallstruktuur sisaldub ka süsinikurikastes tehnil. produktides: tahm, süsi (puidu-, kondi- jm.), koks jt. – nn. “amorfne süsinik”. Tahma kasutatakse: kummi täiteainena (üle 80%); plastides, eripaberites (sh. kopeerpaberis), trükivärvi ja musta tušši valmistamisel jm. Puidusüsi tekib puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta (350-600ºC), sisaldab 85-95% C. Suur eripind (pooride üldpindala massiühiku kohta),
annaabi.ee 
