LAHENDA VÕRRAND 1) z+4-3=2z 2) 7-3z+4z-9=0 3) 10x-3+5=x+3x 4) 3x-2=5x+10 ÜLESANNE 1: VASTUSED 1) z=1 2) z=2 3) x=-1/3 4) x=-6 ÜLESANNE 2 LAHENDA VÕRRAND 1) 3t+1=5t-3 2) 7u-2=u-22 3) 3v+1=7v-19 4) 2t-9=5t-9 ÜLESANNE 2: VASTUSED 1) t=2 2) u=-3 1/3 3) v=5 4) t=0 TUNNIKONTROLL 1) -3●a●b●20●x= 2) 4[-6-(-7)]= 3) 10m+30t-15m-29t+29x= 4) 10z-25+300=375 5) 4x+12=6x TEKSTÜLESANNE Jüril, Maril ja Tiidul on kõigil ühe palju puuvilju. Jüril on 2 kiivit, 2 greipi, 7 kirssi ja 1 nektariin. Maril on 4 pirni, x mangot, 3 ploomi ja 1 banaan. Tiidul on 1 papaia, 4 murelit ja y ploomi. • Mitu mangot on Maril? TEKSTÜLESANDE LAHENDUS NB! KIIVID JA BANAANID ON MARJAD. Seega saame koostada lineaarvõrrandi 2+7+1=4+x+2=1+4+y 10 = 6 + x = 5 + y 10 = 6 + x |-6 10 = 5 + y |-5 x=4 y=5 VASTUS. Maril on 4 mangot ja Tiidul 5 ploomi. TUNNIKONTROLLI VASTUSED
kolm reas. Mitu hane lendas rivis? 11. Mitu korda saab hammustada ühest suurest tervest õunast? 12. Kaks poissi leidsid metsast kolm kivipuravikku. Mitu puravikku oleks leidnud neli poissi? 13. Kolm hobust saani ees läbisid 30 km. Mitu kilomeetrit läbis üks hobune? 14. Millal liigub jalgratas sama kiiresti kui lennuk? 15. Kuidas on võimalik kustutada viis tähte kaheksatähelisest arvsõnast nii, et järele jääb üks? 16. Priidul on kolm autot vähem kui Tiidul. Mitu autot oleks Priidul vaja, et tal oleks kaks autot rohkem kui Tiidul? 17. Kaks isa ja kaks poega ostsid kolm jalgratast nii, et igaüks sai ühe jalgratta. Kuidas oli see võimalik? 18. Leia suurima kahekohalise ja suurima ühekohalise arvu vahe! 19. Kalle ütles, et tema isa vanus aastates on 30 võrra suurem suurimast ühekohalisest arvust. Kui vana on isa? 20. Redelil on 19 pulka. Mitmendal pulgal peab seisma, et olla täpselt redeli keskel? 21
Krunt osteti Vestmani enda rahade eest, ja nende plaan õnnestuski , Vana Vestman palust Tiidult , et too võtku tema teine tütar omale naiseks ja pakkus tõõd pere firmas , aga Tiit pühendas hoopis oma aja raamatute kirjutamisele. Tegelased: · Sander Ludvig- Petis kirjanik, kes tegelt oli hariduselt insener ja, et ültsuse tähele panud võita varastas teiste kirjanike luuletusi , millega ta võitis Matilde südame ja hiljem lasi veel Tiidul enda nimel raamatu kirjutada , millega ta võitis kirjandus seltsi auhinna. · Tiit Piibeleht- Õpetaja , kes ei ole oma eluga väga edukalt toime tulnud ning rahaline seis ei ole tal kiita, Sander teeb talle hea pakkumise , et maksab talle , kui ta talle raamatu kirjutab ja oma kavalusega võidab ta Laura südame. · Vana Vestman- Laura ja Matilde ärimehest isa , kellele oli väga tähtis mis tema perele
ärimees ära Sandri alandlikkust, piitsutades teda salvavate ütlemistega. Sandri suhted oma naisega on samuti omamoodi koomilised. Matilde sunnib oma meest raamatut kirjutama ning alandliku kodulooma kombel näeb Sander kurja vaeva, et seda soovi täide viia. Matilde on huvitatud avalikust heakskiidust ning tunnustusest ning ta üritab seda Sandri abil ka saavutada. Piibeleht, Ludvigu endine koolikaaslane, tegutseb kirjanikuna, mis samuti osutub Sandrile äärmiselt kasulikuks. Mees palub Tiidul raamatu kirjutada, lubades talle kopsakat vaevatasu. Tiit Piibeleht Sandri koolivend. Kaval ning tark luuletaja, kes Vestmani ja Sandri üle trumpab ning saab Laura koos varandusega. Mehe kõnelaad on tegelaste seas kõige silmatorkavam. Tema sõnad on murdesegused ning kohati raskestimõistetavad. Ta vastab küsimustele alati väikese viibimisega. Piibelehe suhtumist teistesse on üsna raske määratleda, ehk ongi tema kõige omanäolisem ning salapärasem tegelane kogu teoses
ütlemistega. Sandri suhted oma naisega on samuti omamoodi koomilised. Matilde sunnib oma meest raamatut kirjutama ning alandliku kodulooma kombel näeb Sander kurja vaeva, et seda soovi täide viia. Matilde on huvitatud avalikust heakskiidust ning tunnustusest ning ta üritab seda Sandri abil ka saavutada. Piibeleht, Ludvigu endine koolikaaslane, tegutseb kirjanikuna, mis samuti osutub Sandrile äärmiselt kasulikuks. Mees palub Tiidul raamatu kirjutada, lubades talle kopsakat vaevatasu. Piibeleht Piibeleht on rahulik ja tasakaalukas, kindla ütlemisega kirjanik. Pealtnäha kergeusklik ja kergesti enda huvides ärakasutatav seesmiselt hoopiski kavalust täis. Mehe kõnelaad on tegelaste seas kõige silmatorkavam. Tema sõnad on murdesegused ning kohati raskestimõistetavad. Ta vastab küsimustele alati väikese viibimisega.
piitsutades teda salvavate ütlemistega. Sandri suhted oma naisega on samuti omamoodi koomilised. Matilde sunnib oma meest raamatut kirjutama ning alandliku kodulooma kombel näeb Sander kurja vaeva, et seda soovi täide viia. Matilde on huvitatud avalikust heakskiidust ning tunnustusest ning ta üritab seda Sandri abil ka saavutada. Piibeleht, Ludvigu endine koolikaaslane, tegutseb kirjanikuna, mis samuti osutub Sandrile äärmiselt kasulikuks. Mees palub Tiidul raamatu kirjutada, lubades talle kopsakat vaevatasu. Piibeleht Piibeleht on rahulik ja tasakaalukas, kindla ütlemisega kirjanik. Pealtnäha kergeusklik ja kergesti enda huvides ärakasutatav seesmiselt hoopiski kavalust täis. Mehe kõnelaad on tegelaste seas kõige silmatorkavam. Tema sõnad on murdesegused ning kohati raskestimõistetavad. Ta vastab küsimustele alati väikese viibimisega.
- Jakob ja Anna veedavad koos aega, söövad koos - Jakob hakkas käima üle nädala Palukal, vanemaid aitamas - Kui Eeva ja Timo põgeneksid, siis Jakob ei tahaks üksi Võisikule jääda kuna tunneks end võõralt, ka Palukal poleks hea, seal oleks küll parem ja omasem, aga siiski ei tunneks ta end koduselt ilma Timo ja Eevata - Jakob ja Anna sõidavad paadiga - Timo lõi lahingus Tiidule (oma liitlasele, ustavale mehele) kogemata mõõgaga näkku suure madina käigus, Tiidul löödi silm peast, Timo arvas seda prantslaste löögiks, ega saanudki teada, et tegelikkuses oli see tema tegu - Timo tahtis oma kõige armsama hinge õnnelikuks teha, kuid tegi selle õnnetuks, tahtis hävitada alatuse ja ülekohtu nende Vene riigis, kuid hävitas iseenda - Jakob sai kapteniga kokkuleppele, et too neil põgeneda aitaks, 1000 rubla enne väljasõitu ja 1000 esimeses ohutus sadamas - Jakob tahtis minna sadamasse/laevale tööle
Tal juhtub olema just valmiskirjutatud raamat ,,Pisuhänd". Kuna mehe varasemaid töid väga hästi just kiidetud ei ole, ütleb Sander, et tema nime all leiavad tema tööd kindlasti suurt tunnustust, kuna tal on nii hea nimi. Sander pole tegelikult oma raamatuga algust teinudki, vaid on kokku ajanud rohkesti käsikirja. Sander on nõus jääma Tiidule tänuvõlgu, see tähendab, et Tiit võib paluda tal teha ükskõik mida ning Sander peab selle täide viima. Enne seda laseb Sander Tiidul ,,Pisuhända" kõvasti muuta positiivsemaks ning, kuna jutu süzee oli sellest, et maainimesel sai maal istumisest kopp ette ning kolis linna, kirjutas Sander lõpule lisaks, et maakas kolis lõpuks ikkagi maale tagasi, kuna seal olla palju parem. Sisse kõnnib Laura. Sander kiirelt käsikirja peitma. (Silmab Piibelehte, tuksatab ja tõukab poolvalju üllatushüüde välja.) Piibeleht juhtub olema Laura salapärane päästja ööküll. Sander lendab klaase otsima. Mees ja
Arvati, et Indrek läheb ülikooli. Indrekui oli mitu hoidjat. Vanemad õed- Liisi ja Maret.*Lastel oli ka oma mängu Vargamäe koos puust loomade ja muude ehitistega. Puuloomi nikerdas Atu(karjapoiss).*Kuna Talu oli suureks kasvanud oli ka tööd paju. Lisaks sellele oli majandustõus ja paljud talud kasvatasid piirituse tegemiseks kartulit. Pearugi kasvatas. Kord kõrtsis olles hakkas Pearu oma rikkusega uhkeldama, aga Andres oma kavalusega oli Pearust üle. Andres palus Hundipalu Tiidul tuttavatelt raha laenata. Nii jäigi mulje, et Andres on rikkam. Kuid Pearu oli nii rikkaks ja uhkeks muutunud, et ei söönud enam töölistega ühes lauasgi ja naine pidi talle jalanõud tooma valgel taldrikul ja need Pearule kinnastega jalga panema.*Varsti hakkas Andres uusi kambreid ja uut rehielamut tegema. Siis kandsid Liisi ja Maret naabripoistele saepuru ja laaste, millest poisid ehitasid kindlused ja lumemäed, et sõda mängida.*Nelja aasta pärast sündis uus laps- Ants
Mari ja Andrese esimene laps- poeg Indrek. Ristiisa Tiit nägi temas tarka poissi. XXV Eesperes kasvab 7 last, kõige rohkem vajab abi väike Indrek. Ta ei ole millegagi rahul, ainult karjub ja nutab. Teistel lastel on koplis oma väike Vargamäe, kus on kõik olemas nagu päris Vargamäel. Vanemad tüdrukud peavad Indrekut hoidma. Talus jagub tööd kõvasti. Vahel harva käib Andres kõrtsis. Ühel korral vaatasid nad Pearuga kummal rohkem raha taskus on. Andres jäi peale, kuna oli enne Tiidul käskinud raha koguda. Hiljem tuli kõrtsi Kassiaru Jaska, kes koos Oru Pearuga taha saksituppa kadus. Lasid kõrtsmikul teistele viina anda, nemad maksid. Kui Pearu järgmisel õhtul koju läks hoidsid kõik temast eemale. XXVI Naabrilapsed salaja suhtlesid. Andres tegi uut rehealust ja tuba ning vanemad tüdrukud tassisid naabripoistele saepuru ja laastusid, Üks õhtu jäid nad Marile vahele ning pidid kogu loo ära rääkima
välja. Õngekonksu küljes oli kummik. Tiit koos oli päris üllatunud. Ta pani kummiku enda kõrvale ja püüdis kala edasi. Siis tundis Tiit jälle, et miski on õngekonksu küljes. Poiss tõmbas õnge veest välja. Kuid seal ei olnud kala, vaid jälle kummik. Nüüd oli Tiidul kaks kummikut. Tiit proovis neid jalga, et näha kas need sobivad talle. Need sobisidki. Poisil oli päris hea meel. Kas selle jutu järgi saab pildid panna õigesti ritta? Pane pildid õigesse Jah, saab. Laps järjekorda. järjestab pildid. Kas see oli ilus jutustus? Oli.
Mitu kalamehe saak? Kui palju oli püütud teisi kalu? kilogrammi õunu tuli hommikul müügiks? Mitu kilogrammi õunu jäi veel müüa? 4. (4p) Tiit ostis uue 100- kroonisekõnekaardi, mille hind moodustas 20% Tiidu kogutud rahast. Kui palju raha oli 4. (4p) Klassis on 14 poissi, mis moodustab 50% klassi Tiidul kogutud enne kõnekaardi ostu? õpilaste arvust. Mitu õpilast õpib selles klassis? Kehtna Põhikool koostaja õp. L. Kundla 16 Suuruse võrdlemine protsentides Suuruse võrdlemine protsentides A B 1
ütlemistega. Sandri suhted oma naisega on samuti omamoodi koomilised. Matilde sunnib oma meest raamatut kirjutama ning alandliku kodulooma kombel näeb Sander kurja vaeva, et seda soovi täide viia. Matilde on huvitatud avalikust heakskiidust ning tunnustusest ning ta üritab seda Sandri abil ka saavutada. Piibeleht, Ludvigu endine koolikaaslane, tegutseb kirjanikuna, mis samuti osutub Sandrile äärmiselt kasulikuks. Mees palub Tiidul raamatu kirjutada, lubades talle kopsakat vaevatasu. Piibeleht Piibeleht on rahulik ja tasakaalukas, kindla ütlemisega kirjanik. Pealtnäha kergeusklik ja kergesti enda huvides ärakasutatav seesmiselt hoopiski kavalust täis. Mehe kõnelaad on tegelaste seas kõige silmatorkavam. Tema sõnad on murdesegused ning kohati raskestimõistetavad. Ta vastab küsimustele alati väikese viibimisega.
Tüdrukutele meeldis see rohkem kui päriselu. Paljud mehed müüsid oma kartuli viina tegemiseks maha ja said selle eest korralikult raha. Üks vahejuhtum oli siis kui Pearu ja Andres jälle kahekesi kõrtsi sattusid- Andres tavaliselt seal ei käinud, see näitas ka et ta ei ole eriti rikas, mehele ei meeldinud eriti juua. Pearu hakkas oma rahaga ärplema ja tahtis näidata kui kõva mees ta on, nii viskaski ta ühe sajase teise järel lauale, Andresega vaheldumisi. Andres lasi aga Hudipalu Tiidul raha teistelt küsida ja siis talle anda. Nii juhtuski et Andres jäigi sajaseid laduma sinna, samal ajal kui Pearu juba oma viimaseid kümnekaid pani. See ajas mehe vihale, lõpuks suundus ta koos Kassiaru Jaskaga saksatuppa, kus ainult rikkamad inimesed olid. Paari päeva pärast koju minnes tahtis P et naine talle kapukad õieti serveeriks ja ka ise jalga paneks. XXVI Jälle möödusid talvel päevad kui puhata ei saanud. Andres vedas materjali uue rehetoa ja reiaaluse ehitamiseks
talvel, kui kartulite eest raha tagasi saadi. Siis käisid seal ka vaesemad mehed viina joomas ja rahaga hooplemas. Üks vahejuhtum oli siis kui Pearu ja Andres jälle kahekesi kõrtsi sattusid- Andres tavaliselt seal ei käinud, see näitas ka et ta ei ole eriti rikas, mehele ei meeldinud eriti juua. Pearu hakkas oma rahaga ärplema ja tahtis näidata kui kõva mees ta on, nii viskaski ta ühe sajase teise järel lauale, Andresega vaheldumisi. Andres lasi aga Hudipalu Tiidul raha teistelt küsida ja siis talle anda. Nii juhtuski et Andres jäigi sajaseid laduma sinna, samal ajal kui Pearu juba oma viimaseid kümnekaid pani. See ajas mehe vihale, lõpuks suundus ta koos Kassiaru Jaskaga saksatuppa, kus ainult rikkamad inimesed olid. Paar päeva hiljem läks mees koju ja hakkas kohe kisama, et naine talle tema kapukad tooks. Naine viis kuid Pearu ei olnud sellega rahul sest talle pidi valge taldriku peal need viima. Siis käskis ta naisel ka need jalga aidata
Siis käisid seal ka vaesemad mehed viina joomas ja rahaga hooplemas. Üks vahejuhtum oli siis kui Pearu ja Andres jälle kahekesi kõrtsi sattusid- Andres tavaliselt seal ei käinud, see näitas ka et ta ei ole eriti rikas, mehele ei meeldinud eriti juua. Pearu hakkas oma rahaga ärplema ja tahtis näidata kui kõva mees ta on, nii viskaski ta ühe sajase teise järel lauale, Andresega vaheldumisi. Andres lasi aga Hudipalu Tiidul raha teistelt küsida ja siis talle anda. Nii juhtuski et Andres jäigi sajaseid laduma sinna, samal ajal kui Pearu juba oma viimaseid kümnekaid pani. See ajas mehe vihale, lõpuks suundus ta koos Kassiaru Jaskaga saksatuppa, kus ainult rikkamad inimesed olid. Paar päeva hiljem läks mees koju ja hakkas kohe kisama, et naine talle tema kapukad tooks. Naine viis kuid Pearu ei olnud sellega rahul sest talle pidi valge taldriku peal need viima. Siis käskis ta naisel ka need jalga aidata
annaabi.ee 
