rõhutades asjaolu, et pidades silmas meie vanalinna unikaalsust ja väikest pindala, peaks iga ruutmeeter teenima eelkõige ajaloo huve. Sellest järelduvalt on eriti oluline Harju tänavale planeeritavate hoonete puhul järgima ajaloolise tänavajoone ja ehitusmahtu, seda enam, et tegemist on UNESCO kaitse alla kuuluva piirkonnaga (Berg 2006). Arhitekt Mart Port seletab pikemalt ära, miks sobitub ala just taashoonestatuna vanalinna tiheasustuse miljööga: "Linliku ruumi seisukohalt oleks Harju tänava teise külje hoonestamine hädavajalik. Väidetakse, et kinnihoonestamisega kaotab Niguliste kirik oma mõju. Vaidleksin vastu: keskaegsetes linnades paistis siluett kaugele. Ligemal kadusid tornid hoonestuse vahele, külje alla jõudes nägid neid lähidistantsilt ja mõju oli vägev. Sama on ka raekojaga Viru tänavat pidi lähenedes - ja siis ootamatult suurena mõjuv plats.
Pesapaiga kaitse pesapuu ümbruses (ligi 250 m raadiuses) on väga efektiivne, seal määratakse vastavalt looduskaitseseadusele püsielupaik. Seejuures ei kata kaitstav püsielupaik kogu elupaika, kuna püsielupaiga näol on tegemist minimaalse rangelt kaitstava alaga, mis peab tagama voimalikult vähese häirimise. Inimpelgliku linnuna valib must-toonekurg pesapaiga kaugele inimasutusest voi intensiivselt kasutatavast teest. Seetottu tuleb tiheasustuse voi kommunikatsioonide (eelkoige maantee) planeerimise käigus alati arvestada, et pesapaigad koos neid kuni 1,5 km raadiuses ümbritseva alaga jääksid planeeringualast välja. Kindlasti ei tohiks planeerida alasid, mida inimesed intensiivselt kasutavad, must-toonekure pesapaigale lähemale kui 500m. Must-toonekure pesapaikade kaitse ei tähenda vaid rangete vööndite määramist teadaolevate pesapaikade ümber. Väga tähtis roll on säästval metsamajandusel ning rohevorgustiku
Vastutuse omapära: traditsiooniliselt kahju hüvitamisele keskendumine, peaks olema ennetusele keskendunud, ideaalis ei peaks üldse vastutuse süsteemi kasutama. Vastutuse probleemkohad (4): kahju tekitaja määratlemine, põhjusliku seose tuvastamine, ajafaktor, riigipiiride ületamine. Eesti peamised KK probleemid (7): Elurikkus (5): maakasutuse muutumine toob endaga kaasa- väärtuslike maastike ja koosluste hävimise, jäätmaade tekkimise, rannikualade tiheasustuse, maastike risustatuse, elustiku liikde vähenemise. Loodusvarade kasutus: majanduslikult väärtuslike ja kergesti kättesaadavate loodusvarade ülekasutamine. Energia tootmine (4): põlevkivi baasil ja ühte geograafilisse piirkonda kogunenud elektrienergeetika eelistamine on kaasa toonud: saaste kontsentreerumise, suured kaod el.energia ülekandel, süsteemi suure haavatuavuse kriisiajal, taastuvate energiaallikate arendamise pärssimise.
kiiresti kohandatav uutele nõudmistele. Ka mulla ja maakasutuse korral on eelistatud polüfunktsionaalne maakasutus, mille säilitamiseks on eelistatud maa kasutamine põllumajanduse ja metsanduse viljelemiseks. 4.1.2 Looduslik mitmekesisus ja säilitamine Maakasutuse muutumine toob endaga kaasa mitmete väärtuslike maastike, koosluste ja elupaikade hävimise. Samuti jäätmaade tekkimise ning rannikualadel tiheasustuse laialdase levimise. Ohustatud on elustiku liigid. Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO kool 45.grupp Tuleks kaitsta maastikke riigi territooriumil tervikuna, mis tagab maastike ning liikide mitmekesisuse säilimiseks vajalikud tingimused. Tuleks vältida liikide elupaikade hävimist ning vähenemist. 4.1.3 Saastatuse vähendamine
Eesti KK-probleemid 1990ndate alguses : Jääkreostus NL sõjaväebaasidest, Reostus seoses kaevandamisega, Õhureostus tööstusest ning elektritootmisest, Põllumajandusreostus, Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide puudulikkus. Eesti peamised keskkonnaprobleemid : Elurikkus: eri põhjustest tingitud maakasutuse muutumine toob endaga kaasa - väärtuslike maastike ja koosluste (sh elupaikade) hävimise; jäätmaade (soostunud ja võsastunud alade) tekkimise; rannikualadel tiheasustuse laialdase levimise; maastike risustatuse (mahajäetud ehitiste rohkuse); elustiku liikide arvu vähenemise. Loodusvarade kasutus: majanduslikult väärtuslike ja kergesti kättesaadavate loodusvarade ülekasutamine . Mõju valdkondadele: maavarad, vesi, jäätmed, elurikkus (sh kalavarud, ulukite varud), maakasutus, mets. (sh taastumatute loodusvarade ammendumine ja taastuvate loodusvarade taastumisvõimet ületav kasutamine, keskkonna reostamine või kahjustamine, kaasa arvatud taastumiseks
6) vajaduse korral maakonnaplaneeringute koostamiseks suuniste andmine; 7) muude käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannetega seonduvate ülesannete lahendamine. Näited: asustus, transport, energeetika ruumstruktuur, roheline võrgustik. Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded. 1) territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 2) kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal- majandusliku arenguga; 3) maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või määramine, kui kehtestatud maakonnaplaneering puudub; 4) väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimise tagamine ning kasutamistingimuste määratlemine; 5) maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine; 6) territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni; Maakonnaplaneeringud Eestis, näiteid teostatud teemaplaneeringutest.
Kaitse (protection) Hoolitsus (provision) Osalus (participation) Konventsioon käsitleb selliseid õigusi, nagu -toit (art 3,24, 27) -Eluase (art 23, 24) -Tervishoiuteenused (art 12, 23, 24) -Vaba aeg ja puhkus (art 9, 23) -Arenguks vajalikud ressursid (art 15, 17) -Spetsiifilised east, soost, puudest, kultuurist tulenevad vajadused (art 8, 9, 14, 20) Eeslinnad Eeslinn ja eeslinlik eluviis: Administratiivpiiridest „üle voolamise“ tõttu tekkinud tiheasustuse ala Ruraalse (maa-omavalitsuse) territooriumi tiheasustusega arenduspiirkond, linnaga seotud töö ja/või teenindus jm sidemete kaudu Omaette omavalitsusstaatusega väikelinn, linnaga seotud töö ja/või teenindus jm sidemete kaudu Eeslinna kogukond - „self-selected group“ Eeslinlik eluviis – füüsiline distants teiste potentsiaalsete kontaktisikutega tingib lokaalsete kontaktide domineerimise Huvi eeslinnastumise vastu
· Tööstuse ja ettevõtluse planeerimisel keskkonna kahjustuste ennetamine ja vältimine, pöörates tähelepanu põhjustele, kuna tagajärgede likvideerimine on tunduvalt kallim; · Puhkevõimaluste loomine kasutamata mere rannaaladel ja jõe kallastel Üldplaneeringu ülesanded on: 1) territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 2) kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal-majandusliku arenguga; 3) maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või määramine, kui kehtestatud maakonnaplaneering puudub; 4) väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimise tagamine ning kasutamistingimuste määratlemine; 5) maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine; 6) territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni;
omavahelisel kokkuleppel; 2) teemaplaneeringuna kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkidele. Üldplaneeringu ülesanded on: 1) territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 2) kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal-majandusliku arenguga; 3) maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või määramine, kui kehtestatud maakonnaplaneering puudub; 4) väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimise tagamine ning kasutamistingimuste määratlemine; 5) maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine; 6) territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni; Maakonna teemaplaneering Eesti Vabariigi Valitsuse 1999
annaabi.ee 
