Digitaalnejoonistuslaud ja survetundlik pliiats Tehnoloogia "tindi baasil graafika sünteetilisel paberil" Giclée-nimeline tehnoloogia Nerva "Tõmbame uttu!" (2014) Looming Kahemõõtmelisus ja fantaasialoomad Eesmärgiks positiivse meeleolu tekitamine Pealkirjadel suur rõhk Inspiratsiooni allikaks looduses esinev värvikooslus Suurimaks eeskujuks Looja Nerva "Trummi löömine" (2004) Nerva "Nokklooma pilt" (2011) Nerva "Tibutab" (2010) Navitrolla Eestimaalikunstnik Elas Navi külas 1993 alustas professionaalse kunstnikuna Navistlik joonistamisstiil Looming Segu minevikust, tänasest ja üldisest globaliseerumisest Motiiviks mitmesugused loomad nende jaoks harjumatus keskkonnas ja unenäoliste maastike taustal Navitrolla "Pilvevabrik" (2013) Navitrolla "Väike valearvestus" (2008) Navitrolla "Tulge meie parki" (2010) Kasutatud kirjandus http://nerva.eu/et/Nerva http://et.wikipedia
ookean on aasta läbi jääga kaetud o õhumass on kuiv ja külm 4. Kus esineb polaaröö ja polaarpäev? polaarjoonest põhja poole 5. Mis paneb õhu liikuma? Õhurõhkude erinevused Gradientjõud Coriolisi jõud Aluspinna hõõrdejõud 6. Iseloomusta sooja ja külma fronti Soe- piirkond, kus soojem õhk liigub külmemale peale o Õhutemperatuuri tõus o Pilved o Tibutab lausvihma o Talvel sajab lund ja tuiskab Külm- piirkond, kus külmem õhk liigub soojemale alla o Ränksajupilved o Äike o Paduvihmad o Õhutemperatuur langeb 7. Kuidas põhjustavad inimesed happevihmasid? Nafta Kivisüsi Põlevkivi Põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid (peamine) Metallisulatamine metsatulekahjud
Kõrgrõhu hari antitsükloni väljasopistumisosa (mõju väiksem) Madalrõhulohk tsükloni väljasopistumisosa Front kahe õhumassi eraldusriba/eralduspiirkond. näitaja Külma frondi üleminek Sooja frondi üleminek t° - muutused Temperatuur langeb Temperatuur tõuseb Tuul Põhjakaartetuuled Lõunakaartetuuled Sademed Paduvihm (frondi taga) Sajab lund või tuiskab, tibutab (frondi ees) õhurõhk tõuseb langeb Kasvuhoone efekt üldiselt normaalne klimaatiline protsess mille juures osa maapinnalt peegeldunud päikesekiirgust ei pääse enam atmosfäärist välja. Selle tulemusena on õhu temperatuur keskmiselt 15°C. Seoses CO2 konsentratsiooni suurenemisega atmosfääris aga tekib olukord kus järjest rohkem päikesekiirgust peegeldub maale tagasi ning seega tõuseb ka temperatuur
Nerva ,,Nokklooma pilt" Selle pildiga näitab kunstnik kui vähe on inimesel õnneks vaja. Kahe jala ja kahe silmaga olend kujutab inimest, kes vaatab seinal olevat nokklooma pilti. Pilt on maalitud rõõmsates värvides, mis viitab sellele, et selle pildiga on soovitud edasi anda head ja rõõmsat tuju. Samuti on näha laest rippuvat lampi, mis annab toale valguse aga muud toas ei ole. Samuti on valgust andev lamp sellel tööl positiivsuse märgiks. Nerva ,,Tibutab" Vastupidiselt eelmise tööga on see teos pigem nukker. Teosel on näha valgeid puid süngel taustal ja esiplaanil vanaprouat vihmavarju alla peidetult, mis viitab kurbusele ja halvale meeleolule. Samuti viitab negatiivsele meeleolule ka vihmasadu terve teose vältel. Samas on ka pildil rõõmsamaid kohti. Nendeks on laternapost, mis valgustab vanamemme ja tema koerakest ja muidugi ka lõbus koerake, kes ei lase ennast väikesest vihmast häirida.
Nüüd võib metsa marjule minna. Ja ükski teine mari pole nii maitsev kui oma käega korjatud maasikad. Marja maitsev lihakas sisu pole millekski muuks kui lindude ja ka laste meelituseks. Taim peab selle eest hoolitsema, et tema seemned leviks. Vargsi läheneb küldne sügis. Puudel on ta poetanud juba üksikuid kollaseid lehti. Mätastel punetavad palukad. Mets on täis niisket samblalõhna. Ja vihma tuleb palju. Kord sajab teda üsna rabinadl, kord tibutab kogu päeva peent ,,seenevihma". Seente riik on üsna värvirikas punased kärbseseened, kollased kukeseened, ruuged kuuseseened, sinakasrohelised pilvikud; kuid seda värsket, rõõmsat rohelist värvust, mida on küllalt teiste taimede lehtedes, pole seenel iialgi. Talveraamatus on lumesaju lõpuga leheküljed puhtad. Kui lähed hommikul välja, näed valged leheküljed on kaetud saladuslikkude märkidega, kriipsudega, punktidega, komadega
Maakohal soojeneb Õhurõhk tõuseb Tuuled välja poole (nr välja väiksemaks) Suvi: palav ja päike Talv: pakane ja päike 15. Iseloomusta ilmamuutusi sooja ja külma frondi üleminekul? Soe front: tekib sooja õhumassi liikudes külmale taevas tõmbub pilve ülespoole liikudes soe õhk jahtub veearu kondenseerub ja tekivad pilved kiudpilved tibutab lausvihma, talvel lumi ja tuiks ja jäide Külm front: külmem õhumass liigub sooja peale õhk raske, liigub pinna lähedal soe õhk lükkub üles rünksajupilved paduvihm õhutemp langeb järsult 16. Millal on päike seniidis põhjapöörijoonel, ekvaatoril, lõunapöörijoonel, kus esineb polaaröö, polaarpäev? Kevadine 21.03 ja sügisene pööripäev 23.09 - päike seniidis ekvaatoril, päike ja öö ühepikkused
Ma arvan, et iga inimene teab, kuidas võluflöödi ooper kõlab, aga paljud ei pruugi tunda ära selle avamängu. Kohe eriti ei olegi midagi kuulda, jube vaikse algusega on ning siis muutus tempokamaks, aga oli ikka päris vaikne ja kohe tempo jäi samaks, aga muutus palju valjemaks ja isegi, et ehmatas natukene. Poolepealt lõppes ära ja algas uus osa, millel nii kaua aega ei läinud, et valjemaks ja kiiremaks muutuda. Kuidagi meenutas see mulle vihmast ilma ehk algues vaikselt tibutab ja siis hakkab kallama lausa. Huvitava faktina on kavas kirjas, et avamäng valmis ooperi teosest viimasena, mis tegelt on isegi loogiline, sest siis oli ooperist ülevaade olemas ja sai kirjutada sobiva avamängu. Kõige viimasena esitati Igor Stravinski ''Jeu de cartes'' / ''Kaardimäng'', mis koosnes 3. jaotusest. Sellesse ma ei suutnud eriti süveneda kuna seal olid liiga järsud muutused. Üks hetk on
liikumise järgi jaotatakse. 48. Mis on frontide tüübid + iseloomusta neid. STATSIONAALNE E PÜSIV FRONT: kui front on seisnud paigal ja pole võimalik määrata liikumissuunda. SOE FRONT: soojem õhumass liigub külmema peale. KÜLM FRONT: külmem õhumass liigub soojema alla. 49. Iseloomusta SOOJA FRONTI täpsemalt. üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt: > taevas tõmbub pilve (alguses kiudpilved ja siis madalamal lauspilvkate) > tibutab lausvihma [> talvel saja lund ja tuiskab, jäide] Kui soe õhk jõuab maapinnale, siis temperatuur tõuseb, sadu lakkab ja ja lumi hakkab sulama sadu frondi ees. 50. Iseloomusta KÜLMA FRONTI. > tekivad võimsad rünksajupilved ehk sajab paduvihma ja esineb äikest. >õhutemperatuur langeb järsult >võivad olla hoovihmad Kui külm front on üle läinud, pöördub tuul põhja ja loodesse algab külma õhu sissevool. sadu frondi taga. 51
Sõltuvalt frondi liikumisest on võimalik eristada järgmisi frondi tüüpe: · Statsionaarne e. püsiv front - esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. · Soe front - tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. · Külm front - esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. 23) Soe front - on atmosfäärifront, mis tekib, kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles (tibutab lausvihma). 24) Külm front - on atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb üles külma õhu peale. Frondi liikumisega kaasneb paduvihm äikesega. 25) Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond - on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala. Kujunevad tavaliselt välja frontidel ookeani kohal. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. 26) Antitsüklon e. kõrgrõhuala e
Reegel: Lapsed tegutsevad õpetaja ütluse järgi. Mängu käik: Lapsed seisavad ruumi ühes otsas. Kui õpetaja ütleb "tuul", tõmbavad lapsed kopsud õhku täis ja liiguvad õhku välja puhudes saali teise otsa. Liikuma peab nii kiiresti, et väljapuhutav õhk lõpeks ruumi teise otsa jõudes. Kui õpetaja ütleb "äike", liiguvad lapsed ruumi teise otsa , imiteerides valjusti erinevaid loodushääli. (nt. äike "räägib" karude keeles). (Mänd, Maaja 2005, lk 75 - 76 ) ÄIKE Küll on ilm! Tibutab vihma (koputa kahe nimetissõrmega tasakesi lauale), sadu tugevneb (koputa kõikide sõrmedega lauale). Sajab rahet (koputa sõrmenukkidega lauale), lööb välku (tee õhus kätega sik-sakilisi liigutusi), müristab (plaksuta käsi vaiksemalt, tugevamini, õige tugevasti ja jälle viksemalt). Lapsed jooksevad koju (näita sõrmedega, kuidas nad jooksevad). Oi,oi, taevasse on tõusnud tumedad pilved, vist hakkab sadama. Pööra peopesad üles ja proovi, kas sajab juba peopesadele.
Sõltuvalt frondi liikumisest on võimalik eristada frondi tüüpe: Statsionaalne ehk püsiv front esineb siis, kui front on püsinud paigal ja pole võimalik määrata liikumissuunda, soe front, kui soojem õhumass liigub külmema peale ja külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. · Soe front: üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt, taevas tõmbub pilve, alguses kiudpilved siis laskudes madalamale lauspilvkate, tibutab lausvihma, talvel sajab lund ja tuiskab, esineb ka jäidet. Kui soe õhk jõuab maapinnale, siis temp. tõuseb, sadu lakkab, lumi hakkab sulama. Sajuala frondi ees. · Külm front: tekivad võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest, õhutemp. langeb järsult, võib sadada hoovihma. Kui külm front on üle läinud, pöördub tuul loodesse ja põhja algab külma õhu sissevool. Sajuala frondi taga. TSÜKLONID JA ANTITSÜKLONID
annaabi.ee 
