tulevad parimas kvaliteedis esile ja Rheingaust, mille Rieslingid on täidlasemad ja veidi ümaramad ning pehmemad. 2. Sylvaner on pretensioonitu vähehappeline viinamari - hapet on temas keskmiselt 2 korda vähem kui Rieslingis- millest on kerge valmistada veini kuid raske sellest veinist lugu pidada. Sordi heaks küljeks on see, et ta valmib vara ja on saagikas ning vastupidav. 3. Müller Thurgau on maailma esimene hübriidviinamarjasort, mille loojaks on Austria Arst Müller. Ta ristas omavahel Sylvaneri ja Rieslingi soovides saada Rieslingi kvaliteedi ja Sylvanerile iseloomuliku varase valmimisega sorti. Ootused päriselt ei täitunud, kuna Sylvaneri omadused siiski domineerivad. Veinid Müller Thurgaust on väga aromaatsed, parfüümsed kuid nendes puudub Rieslingile omane sügavus ja
karjamaad asenduma veiniaedadega. Peamiseks piirkonnaks kus hakati viinamarju kasvatama oli Marlborough, kus algselt kasvas vaid mõni üksik puu. Esimese tööstuslikus mõõdus veiniaia rajasid Marlborough’d läbiva Wairau jõe orgu praeguseks Brancotti nime omandanud ettevõtte (varem Montana) austraallastest asutajad. Esimesed viinapuud, mis juba 1973. aastal istutati, olid sortidest Cabernet Sauvignon ja Müller-Thurgau. Nüüdseks ülikuulsaks muutunud Sauvignon Blanc jõudis kohale alles aastal 1975. Murrang tuligi alles kümme aastat hiljem, kui Cloudy Bay, mille loojaks oli austraallane, tegi ostetud viinamarjadest oma esimese veini. Tulemus oli fantastiline ja Cloudy Bay muutus tagaotsitud harulduseks, mida kõik maitsta soovisid. Kuulsuse varjus tekkis maailmas Uus-Meremaa ja eriti Marlborough’ veinide vastu laiem huvi ning pidev nõudluse kasv tõi kaasa uute veiniaedade rajamise.
võidelda ühiselt ümbritsevate vaenlaste vastu. 1332. aastal ühineb nendega Luzern, 1351. aastal Zürich, aasta hiljem Glarus ja Zug. 1353. aastal lisandub Bern. Need kaheksa kantonit moodustavad ,,acht alten Orte" (kaheksa vana riiki). Aastatel 1480 1520 lisanduvad veel Fribourg, Solothurn, Basel, Schaffhausen ja Appenzell. 1648. kuulutatakse välja Sveitsi iseseisvus. 1803. aastal lisanduvad Sankt Gallen, Graubünden, Thurgau, Ticino, Aargau ja Vaud. 1812. kuulutab Sveitsi föderatsioon end neutraalseks. 1815. aastal lisanduvad Valais, Neuchâtel ja Genf - Sveitsi föderatsioon saavutab oma tänapäevased piirid. 1815. kuni tänapäev 1848. aastal muudetakse Sveits osariikide ühendusest konföderatsioonikas. Vastu võetakse esimene põhiseadus. 1978. aastal moodustavad osad enne Berni kantonis asunud külad uue kantoni nimega Jura. 1999. aastal saab Ruth Dreifussist esimene Sveitsi naissoost president
on sügavkollase värvusega, raske ja täidlane, glütseriinine, tihti on tunda mandlisust ja mesisust Muscat, Moscato, Moscatel Hisp ja Portugal Moscatel, Prants Muscat, Itaalias Moscato; roosa kestaga mari, saab valm roosasid veine; veinid on veidi magusad, mahlaselt puuviljaaed, madala happesusega ja aromaatsed Melon, Melon de Bourgogne, Muscadet veinid on vesised, kerged, veidi soolased, aromaatsed ja mahlase happesusega, kuid tagasihoidlikult puuviljaaed Müller-Thurgau Saksamaal üks enimkasvatatud valgeid sorte; sort on varase küpsemise ja suure saagikusega ning suudab kasvata pea kõikjal; üldiselt annab sort aromaatseid, kuid lamedaid madala happesusega veine, mida kasut segamiseks ja mahuveinideks; parim oleks seda juua mineraalveega segatult spritzer Palomino serri valmistamisel kasut, kasvatatakse Andaluusias, sort on igav, ent saagirohke; kehv tavaveinide viinamari
Pärineb Burgundiast, nimetatakse ka Muscatet'ks. Veinid on veidi vesised, kerged, isegi veidi soolased, aromaatsed ja mahlase happesusega, kuid tagasihoidliku puuviljasusega. Parimad veinid valmistatakse sur lie meetodil pärast kääritamist jäetakse vein veidikeseks pärmi sademele küpsema, et jook muutuks täidlasemaks ja võisemaks. Sellisel viisil valmistatud veinid on elegantsed ja mahlased ning väga head partnerid mereandidele ja erinevatele kalaroogadele. Müller-Thurgau üks Saksamaal enamkasvatatavaid valgeid viinamarjasorte. Aastal 1882 dr Hermann Mülleri (kes sündis Sveitsis, Thurgau kantonis) ristatud sort. Ristamiseks kasutatud sortidest peaksid andma aimu sünonüümid Rivaner Luksemburgis ja Sloveenias, Riesling-Silvaner Uus-Meremaal ja Sveitsis, Rizlingszilvani Ungaris, kuid viimne uuring ütleb, et dr Müller ristas hoopis Rieslingi ja Chasselas'. Sort on varase küpsemise ja suure
Nii et kui jutt on paigast, siis Tokaj, kui veinist, siis Tokaji, või saksapärase käändelõpuga tokaier (vrd burgunder). Piirkonnad: Badacsony (1797 ha) Balatonfüred-Csopak (2270 ha) Balatonboglàr (2880 ha) Balatonfelvidèk (1510 ha) Balatonmellèke (1170 ha) Need viis Balatoni järve ümbritsevat piirkonda on valdavalt valgete veinide valmistamise alad. Peamised sordid on Szürkebarat (Pinot Gris), Raijnai Rizling (Reini Riesling), Olaszrizling (Riesling Italico), Müller-Thurgau, Kèknelyü, Irsai Oliver, Tramini (Traminer), Muscotaly. Punaseid marju kasutatakse vaid valitud paikades, nagu näiteks Balatoni järve eenduval Tihanyi poolsaarel. Sortidest on levinud Kèkfrankos ja Merlot ning lõunakaldal ka Nagyburgundy (Pinot Noir) ja Cabernet Sauvignon. Enamik kohaliku veini tarbitakse ära Balatoni järve külastavate saksa ja austria turistide poolt. Tootjad: Balatonboglàr, Szent Orban (Huba Szeremley), Varga. Eger (5160 ha)
ainulaadne mikrokliima. Valle d?Aosta Lombardia Trentino Alto Adige Kui ülejäänud Itaalia on kuulus oma punaste veinide poolest, siis Alto Adige on valge veini tootjate paradiis. Siin valmistatakse kõige aromaatsemat Itaalia valget veini, mis võib laagerduda pudelis aastakümneid. Tõsi on seegi, et Alpide jalamil asuvas piirkonnas kasvavad viinapuud, mida mujal Itaalias ei kultiveerita – Pinot Bianco, Müller-Thurgau, Gewürztraminer, Savignon Blanc, Riesling ja Chardonnay. Täidlase maitsega punast veini valmistatakse seal juba ammusest aegadest kasvatatavatest Cabernet Sauvignon´, Merlot´ ja kohalikust Lagreini sordist, ning aromaatset veini Pinot Noir´i ja kohalikust Trollingeri (Schiava) sordist. Seejuures võib kõiki neid viinamarjasorte kasutada Alto Adige DOC märistusega veinide valmistamiseks.. 5 Veneto
Suure täidluse ja madala happesuse tõttu sobib neile, kes ei armasta kuivi veine nende happesuse tõttu. Malvasia- Raskepärane, kuid huvitav sort, vähe tuntud, aga kasvatatakse laialdaselt Lõuna- Euroopas. Marsanne- Põhjapoolses Rhône´i orus valgete veinide tähtsaim komponent. Üllatavalt palju kasvatatakse seda Austraalias Victoria osariigi keskosas. Melon de Bourgogne- Muscadet´ variant. Neutraalne ja kerge. Müller- Thurgau- Laialdaselt kasvatatav, varavalmiv, kuid keskpärane "lilleline" sort. Kasvatatakse peamiselt Saksamaal, ent nüüd on sellel eelpost ka Uus- Meremaal. Muscadelle- Enamasti teisejärguline toetav sort, kuid see viinamari seisab Austraalia suurepäraste kangendatud Tokayde taga. Muscat- Laialdane viinamarjade perekond, aga oma parimal kujul alusmaterjal Alsace´i kuivadele aromaatsetele veinidele, heale Itaalia Asti vahuveinile ja
gavusega veini. Lisaks Lõuna-Prantsusmaale on meieni on jõudnud head Omab täidlast, pehmet, mahla- Viognier´d Tšiilist ja Argentiinast, mari levib ka Californias. kat karakterit, millel sageli tunnus- lik ploominüanss. Valmib Cabernet Müller-Thurgau – professor Hermann Mülleri (Šveitsist Thurgau kanto- Sauvignonist varem. nist) 1890. a loodud ristand. Kõik vanemad raamatud väidavad, et ta ris- tas Rieslingit ja Silvanerit, uuemad, geeniuuringul põhinevad andmed kin- Pinot Noir – Burgundia viinama-
annaabi.ee 
