Nr. Eesti keeles Ladina keeles KUKERPUULISED BERBERIDACEAE 1 Harilik kukerpuu Berberis vulgaris 2 Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia
Nr. Eesti keeles Ladina keeles KUKERPUULISED BERBERIDACEAE 1 Harilik kukerpuu Berberis vulgaris 2 Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia
1. Berberis vulgaris - Harilik kukerpuu 1 2. Berberis thunbergii Thunberi kukerpuu 2 3. Philadelphus coronarius Harilik ebajasmiin 3 4. Ribes rubrum Punane sõstar 4 5. Ribes nigrum Must sõstar 5 6. Ribes alpinum Mage sõstar 6 7. Physocarpus opulifolius Harilik-, või Lodjap-Põisenelas
1) Berberis vulgaris harilik kukerpuu Lehed ovaalsed/äraspidimunajad. Serv peenogaline. Sügised punased. 2) Berberis thunbergii Thunbergi kukerpuu Lehed äraspidimunajad/mõlajad. Serv on terve. Kergelt teravdunud tipuga. Sügisel korall-punased. 3) Philadelphus coronarius harilik ebajasmiin Lehed elliptilised/munajad. Serv jämesaagjas. Terava tipuga. Paljas va. Lehelaba allküljel roodude nurkades (karvane). Sügisel kolletuvad. 4) Ribes rubrum punane sõstar Lehed hõlmised. Serv ebaühtlaselt saagjas. Karvane. Sirge alusega. 5) Ribes nigrum must sõstar Lehed kolmehõlmised
Dendroloogia Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. · Harilik kukerpuu · (Berberis vulgaris ) Lehe serv terve, äraspidi munajas, ümardunud tipuga. Alt hallikasrohelised · Thunbergi kukerpuu · (Berberis thunbergii ) Munajas kuni laielliptiline, jämesaagja servaga. Leht altküljelt roodude juurest karvane, mujalt paljas. Sügisel värvub kollaseks · Harilik ebajasmiin · (Philadelphus coronarius) 3-5 hõlma, ebaühtlaselt saagja servaga, lehe alus sirge võib olla nii karvane kui ka paljas alt küljelt · Punane sõstar · (Ribes rubrum) 3-52 hõlma, jämesaagja servaga, lehe all küljel
Õistaimed ehk katteseemnetaimed Kukerpuulised * Berberis Vulgaris Harilik kukerpuu - lehed ovaaljad - lehe servas nõeljatipulised hambad ! - lehe toon rohekast muutub punakaks. (Serv kergelt terav, tuhm hall, piklik pruun, väike) * Berberis Thunbergii Thunbergi kukerpuu - lehe serv terve ! - ovaalne ümar - tilluke (väike), punakas hall või hall roheline (tillukesed kollakas beezid lehed) Hortensialised * Philadelphus Coronarius - Harilik ebajasmiin - jäme saagja servaga (kergelt) - terava tipuga (suhteliselt ilus, suuremapoolsed lehed, alt serv sile) Sõstralised * Ribes nigrum Must sõstar - lehe alus südajas - enamasti 3 hõlmaline - lehe rootsul kollased näärmed (alt rootsu juurest suur sisselõige, hõlmine, tuhm)
Juniperus communis harilik kadakas ( hästi torikv, kole, nagu nutsakas, kole roheline) Taxaceae- Jugapuulised Taxus baccata harilik jugapuu (lõhna pole, mürgine, tumeroheline, võrse heledam roheline, alt on okkad heledad, meenutavad lehti, banaanikujulised lehed) Lehtpuude ja põõsaste lehed Berberidaceae- kukerpuulised Berberis vulgaris harilik kukerpuu(lehed ovaalsed, peenoglise servaga) Berberis thunbergii Thunbergi kukerpuu (hästi pisike leht, punakas-kollakas) Hydrangeaceae- hortensialised Philadelphus coronarius harilik ebajasmiin (terava tipuga, kui on varisenud siis on kollane, muidu roheline, allküljel on karvad) Grossulariaceae- sõstralised Ribes nigrum must sõstar (kodumaine, kõige suurem leht sõstralistest, leht on südaja alusega, lehe allküljel on kollased pisikesed näärmed) Ribes rubrum punane sõstar(sissetoodud liik, keskimise suurusega leht, leht on sirge alusega
Berberis vulgaris – harilik kukerpuu Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. Berberis thunbergii – Thunbergi kukerpuu Lehed on äraspidimunajad või mõlajad, terveservased, ovaalse või ümmarguse tipuga, 1...3 (4) cm pikad, alt hallikasrohelised. Philadelphus coronarius – harilik ebajasmiin Lehed on munajad või (lai)elliptilised, jämesaagja servaga, allküljel roodude nurkades (või ka roodudel) karvad, mujalt paljad, (4) 5...10 cm pikad ja 2...5 cm laiad. Ribes rubrum – punane sõstar Lehed 3...5-hõlmalised, ebaühtlase saagja servaga, paljad või alt karvased, kuni 6 (5..
1. Hariliku vahtra punaselehine vorm (Acer platanoides f. schwedleri) 15 – 30 2. Mägivahtra punaselehine vorm (Acer pseudoplatanus f. purpurascens) 25 – 30 3. Hariliku kukerpuu punaselehine vorm (Berberis vulgaris f. atropurpurea) 80 – 100 4. Thunbergi kukerpuu punaselehine vorm (Berberis thunbergii f. atropurpurea) 90 – 100 5. Musta leedri kollaselehine vorm (Sambucus nigra f. aurea) 5 – 25 6. Musta leedri lõhislehine vorm (Sambucus nigra f. laciniata) 1–5 7. Purpurõunapuu tumepunaselehine vorm (Malus x purpurea f. eleyi) 30 – 50 8. Hariliku sarapuu punaselehine vorm (Corylus avellana f
Eriti hästi sobib soojadesse siseõuedesse. Joonis 65. Hiina siidpööris (http://www.fulchinovineyard.com/nursery_grass.htm) Joonis 66. Hiina siidpööris Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=382&art=318. 15.09.2013. Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/216. 15.09.2013. 3. ILUPÕÕSAD 3.1 Kukerpuu (Berberis) Konkreetne liik: thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii) (joon. 67, joon.68) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti hargnev, okastega põõsas. Lehed: väikesed, terveservalised, väga mitmesuguse kujuga, värvus varieeruv, muutuvad sügisel tulipunasteks ning varisevad hilja. Õied või õisikud: seest kollakad, väljast punakad-jätavad oranzika mulje. Õied rippuvais kobarais. Õitseb mais, juunis. Liigi eritunnused: pole kuigi külmakindel, ei tohiks istutada tuulele avatud kohale.
Kasutamine haljastuses: Soolotaimena või rühmana murus, müüride või seinte taustal. Eriti hästi sobib soojadesse siseõuedesse Joonis 66. Hiina siidpöörise sordid (http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=382&cid=902&cgid=) 70 Joonis 67. Hiina siidpööris 71 ILUPÕÕSAD Kukerpuu (Berberis) Konkreetne liik: Thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 1,5 m kõrge, 1,5 m lai Taime välislaadi kirjeldus: põõsas Lehed: Lehed väikesed, terveservalised, väga mitmesuguse kujuga, kollakasrohelised, alt sinakad, muutuvad sügisel tulipunasteks ning varisevad hilja. Palju erineva lehevärviga sorte Õied või õisikud: Õied seest kollakad, väljast punakad-jätavad oranzhi mulje.Õied rippuvais kobarais. Vili korallpunane ümarovaalne mari, kuni 1 cm pikk, mittesöödav (kibe) Õitsemine: mai-juuni
toime. Harilik kukerpuu on meeldiv põõsas haljastuses, neist saab istutada vabakujulisi ja pügatud hekke, põõsagruppe ja üksikpõõsaid. Vähenõudlik liik mulla ja niiskuse suhtes. Sobib istutada täisvalgusesse ja talub hästi kärpimist ning linnatingimusi, kuid saab hakkama kasvamisega ka poolvarjus, venides siis üsna kõrgeks 23. Thunbergi kukerpuu ja läiklehine mahoonia Thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii DC.) [thúnbergií] Thunbergi kukerpuu kodumaaks on Jaapan (Honshu, Kyushu, Shikoku) ja Hiina, kasvades mäestikunõlvadel kuni 1,5 m (kodumaal 2.....3 m) kõrguse püstise ja väga tihedalt hargnenud põõsana. On meil veidi külmaõrn, karmidel talvedel külmuvad viimase aasta võrsed, kuid taastuvad hästi. Ei ole kõrreliste roostehaiguste vaheperemeestaimeks. Võrsed: tugevalt rõmelised, noorelt kollakad kuni punakaspruunid, vanemas eas pruunikad, astlad enamasti 1-osalised.
Kukerpuu perekonda kuuluvad heitlehised või igihaljad põõsad, harvem madalad puud. Perekonnas on kuni 450 liiki, mis levinud peamiselt põhjapoolkeral. Looduslikult kasvab Eesti lääne- loode ja põhjaosa metsaservades ja võsastikes söödavate viljadega harilik kukerpuu (B. vulgaris). Sissetoodud liikidest esineb meil enam madala ilupõõsana või hekitaimena kõrreroostekindel Hiinast ja Jaapanist pärit ereda oranzpunase sügisvärvusega Thunbergi kukerpuud (B. thunbergii), kelle viljad on mittesöödavad. · Lehed saagja servaga või terveservalised vahelduvad lihtlehed, koondunud kimpudena lühivõrsetele, mille alusel esinevad ühe- või mitmeharulised astlad. · Kollased, nektaririkkad õied asetsevad hrl. kobarjates rippuvates õisikuis · Piklikud, ühe või mitme seemnega marjad on punased või mustad ning mõnel liigil ka söödavad. Viljad sisaldavad C-vitamiini ning rohkesti õun- sidrun- ja viinhapet ning
pügatud hekke, põõsagruppe ja üksikpõõsaid. Vähenõudlik liik mulla ja niiskuse suhtes. Sobib istutada täisvalgusesse ja talub hästi kärpimist ning linnatingimusi, kuid saab hakkama kasvamisega ka poolvarjus, venides siis üsna kõrgeks. Sordid: 'Alba'; 'Asperma'; 'Atropurpurea'; 'Dulcis'; 'Lutea'; 'Marginata'; 'Variegata' ('Aureomarginata') ; 23. Thunbergi kukerpuu ja läiklehine mahoonia Thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii DC.) Carl Pehr Thunberg (1743-1826) Rootsi, Carl von Linne õpilane, kes uuris ja kogus andmeid Lõuna-Aafrika, Jaapani ja Ida-Aasia taimestiku kohta. Thunbergi kukerpuu kodumaaks on Jaapan (Honshu, Kyushu, Shikoku) ja Hiina, kasvades mäestikunõlvadel kuni 1,5 m (kodumaal 2.....3 m) kõrguse püstise ja väga tihedalt hargnenud põõsana. On meil veidi külmaõrn, karmidel talvedel külmuvad viimase aasta võrsed, kuid taastuvad hästi. Ei ole kõrreliste roostehaiguste vaheperemeestaimeks.
annaabi.ee 
