1819 avatud näitusel saavutas Thomsen üleeuroopase tuntuse ( esialgu vaid Skandinaavias , hiljem ka mujal ). Arvati , et ta peaks oma ideed kirja panema, ta pani selle süsteemi siiski paika , 1836 kirj teose ,, Põhjamaiste maististe juht'' , kus ta põhjendas , miks on õige nii muinasaega jagada. Raamat saavutas väga suure tuntuse, tõlgiti ka saksa , pr ja inglise keelde. Õige pea hakkasid saksa uurijad Thomseni vastu välja, kes leidsid, et juba antiikaja teostes võib leida selliseid vihjeid. Kasutas kolme perioodi süsteemi ja ka esmakordselt praktikas. Jens Jacob Asmussen Morsaae oli samuti oluline. Oli Thomseni assistent. Käis ka ise muinasobjekte kaevamas. Kui Morsaae isa surma sai sattus Morsaae finantsilistesse raskustesse ning tahtis praktika eest raha saada. Kuningad toetasid muinasaja uurimist . Tal õnnestus siiski vahendeid leida, hakkas käima naabermaades
keskkonnas. Sundarbans- Sundarbans'i delta Gangese suudmes on maailma suurim mangroovi mets ulatudes nii Bangladeshi, Lääne- Bengalisse kui ka Indiasse. Seal on keeruline veeteede võrgustik, padurand ja väikesed saared. See koht on kuulsust kogunud lisaks suurimale mangroovimetsale ka laialdase loomariigi rikkusega (ka bengali tiiger, kes on Bangladeshi rahvusloom). Takistused edukaks turisminduseks Suurimaks takistuseks Bangladeshile, positiivse turismisektori rajamiseks, on Majbritt Thomseni sõnul järjekindluse puudus, puuduvad nägemused edukast turismindusest, liiga vähene koostööoskus ja teadmised. Lisaks sellele on praegu veel enamustel inimestel jäänud Bangladeshist mulje kui väheste võimalustega maast ja reisitakse pigem uhkematesse ja rohkem arenenud paikadesse. Kasutatud kirjandus http://www.bbc.co.uk/news/world-europe-22335520 http://www.tradingeconomics.com/bangladesh/indicators http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_companies_of_Bangladesh http://en.wikipedia
KUULSAMAID ARHEOLOOGE Sageli peetakse I tõeliseks arheoloogiks sakslast JOHANN WINCHELMANNI (1717-68) - tal Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) õnnestus Pompeijs tehtud "rüüstekaevamistel" esemeid uurida ja koostada uurimustöö antiikkunsti ajaloost. 9. detsembrit peetakse Kreekas ja Itaalias arheoloogide päevana (tema surmakuupäev) 19. saj alustati kohalike leidude koondamise (n raamatukogunduse, Kopenhaageni Ülikooli RK) ja eelistamisega, suurt rolli mängis CHRISTIAN JÜRGENSEN THOMSENI (1788-1855) töö. Pärast Kopenhaageni Ülikooli raamatukogu läbiuurimist, hakkas korraldama ekskursioone, kusjuures inimesed tõid Thomsenile oma leide. Kui kogu oli juba liialt suur väikeste ruumide jaoks, mõtles Thomsen eksponeerida esemeid materjali järgi - kivi, pronks ja raud. Seejärel avastas ta, et ongi olnud kivi-, raua- ja pronksiaeg. I sedasi organiseeritud näitus toimus 1819 ning leidis laialdast järgimist. 1836
Rootsi nime esiisaks (La Rosomonorum gens et le Ruotsi, 1. 8). Uuemad uurijad ei taha hea meelega rosomoonlastest Rootsi algupära otsida, vaid nime teist viisi seletada. Osa Svea riigi rahvast oli muiste kanged meremehed. Vikingite (lahtlaste) nime all sõudsid ja purjetasid nad kaugele üle mere saaki saama. Niisugustel saagiteekondadel puutusid nad ka meie maale ja Soome. Oletatakse, et nad iseendid ,,rothsmen", ,,rothskarlar" = ,,sõudjad", ,,meremehed" nimetanud. Prof. Thomseni järele hüüti neid laevamehi esiotsa ,,rolpsman" ehk ,,rolpskarla". Igatahes tekkis uurijate arvamise järele nimest rolps, roths eestlaste, soomlaste ja muude Lääne-Soome sugu rahvaste suus ,,Rootsi" nimi (E. N. Setälä, Finnisch-ugrische Forschungen XIII, I, I. 444) ja see Sveast tulnud laevameeste iseeneste nimetus on rootslastele ja nende maale meie keeles tänapäevani jäänud, ilma et oleksime teist nende nime Svea tarvitusele võtnud.
Christian Thomsen oli üks arheoloogia metodoloogia isadest. 1816 korraldas ta näituse muuseumikogude põhjal, kus ta korraldas muuseumide kogud ning pani välja tööriistad. Eristas perioodid kivi-, pronksi- ja rauaaja tööriistade põhjal. Mõte kui selline ei olnud iseenesest uus, kuid ta oli esimene, kes ühe kollektsiooni arheoloogilisi esemeid niiviisi välja pani ning süstematiseeris. Tänu temale levis muinasaja kolmikjaotus. Jens Jacob Asmussen Worsaae oli Thomseni järglane ning tema tõestas seda süsteemi ka teaduslikult. Hakkas kasutama suletud leidukomplekse, leiukombinatsioone. Eristas ka vanema ja noorema kiviaja. Nils Gustaf Bruzelius oli mees, kes arendas edasi esiaja kronoloogiat jagades pronksiaja kaheks perioodiks (matuseviis põletusmatusest laibamatuseks). Järgmine suurem muutus ning edasiminek oli tüpoloogia, mis on kronoloogiaga tugevalt seotud. Tüpoloogilised sarjad: Bioloogiline evolutsioon on päritavate tunnuste
• Fatsio-skapulaarne lihasdüstroofia 2. Kaasasündinud müopaatiad 3. Metaboolsed müopaatiad: • Pompe tõbi 4. Mitokondriaalsed müopaatiad: • MERRF • LHON 5. Skeletilihaste kanalopaatiad • Thomseni/Beckeri kongenitaalne müotoonia • Kongenitaalne paramüotoonia • Perioodilised paralüüsid: • Hüpokaleemiline perioodiline paralüüs • Hüperkaleemiline perioodiline paralüüs Omandatud lihashaigused 1. Toksiline müopaatia • Alkohol • Ravimid 2
saj geograaf R. J. de Alcubierre, kes varem tegutsenud Herculaneumis – eelkõige “antiikkunsti otsingud” Christian Jürgensen Thomsen ja kolm perioodi Eluaastad: 1788-1865 Töötas Taani rahvusmuuseumis Süstematiseeris leiumaterjali Põhiline panus: mineviku põhjendatud jaotus kivi-, pronksi- ja rauaajaks Populaarne suhtleja, tutvustas oma süsteemi meeleldi isiklikult muuseumikülastajatele (joonistus) Oscar Montelius ja Skandinaavia pronksiaeg • Lähtus Thomseni süsteemist, • töötas läbi Skandinaavia neoliitikumi ja pronksiaja materjali • Keerukate seotud dateeringute kaudu ühendas Skandinaavia muistised Egiptuse kalendri kaudu kalendriaastatega • Absoluutsete dateringute süsteem peagi ümber lükatud, kuid pronksiaja kronoloogia täpsustatud dateeringutega siiani kasutusel • Eeskuju Briti arheoloogilisele uurimisele, ka Baltimaadele Gustaf Kossinna ja kultuur • Põhiteos: Die Herkunft der Germaner (1911)
Jagas esiajaloolised asjad kolme rühma vastavalt nende materjalile, st kivi- raud- ja pronksasjad eraldi. Põhimõte võeti teiste poolt kiirest üle. Thomsenil polnud ajaloo alast haridust ning ta ei pidanud eriti kirjutamisest, kuid 1836 aastal avaldas muuseumi kohta näitusejuhi "Põhjamaade muististe juht". Thomsen läks ajalukku kui kolmeperioodi süsteemi rajaja. Pärast Thomsenit taanlane Jens Jacob Worsaae (18211885), käis ka kaevamas, sai uusi leide. Oli algul Thomseni assistent, hiljem muuhulgas ka Taani rahvusmuuseumi direktor. Teda on kirjeldatud kui esimest professionaalset arheoloogi. Avaldas 22 aastaselt raamatu, millest sai tema arheoloogilise mõtte peateos. Selles arendas edasi Thomseni kolmeperioodi süsteemi ning rakendas seda Euroopa kohta laiemalt. Sai ka rohkem materjale selle rakendamiseks Põhja-Euroopas. Reisis peaaegu kogu Euroopas ning võrdles sealset materjali. Võrdles seda oma stratigraafilist materjaliga, mis oli
Kellele Thomsen ei meeldinud, väitsid, et juba Roomas oli sellest juttu. Hesiodas ,,Tööd ja päevad" jaotati aeg nii: · Kuldne ajastu (inimesed ja jumalad) · Hõbedane ajastu (Zeus lõi sõjamehed) · Pronksajastu · Raudne ajastu Kogu aeg muutus elu raskemaks ja keerulisemaks, idealiseeriti kõige vanemat aega. Lukreetsius taipas ajaloolist arengut. Poeem asjade loomusest. Jens Jacob Asmussen Worsaae oli samuti taanlane. Ta oli Thomseni õpilane. Tema arvas, et tuleb vaadata Taanist kaugemale. Isa oli tal pankur, oli palju raha. Isa suri, pank läks pankrotti. Jens küsis Thomsenilt palka töö eest (oli tema abiline), Thomsen solvus selle peale. Sai hoopis kuningalt raha (Skandinaavia kuningaid on alati muinasaeg väga huvitanud). Worsaae läks ajalukku võrdleva arheoloogia rajajana. Ta täiustas kolme perioodi süsteemi ning sai Taanis kuulsamaks kui ükski teine arheoloog.
Taipas, et selline võiks olla ajalooline areng. Kõigepealt kivi, siis pronks, siis raud. 1819. a tegi selle süsteemi järgi raamatukogus näituse. Ka ülejäänud taipasid, et see võiks nii olla. Thomsen on ajalukku läinud sellega, et jagas kogu muinasaja kolme periood. See süsteem on kasutusel tänapäevani. 1836. a avaldas Thomsen oma raamatu Euroopa muinasaja kohta (põhjamaiste muististe juht), seda tõlgiti palju. J. J. A. Worsaae, taanlane, Thomseni õpilane. Võrdles ka Taani naaberalasid. Sai Taani kuningalt uurimistööks raha. Worsaae oli võrdleva arheoloogia rajaja. Võrdles erinevatest maadest pärinevaid leide ja näitas, et 3 arheoloogia on erinavates maades toimunud võrdselt. Uuris üldistavalt muinasajaga. Ta täiustas kolme perioodi süsteemi ja jagas need mitmemaks. Saavutas maailmakuulsuse, sai ministriks. J. B
annaabi.ee 
