peamiselt paali ja sanskriti keeles. Kõige tähtsam Tripitaka ,kolm korvi` pühakiri, mil on kolm osa: · kloostri reeglid · Buddha kõned · filosoofilised õpetused Eksistentsi omadused: · kõik on kaduv · kõik olemasolev on määratud kannatama · ühelgi olendil ei ole muutumatut mina Budismis on kõige tähtsam meditatsioon mõtlus. Budism on jagunenud kaheks theravada ja mahajaana budism. Mahajaana on rohkem levinud. Neli üllast tõde: · kannatus on olemas · kannatusel on põhjus · kannatusele saab teha lõpu · kannatusest vabanemisele viib kaheksaosaline tee Kaheksaosaline tee on: · Õiged vaated teada ja mõista nelja üllast tõde · Õiged kavatsused loobuda tahtmistest ja soovidest, käituda leebelt, tegutseda vägivallata · Õige kõne rääkida lahkelt ja targalt tõde
Budismi viimseks reaalsuseks on minata oleks ja seega kõikide ihade ja janude vaibumine. Jumalate roll/jumaltus. Budismis puudb klassikaline pilt looja jumalast, siiski austatakse Buddhat ja teisi jumalaid. 4 õilsat tõde. 1) Elu on kannatus 2) Kannatuse põhjus on janu( surma-, elu-, lõbujanu) 3) Kannatusest ja janust on võimalik vabaneda 4) Kannatusest vabanemiseni viib 8 osaline tee (õige vaade, kavatsus, jutt, toimimine, eluviis, püüdlus, järelemõtlemine, keskendumine) Mahajana ja Theravada budismi peamised erinevused. Mahajana ehk “suur sõiduk”, budismi üks suundadest, kuhu võivad kuuluda kõik inimesed, nende õpetuse järgi võivad paljud virguda. See on avatud uutele õpetustele ning praktikale - avatud koolkond. Levinud Kesk- Aasias, sealhulgas Korea, Hiina, Jaapan. Liberaalsem (Euroopa ja muu) Theravada ehk “väike sõiduk”, kuhu kuuluvad mungad, nunnad, askeedid; nad on teistest eraldatud ning väidavad, et Buddha õpetus on täiuslik ning seda pole vaja muuta
Bodhi all istudes ja mediteerides saavutas Buddha Valgustatu se. Budda kerjakauss Kerjakauss on reaalse eksisteerinud Gautama Buddha sümbol, kes loobus kõigest maisest segavast, Valgustatuse saavutamise nimel. Kerjakauss kui sümbol on ka juhiseks, suuna-näitajaks kuis Buddha Õpetust järgima asunud inimene peab elama enda elu siin ilmas ilma raha ja kindla koduta. Peamised usulahud Tänapäeva budism jaguneb erinevateks vooludeks, tuntumad on mahajana ja hinajana (theravada) budism. Mahajaana pooldajad väitsid, et nende õpetuse kaudu võivad virgumiseni jõuda paljud – sellest ka nimetus 'suur sõiduk', samas kui hinajaana on mõeldud ainult vähestele, kes saavad järgida munga- või nunnaelu rangeid reegleid. Mahajaana ideaaliks on bodhisattva, kes toimib kaastundest ja mõistmisest lähtudes kõigi olendite hüvanguks. Bodhisattva on budismis olend, kes kaastunde tõttu on
kõrgpunkti Tang dünastia ajal (618 - 907) peale budismi omaksvõttu valitsejate poolt. Kui taoism oli rohkem levinud kõrgklassi hulgas, siis budism jõudis ka alamrahva sekka. Koos sellega võeti kasutusele budistlikud meditatsioonid ja qigong´i praktikad. Koolkonnad Budismis on väga palju erinevaid koolkondi, mis laias laastus jagunevad kolmeks: nikaja (nikaya), mahajaana (mahayana) ning vadzrajaana (vajrayana). Nikaja koolkonnast on tänapäeval olemas vaid theravaada (theravada) koolkond, mis tugineb üksnes paali kaanonile. Paali kaanonit loetakse vanimaks ning selle suutraid tunnustavad kõik budismi koolkonnad. Mõnikord on nikaja (ja theravaada) budismi kohta kasutatud nimetust hinajaana väike vanker, mis nagu viitaks, et mitte kõik ei pääse sellele ning mida on seetõttu peetud veidi ebakohaseks ja isegi solvavaks selle suuna esindajate suhtes. Mahajaana - Theravaada - Lamaism - Zen-budism - Budism Indias Vaimulikud
Koolkonnad Kõiki budiste ühendavat keskset võimu pole kunagi olnud. Iseloomulik on tolerantsus teiste uskude suhtes. Budismis on väga palju erinevaid koolkondi, mida on erinvalt rühmitatud. Ühe levinud jaotuse järgi jaguneb budisim hinajaana ja mahajaana koolkonnaks. Teise jaotuse järgi on peamisi koolkondi kolm: nikaja (nikaya), mahajaana (mahayana) ning vadzrajaana (vajrayana). Nikaja koolkonnast on tänapäeval olemas vaid theravaada (theravada) koolkond, mis tugineb üksnes pali kaanonile. Pali kaanonit loetakse vanimaks ning selle suutraid tunnustavad kõik budismi koolkonnad. Nikaja ja theravaada budismi kohta kasutatud nimetust hinajaana ('väike vanker') on peetud ebakohaseks ja isegi solvavaks, kuna nimi nagu viitaks, et mitte kõik ei pääse sellele. Mahajaana - Theravaada - Lamaism - Zen-budism - Shin-budism Vaimulikud · bogdogeegen budismi peavaimulik Mongoolias.
Illusioonses maailmas toimub ümbersünd, eksistentsi ahel samara. Ahimsa ehk vägivallatus (kui mõtled, et tapad, siis oled juba mõrvar). Meditatsioon ehk dhyana. Kloostri reeglistik vinaya. Budistlik kogukond on loodud selleks, et eirata kastisüsteemi. Karman idee sellest, et sinu teod, sõnad ja mõtted mõjutavad sinu seda ja kõiki järgmisi eksistentse. Buddha õpilased ehk arhantid. Hinaya negatiivne määratlus, mille mahayana on rakendanud rivaalidele. Theravada ehk vanemate munkade õpetus. MUINAS-KREEKA USUNDID Omane suurte jumalate austamine. Kybele jumalanna, keda austasid kreeklased 5. saj eKr. Kolm ajajärku. Mükeene periood olulised rituaalsed keskused olid lossidel. Kõige tähtsam Knossos. Kaksikkirves poliitiline sümbol. Potnija ehk emand. Arhailine periood rituaale tuli järgida ja jumala solvamine oli keelatud. Kreeka kogukond ehk polis (linnriik). Sokrates mõisteti hukka, sest solvas jumalaid. Ekklesia
elavad hõimud, II a-tuh e.m.a, assimileerusid need mon-khari hõimudega. II ja I a-tuh vahetuses e.m.a. algas põhjast tiibeti ja birma hõimude (arakanide, pjuude) sissetung , mis jätkus 17.sajandini e.m.a. 7.sajandil birmalaste pelatung laienes, 849 rajasid nad Ülem-Birmas Pagani riigi. Selle kuningas Anawratha (valitses 1044-1077) vallutas lõunas asuva monide pealinna Thatoni, võttis omaks monide kultuuri ja tegi theravada budismi 1057. aastal riigiusuks. Pagani õitsengu lõpetas 1287 mongolite sissetung Hiinast. 14.-18. sajand oli maa killustunud mitmeks üksteisega võilevaks riigiks(Arakan, Ava, monide Pegu, sanide riigid kirdes). Ajutiselt sai mõjukaks Toungoo riik (allutas oma võimule ni Birma kui ka osa Taid), kuid 17.sajandi alguseks oli Toungoo riik lagunenud. Birma sisevõitlusesse hakkasid üha enam sekkuma eurooplased. 18.sajandi keskel
saavutamise viise on arvukate hinduismi sektide seas erinevaid. Budism on 6.5. saj eKr Indias Siddhrtha Gautama (Buddha) poolt loodud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budism on peamiselt levinud Aasias, eelkõige Tais, Myanmaris (Birmas), Kambodzas, Laoses, Jaapanis. Budismi põhitõed on edasi antud kogumikus ,,Tripitaka".Tänapäeva budism jaguneb erinevateks vooludeks, tuntumad on mahajana ja hinajana (theravada) budism. Üldist usujuhti budistidel pole, tuntuim budistlik liider, Tiibeti budistide juht, kannab tiitlit Dalai Lama. Budismi aluseks on tõdemus, et elu on kannatus, mida põhjustab elujanu (soovid, ihad). Budistid usuvad, et inimene on oma elujanu ja ihade kaudu seotud sündide ja surmade ringiga ning sünnivad ikka ja jälle uuesti erineval kujul (reinkarnatsioon).
nirvaanasse ehk rahusse. 4. Budismi koolkonnad Kõiki budiste ühendavat keskset võimu pole kunagi olnud. Iseloomulik on tolerantsus teiste uskude suhtes. Budismis on väga palju erinevaid koolkondi, mida on erinevalt rühmitatud. Ühe levinud jaotuse järgi jaguneb budisim hinajaana ja mahajaana koolkonnaks. Teise jaotuse järgi on peamisi koolkondi kolm: nikaja (nikaya), mahajaana (mahayana) ning vadzrajaana (vajrayana). Nikaja koolkonnast on tänapäeval olemas vaid theravaada (theravada) koolkond, mis tugineb üksnes pali kaanonile. Pali kaanonit loetakse vanimaks ning selle suutraid tunnustavad kõik budismi koolkonnad. Nikaja ja theravaada budismi kohta kasutatud nimetust hinajaana ('väike vanker') on peetud ebakohaseks ja isegi solvavaks, kuna nimi nagu viitaks, et mitte kõik ei pääse sellele. Kokkuvõte Budism on üks vanimaid ja ainukordseimaid maailmausundeid, mille mitmekülgsus, huvitav maailmavaate ning iseääraliku kultuur teeb selle eriti huvitavaks.
Monid asustasid tänapäeva Myanmari (Birma), khmeerid asusid praeguse Kambodza territooriumile ja taid moodustasid aastaks 1200 enamuse kolmes põhjapoolses Tai riigis: Lannas, Sukhothais ja Phayaos. Sukhothaid (Õnne koidik) peetakse esimeseks tõeliselt iseseisvaks Tai riigiks ja Tai kultuuri hälliks. 1238. Aastal end iseseisvaks kuulutanud Sukhothai ajastul toimus ka Taide järk- järguline asumine Chao Phraya jõe äärsetele aladele, Theravada budismi kerkimine peamiseks 5 religiooniks, tai tähestiku väljaarenemine ja esimeste ehtsate Tai kunstivormide maalikunsti, muusika, arhitektuuri, kirjanduse teke. 1300ndatel aastatel Sukhothai riik nõrgenes ja sellest sai lõpuks Ayutthaya, lõunapoolsema areneva kuningriigi vasallriik. Bangkokist 86 km põhja pool asuv, 1350. aastal asutatud Ayutthaya oli nii Aasia kui ka Euroopa rahvaste silmis kogu tolleaegse maailma üks
võib-olla. Kõige surem tõenäusus oli munkadel, nirvaana seisusesse jõudmisel. Nirvaana- Vaibumine, kõik olemisega seotud lakkab. Selles seisundis kaotavad tähenduse aeg ja ruum. Inimene võib jõuda nirvaanasse ainult läbi iseenda pingutuse. 2 saj. eKR. Hakkati buthistlike tekste kirja panema. ,,Tripitaa" kolme korvi õpetus, jagatud kolme osasse. Peasuunad: 1. Hinajaana butism kitsas tee, väike sõiduk. Jõudmine Nirvaanasse on võimalik ainult vähestele(Mungad). Theravada 2. Mahajaana butism Lai tee, suur sõiduk. Nirvaanasse võivad jõuda paljud. Bodishattva- inimene kes pürgib valgustuse suunda, kes kaastunde tõttu on otsustanud mitte minna Nirvaanasse, enne kui on juhtinud sinna kõik kannatavad ja eksinud olendid sanvaaras. Maitri istu armastus, ema armastus. Bhodishattvad kuuluvad budade hulka. Tiibetis usutakse, et laamad on varasemate bodishattvade taaskehastused. 3. Vadrajaana butism teemad sõiduk
maaja · 6. saj eKr 1202 budism Indias Mungakogud siiani toimunud 4 1. toimus peale Buddha surma otsustati laip põletada, sealt sai alguse India laipade põletamine 2. u. 100 aastat hiljem tekib koguduses esimene lõhe; vaieldi kas Buddha mõtles kõiki reegleid 100%; kas Buddhal olid imevõimed või mitte. 3. 250 eKr levitati budismi Indiast väljapoole. Mahayan ennast kiitev, hinayan negatiivne määratlus rivaalidele, theravada vanemate munkade õpetus. Püüdlus nirvana pole on väär. Manilus e. Manaheism Rajaja Mani 216-276/277 Uus-Pärsia riigis Valitsesid Araskiidid, hiljem Sassanniidid 12-aastaselt sai esimese ilmutuse. 24-aastaselt teine ilmutus, mille peale visati rühmitusest välja. Uus kuningas tema uskumusi ei toetanud. Tagakiusamise taga oli ülempreester Kartr. Hea ja kurja võitlus Kannatuse motiiv
Levitas õpetust riigi eri paikades, püstitas selleks raidkirju, paljud ka tänaseni säilinud. 3.budistlik mungakogu perioodiline munkade kogunemine, vaadati õpetus üle, arutleti. Selle mungakogu tulemusena levis Kesk-Aasiasse ja sealt Hiinasse budism. Koguduse 1 lahkheli kas buddha oli tavaline inimene või jumalik olend. Traditsioonilised liikmed uskusid esimest, uuemad teist. Selle toel tekkisid 2 peamist budismi haru: 1. Hinayana (väike sõiduk) (also known as Theravada vanemate munkade õpetus) 2. Mahayana (suur sõiduk) Tänapäeval Hinayanat vähem (peam. Kagu-Aasias, Tai) Põhiline, mida täna näeme (Hiina ja Jaapan) on Mahayana. See sündis 1-2.saj pKr arvatavasti Lõuna-Indias. Asutajad üritasid väita, et Buddha ise pani sellele aluse. Teise müüdi kohaselt olid Mahayana pühakirjad varjul maa-aluses varjude maailmast ja 2.saj pKr kerkisid sealt esile. Nende erinevus on see, et Hinayana eksistentsi eesmärgiks on nirvaana iseenda jaoks
annaabi.ee 
