1. Euroopa lõimumine Ühise Euroopa-identiteedi otsingud. Euroopa integratsiooni algus ja kujunemine, koostöö tihenemine kuni tänapäevani. Euroopa ühendamisest oldi unistatud sajandeid. Kõik katsed mõõgaga ebaõnnestusid ja tõid Euroopale tohutuid kannatusi. Mõttekam oli arendada riikide koostööd, sest iga sõda oli eelmisest laastavam. Esimesele maailmasõjale järgnenud vapustusest kasvas välja Euroopa ühisriiki propageeriv Pan-Euroopa liikumine, mille algatajaks oli Eesti. Vastuolud Euroopa riikide vahel olid aga liiga suured. Teise maailmasõjaga kaasnenud häving näitas, et kui Euroopa soovib uut sõda vältida, peab ta ühinema. Suuremat tähelepanu hakati pöörama integratsioonile siis, kui saadi aru, et koostöö peab haarama nii võitjaid kui kaotajaid, nii süüdlasi, kui ka süütuid kannatanuid. 9.mail 1950 esines Robert Schuman deklaratsiooniga, mille põhjal asutasid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg Euroopa Söe- ...
Uuskonservatiivsed suundumused PT 40 - Muutused 1970 ndatel - Arvuti laialdanne kasut. - Teadus ja tootmine kasvasid kokku - Side- ja massiteabevahendite areng - Tagasilöögid majanduses - Stagflatsioon- tööpuudusele ja stagnatsioonile lisandus inflatsioon Watergate´i skandaal - 1974 - President Nixoni teadmisel oli paigaldatud pealtkuulamisseadmeid Demokraatliku Partei peakorterisse - Skandaal: president lahkus vabatahtlikult ametist Konservatiivne revolutsioon - Kaugenemine olulistest väärtutest - Kritiseerisid valitsuse kasvanud rolli - Nõudsid inimestele rohkem vabadust teha ise om aelu puudutavaid otsuseid - Kritiseerisid pingelõdvenduspoliitikat - Ei kardetud ebapopulaarseid otsuseid Monetarism - Riik ei tohi sekkuda otseselt majandupoliitikasse - Võitlus inflatsiooni vastu - Tuleb alandada maksukoormust Thatcherism Suurb...
Margaret Thatcheri roll maailmas 1970. aastate lõpul tekkis arenenud tööstusriikides nähtus, mida saaks nimetada parempoolseks laineks. USAs, Jaapanis, Suurbritannias ja teistes läänemaailma suurriikides tulid võimule konservatiivsed jõud, kes asusid riigiettevõtteid erastama ja sotsiaalkulutusi vähendama. Lääne-Euroopas sai selline suund alguse Suurbritanniast, kui 1979. aastal valiti peaministriks Margaret Thatcher, kes oli ka esimene Briti naispeaminister. Sellist majanduspoliitikat hakati kutsuma tema järgi thatcherismiks. Thatcherism nägi ette karmi majanduspoliitikat, mis toetas igati ettevõtlust ning kärpis ametiühingute õigusi. Kahjumis ettevõtteid ootas ees sulgemine. Võrdsustati ka maksuprotsendid, tänu millele pidid rikkamad vähem makse maksma. See suund tagas majandusliku kasvu, kuid suurendas riigi tööpuudust, eriti põhjaosas. Selline valitsemisviis levis ka teistesse Lääne-Euroopa riikidess...
1) Reagani poliitika põhipunktid: 1. Maksude vähendamine 2. Vähendada riiigi sekkumist majandusse 3. Inflatsiooni vähendamine 4. Valitsuse kulude vähendamine 2) Hrutsovi sula mõju: · Ühiskonnaelu stabiliseerumine · NSVLis kaotati laiaultauslik vägivallapoliitika · Tarbimine kasvas · Linnastumine kiirenes · Baltimaad said nõukogude lääneks, kuhu inimsed reisisid, et sellega tutvuda. 3) konservatism: ei väärtusta üksikisiku õigust, inimene kuulub alati mingisse kollektiivi, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetammine 4)Israeli ja araabia made tüli: vastaseisu probleemiks oli Siinai poolsaar. Araabia maad plaanisid rünnakut, kuid Israel aimas seda ette ja ründas esimesena, seda tuntakse kui kuue päevase sõjana. 5). Thatcherism ja reaganism olid mõlemad positiivsed, sest suurbritannia ja usa olid mõlemad 19070 lõpul m...
© EeeOoo Thatcherism Eestis 1970. aastate lõpul oli Suurbritannia maha jäämas muust Euroopast. Kujunenud rahulolematus viis 1979. aasta valimistel võidule konservatiivid ning peaministriks sai Margaret Thatcher. Järgnevalt analüüsin thatcherismi tunnuseid Eesti näitel. Üheks olulisemaks tunnuseks on vabaturumajandus. See tähendab, et riik ei sekku otseselt ei kaupade tootmisse ega jaotamisse. Ka Eestis toimub äritegevus vabaturumajanduse tingimustes. Olulistemaks tunnusteks on eraomand, kus tootmise eesmärgiks on võimalikult suure tulu saamine, ja vaba konkurents, mida iseloomustab kauba mitmekesisus. Vabaturumajandus toob kaasa ühiskonna kihistumise rikasteks ja vaesteks. Võimule saanud Margaret Thatcher asus kärpima sotsiaalprogramme ni...
Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimuste vastused 1) Kuidas toimus pingelõdvendus? pingelõdvendus sai alguse sellest,et 1970a. oli Lääne riikide välispoliitika jooksnud ummikusse. NSVL tundus liiga kõva vastane,et kommunistlikut levikut peatada. Lääs vajas hingetõmbe aega ning otsustasid alustada suhete silumist kommunistliku maailmaga. Alustati vastastikuseid riigivisiite. Kõigepealt prantsuse president Ch. de Gauelle ja NSVL seejärel Ameerika president K. Nixon 2) Selgita Helsingi lepete sisu Pingelõdvenduse sümboliks kujunes Euroopas Helsingi protsess ehk Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine, mille käigus allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA ja Kanda lõppdokumendi "Rahu,julgeoleku ja koostöö nimel",kus NSVL sai L''ne riikidelt tunnustust Euroopas toimunud poliitiliste ja territoriaalsete muudatuste eest. 3) Nimeta külma sõja pingekolded 1970. aastatel Pingekolleteks olid NSVL ja USA vaheline võidurelvastumine ...
1) Demokraatia tunnused Demokraatia korral on kõigil võimalus osaleda asjade korraldamises ehk rahva võim. Püütakse kõikide huvidega arvestada. Demokraatia tunnuseks on valimised ning valimine käib seaduste järgi. Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed. 2) Diktatuuri tunnused Üheks diktatuuri tunnuseks on üks ideoloogia. Võim ei ole avalik ega kontrollitav ning puudub trüki- ja sõnavabadus. . Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu, teisisõnu juhikultus. Rahvas pole seega iseseisev ega sõltumatu. 3) Berliini kriis (müür) Kremli eesmärgiks oli kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas. NSV Liit tahtis allutada Lääne-Berliini oma võimule. NSV Liit hakkas nõudma, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära. Moskva jaoks oli alandav, et Lääne-Berliin oli idasakslastele väravaks, mille kaudu nad läände valgusid. 1961. Aastal sulges Hruštšov selle värava. Nõukogude sõjaväelased rajasid peaae...
Pingelõdvenduse algus: 1970.aastate alguseks oli Egiptus ja Iisrael sõlmisid 79.a märtsis rahulepingu, Lääne välispo jõudnud ummikusse. Pandi alus millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. pingelõdven. Essadena asusid NSVL ja teiste Islamirev Iraanis: 60.a alustas sahh Mohammad sotsmaadega suhteid parandama Eu riigid. 66.a Reza Pahvlavi nn valget rev, mis tähendus külastas Moskvat Pr president. Pr ja NSVL vahel ulatuslikku läänestamist. Naistele anti meestega hakkas arenema maj. Ja kultuuriline koostöö. võrdsed õigused, teostati maareform, arendati Paranesid ka NSVL suhted 2. Eu suurema riigiga tööstust, moderniseeriti haridus- ja Lä- Saksa.70.a sõlmis Lä-Saksa NSVL ja Pool nn tervishoiusüsteem. 70.a kasvas rahulolematus idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder- üldiseks vastuhakuks, mida juhtis Pariisi põgenenud Neisse jõge. Lä-Saksa...
Pingelõdvenduse algus 1970. aastate alguseks oli Lääne välispoliitika jõudnud ummikusse. Sõnades oldi küll kommunismi levikule vastuseistud, aga tegelikult ei oldud midagi tehtud. Lääneriikidel tekkis arusaamine, et nad ei suuda kommunismiga võidelda, vaid tuleb sellega leppida. Majanduslik olukord ei olnud kõige parem. NSVL näis samal ajal aina tugevamalt. Lääs vajas külmas sõjas hingetõmbe aega, see tähendas et vajati parandada suhteid kommunistliku maailmaga.Pandi alus pingelõdvendusele. Esimestena alustasid suhteid parandama NSVLiga Euroopa riigid. Prantsusmaa ja NSLV vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö.Paranesid ka NSVL suhted teise Euroopa suurriigiga Lääne-Saksamaa. 1970. aastal sõlmis Lääne- Saksamaa NSVL ja Poolaga idalepingud, tunnustades Saksamaa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972. tunnustas L-Saksamaa Saksa DV-d. 1973. aastal allkirjastas L-Saksamaa NSVLiga koostöölepingud majanduses ja kultuuris.USA ha...
Maailm 1956-1985. Demokraatia tunnused, diktatuuri tunnused. DEMOKRAATIA TUNNUSED * rahvavõim * valimised ühetaolised ja vabad * kodaniku puutumatus * kodaniku kohustus * eraomandi puutumatus * sõna-, koosoleku- ja trükivabadus * liikumisvabadus DIKTATUURI TUNNUSED * Kõik, mis demokraatias lubatud, on siin pigem keelatud! * massirepressioonid (massiline inimõiguste rikkumine, küüditamine, mõrvamine) Berliini kriis (müür) NSV Liit oli saanud üheks maailma kahest üliriigist. Kreml ei salanud, et tema eesmärgiks on kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas ja järelikult on tal oma huvid mitte ainult NSV Liiduga piirnevates maades, vaid kõikjal – nii Berliini tänavail kui ka Aafrika vihmametsades, nii Araabia turgudel kui ka inimtühjadel polaaraladel. Kuid kõikjal põrkus ta teise üliriigi, USA tahte ning põhimõtete vastu. Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Saksamaal. Saksamaa saatus ei olnud ikka veel se...
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ...
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ...
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja o...
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ...
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
annaabi.ee 
