Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Test5". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
score, correct, student, response, value, answer, polümeerid, termoplastid, termoreaktiivid, elastomeerid, deformatsioon, tuesday, april, total, polümeeride, tarbeplastid, taastu, jump, navigation, frame, location, started, spent, maximum, possible, sünteetiline, alaneb, pmma, peek, reaktoplast, polüpropüleen, polüetüleen, amorfsedJump to Navigation Frame Your location: Home Page > Tudengi vahendid > Testid > Test nr 5 Polümeermaterjalid > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr 5 Polümeermaterjalid Started: Tuesday 12 May 2009 17:49 Submitted: Tuesday 12 May 2009 17:56 Time spent: 00:06:48 Total score: 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Plastid on polümeeride baasil valmistatud tehismaterjalid, mille põhikomponendiks on Student Response Value Correct Answer Feedback 1. molekulid 0% 2. polümeer 100% 3. monomeer 0% 4. aatomid0% Score: 10/10 2. Kuidas liigitatakse polümeere ahela väliskuju järgi? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. kahemõõtmeline, kolmemõõtmeline, viiemõõtmeline 0% 2. lühike, pikk 0% 3
View Attempt . 1 3 Your location: Home Page > Tudengi vahendid > Testid > Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr 5 Polümeerid Started: Monday 30 April 2007 11:07 Submitted: Monday 30 April 2007 11:22 Time spent: 00:14:35 Total score: 70/100 = 70% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 Done 1. Milline struktuur on polümeeridel? Student Response Value Correct Answer 1. aatomkristallivõre 0% 2. supermolekulaarne 100% 3. madalmolekulaarne 0% 2. Kuidas liigitatakse polümeere ahela väliskuju järgi?
111123321111111111111233211111111111112321111111111111121111111111111111111111111111111 11111111111111111111111111111111111111110c00000040092900aa0000000000000010001000000 00000040000002701ffff030000000000 Your location: Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr 6 Started: Monday 28 April 2008 14:47 Submitted: Monday 28 April 2008 15:02 Time spent: 00:14:44 Total score: 67,4/100 = 67,4% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. 010009000003a501000000007801000000007801000026060f00e602574d464301000000000001 009edf0000000001000000c402000000000000c4020000010000006c0000000000000000000000 000000000000000000000000000000001d0000001d00000020454d4600000100c402000009000 00001000000000000000000000000000000000500002003000080010000f000000000000000000 000000000000000dc050080a90300460000002c00000020000000454d462b014001001c0000001 00000000210c0db01000000600000006000000046000000780100006c010000454d462b224004
Jump to Navigation Frame Your location: Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr 6 Started: Monday 28 April 2008 14:47 Submitted: Monday 28 April 2008 15:02 Time spent: 00:14:44 Total score: 67,4/100 = 67,4% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Kas keraamika on kristalne või amorfne aine? Student Correct Value Feedback Response Answer A. kristalne 100% B. sõltub survest 0% C. amorfne 0% D. sõltub 0% temperatuurist Score: 10/10 2. Missuguse keemilise koostisega on kvarts? Student Correct Value Feedback Response Answer A. SiO2 100% B. Al2O3 0% C. B2O3 0% D. Al2O3+SiO2 0%
Jump to Navigation Frame Your location: Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr. 3 Mitteraudmetallid Started: Monday 31 March 2008 16:11 Submitted: Monday 31 March 2008 16:21 Time spent: 00:10:29 Total score: 90/100 = 90% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Milline on AlSi8Mg2 keemiline koostis ja sulami tüüp Correct Student Response Value Feedback Answer A. valualumiinium; 100% 8% Si, 2% Mg ülejäänud Al B. valuduralumiinium; 0% 8% Si, 2% Mg ülejäänud Al C. valualumiinium; 0% 8% Mg, 2% Si ülejäänud Al D. duralumiinium; 8% 0% Si, 2% Mg ülejäänud Al Score: 10/10 2. Kergsulavateks metallideks on? Student
View Attempt . 1 4 Your location: Home Page > Tudengi vahendid > Testid > Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused Started: Wednesday 14 February 2007 14:18 Submitted: Wednesday 14 February 2007 14:25 Time spent: 00:06:57 Total score: 89/100 = 89% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 Done 1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui varda ristlõige on 10 mm2 ja jõud on 7 154 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning plastsus A=35% Student Response Value Correct Answer Answer: 715,4 70% 715 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas
Tulemus 76/100 1. Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student Response Feedback A. Elastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed ei taastu peale jõu eemaldamist B. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel elastselt. C. Plastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed taastuvad peale jõu eemaldamist D. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt elastelt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel plastselt. E
Jump to Navigation Frame Your location: Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 3 of 3 Title: Praktikum nr.8 Plastide identifitseerimine ja kõvadus Started: Tuesday 9 November 2010 18:22 Submitted: Tuesday 9 November 2010 18:34 Time spent: 00:11:41 Total score: 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Kuidas jagunevad plastid päritolu järgi? Student Response 1. Looduslikud 2. Modifitseeritud looduslikud 3. Sünteetilised Score: 2,7/2,7 2. Milline väide on tõene? Student Response 1. Kõik polümeerid on plastid 2. Kõik plastid on polümeerid 3
Jump to Navigation Frame Your location: Home Page › Praktikumid › Praktikum nr 4. Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus › Assessments › View All Submissions › View Attempt View Attempt 2 of 3 Title: Praktikum nr 4. Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus Started: Monday 14 March 2011 06:15 Submitted: Monday 14 March 2011 06:33 Time spent: 00:17:48 Total 98/100 = 98% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 score: 1. Mis on eutektne mehaaniline segu? Student Response Value Correct Answer A. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis 100% tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumisel B. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib
View Attempt 1 of 3 Title: Praktikum nr.8 Plastide identifitseerimine ja kõvadus Started: Wednesday 16 March 2011 09:36 Submitted: Wednesday 16 March 2011 09:40 Time spent: 00:04:18 Total 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: score: 100 1. Kuidas jagunevad plastid päritolu järgi? Student Response 1. Looduslikud 2. Modifitseeritud looduslikud 3. Sünteetilised Score: 2,7/2,7 2. Milline väide on tõene? Student Response 1. Kõik polümeerid on plastid 2. Kõik plastid on polümeerid 3. Polümeerid on plastide alaliik Score: 2,7/2,7 3.
Jump to Navigation Frame Your location: Home Page > Kontolltööd ja eksamid > Eksam A > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 2 Title: Eksam A Started: Monday 21 January 2008 10:02 Submitted: Monday 21 January 2008 10:53 Time spent: 00:50:53 Total score: 75/100 = 75% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Inflatsioon väikese avatud majanduse korral (Skandinaavia mudel) on määratud: Student Response Value Correct Answer A. hinnatõusuga antud riigis 0% B. töötuse suurenemisega antud riigis 0% C. impordile kehtestatud tollimaksude suurusega 0% D. tööviljakuse kasvu erinevusega ekspordi ja kaitstud sektoris 100% 2.
Title: Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus Total score: 97/100 = 97% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student ResponseFeedback A. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel B. Plastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed taastuvad peale jõu eemaldamist C. Elastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed ei taastu peale jõu
Jump to Navigation Frame Your location: Home Page › Praktikumid › Praktikum nr 5. Terase termotöötlus › Assessments › View All Submissions › View Attempt View Attempt 2 of 3 Title: Praktikum nr 5. Terase termotöötlus Started: Monday 14 March 2011 15:50 Submitted: Monday 14 March 2011 16:00 Time spent: 00:10:08 Total 86/100 = 86% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 score: 1. Mis on termotöötluse eesmärk? Student Response A. metalli kuumutamine ja kiire jahutamine B. metalli kuumutamine üle faasipiiri ja aeglane jahutamine C. Oksiidikihi eemaldamine terase tootmisel kasutades taandavaid gaase D. Metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel Score: 2/2 2. Mis võimaldab terast termiliselt töödelda?
sun.com/docs/books/tutorial/ Vaata näited ja proovi ka muuta: http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xTurtleLab3.html http://math.hws.edu/TMCM/java/xTurtle/index.html Tutvu Tanel Tammeti näidetega: http://www.lambda.ee/images/7/77/Itsissejuhatus_calc.html http://www.lambda.ee/images/6/61/Itsissejuhatus_xmcssjscriptnaited.zip Tutvu e-Government Academy´ga: http://www.ega.ee/?lang=ee kuula helisalvestisi: http://www.tehnokratt.net/2006/06/09 Kas JavaScript on W3C standard? Student Value Correct Answer Feedback Response 1. Jah 0% 2. Ei 100% Score: 0/10 2. Milline allolevatest tagidest defineerib tabeli välja? Student Value Correct Answer Feedback Response 1.
Kesknoolutus (300...400C)vedrud, puidulõikeriistad. Kõrgnoolutus (450...650 oC) konstruktsioonidetailid, masinaosad(karastus + kõrgnoolutus =parendamine e. noolutus sorbiidile) 4. Plastid: struktuur (näited mõlema struktuuriga plasti kohta). Liigitus temperatuurile reageerimise ja kasutusotstarbe järgi. Plastide kasutamise eelised ja puudused. Polümeerid on keemilised ühendid, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Polümeerid on kas looduslikud (nt. merevaik, tselluloos, tärklis) või sünteetilised (paljud plastmassid) materjalid, millel on erinevad omadused ja kasutusalad. Polümeerid: kõrgmolekulaarsed ühendid (molaarmass 2000- 2 000 000). Makromolekulid on üles ehitatud madalmolekulaarsetest ainetest- monomeeridest. Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeertooteid: Plastmassid (polümeerid, mida saab valada), kiud, elastomeerid (kummid), liimid (adhesiivid), pinnakattematerjalid, komposiitmaterjalid
..5% Ni) ja kõrgtugevates terastes (0,5...20% Ni) - roostevabades austeniitterastes ja kuumustugevates terastes (6...20 %Ni) - legeermalmides (1...6% või 14...36% Ni) ja legeervaluterastes (0,5...20% Ni) Ni suurepärast korrosioonikindlust saab parandada vase, kroomi või molübdeeniga legeerides. Inkonell, hastelloi ja nimonik on tuntud supersulamitena (super alloy), kuna nad on eelkõige ette nähtud tööks kõrgetel temperatuuridel. 5. Polümeerid, polümeeridest valmistatavad tooted. Liigitus päritolu ja peaahela kuju järgi. Polümeeride supermolekulaarne struktuur. Polümeerid (polymers) on keemilised ühendid, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Polümeerid on kas looduslikud (nt. merevaik, tselluloos, tärklis) või sünteetilised (paljud plastmassid) materjalid, millel on erinevad omadused ja kasutusalad. NB
Cebon 2007: 319). 1.1. Plastide liigitus ja omadused Erinevate plastide peamised omadused määrab temas sisalduv, põhikomponendiks olev polümeer. Molekulidevaheliste sidemete iseloomust ja nende kuumutamisel toimuvatest muutustest lähtuvalt liigitatakse plaste: termoplastseteks (termoplastid), termoreaktiivseteks (reaktoplastid). Termoplastsete polümeeride molekulid on lineaarse ahela kujulised ning kuumutamisel lähevad need polümeerid voolavasse olekusse. Jahtudes omandavad nad jälle esialgsed omadused. Termoplastsetele materjalidele täiteainete lisamisega saadud materjale nimetatakse termoplastideks. Termoreaktiivsete polümeeride molekulidel on ruumiline struktuur, mis kuumutades ei lagune ning seetõttu ei muutu termoreaktiivne polümeer ei pehmeks ega voolavaks. Termoreaktiivsetele polümeeridele täiteainete lisamisega saadud aineid nimetatakse termoreaktiivideks ehk
e. Suur/väike roome f. Parem/halvem kuumuskindlus g. Kitsam/laiem töötemperatuuri piirkond h. Väiksem/suurem tugevus 10. Kasutusvaldkonna alusel sobivad paarid. a. Prügikott LDPE b. Hingedega tooted PP c. Pudeli korgid PS d. Põrandakatted PPVAC e. Sulaliim EVAC f. Kütustenõud PAR g. Spandekskiud PUR h. Puitlaastplaat UF i. j. k. Test 2 1. Nimetage polümeerid ja mõisted. a. LPDE-madaltihe polüetüleen b. PPVC plastifitseeritud polüvinüülkloriid c. PUR - polüuretaan d. CR - kloropreenkumm e. TPE termoplastne elastomeer 2. Moodustage õiged paarid järgmistest polümeeridest ja neis sisalduvatest elementidest. a. PE C, H, b. PET C, H,O c. PUR C, H,N,O d. Si (Q) C, H, O, Si e
ebasümmeetrilisem on kristall. 3) Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähi-korrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda.. Amorfseid materjale saab valmistada kiirel jahutamisel (klaasi tootmine). Amorfsete materjalide hulgas eristatakse nn klaasitaolisi materjale. Neil on tahke (klaasitaolise) oleku ja vedela (voolava) oleku vahel nn viskoelastne olek. Siia kuuluvad paljud polümeerid. Metallid kristalsed. Keraamilised materjalid suurem osa kristalsed. Polümeerid suurem osa amorfsed. 2.Difusiooni mehhanismid. Aatomid on kristallis pidevas vibratsioonliikumises. Energia fluktuatsioonide tõttu võib mõni aatom omandada energia, mis ületab keskmise energia sedavõrd, et aatom saab võres liikuda. Seda energiabarjääri, mida aatom liikumiseks peab ületama nimetatakse difusiooni aktiveerimise energiaks.
12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoaktiivsed polümeerid, elastomeerid. Termokäitumise järgi jagatakse termoplastideks ja termoaktiivseteks. 1) Termoplastid on lineaarsed või väheargnenud polümeerid, mis korduval kuumutamisel vedelduvad ja jahtudes tahkestuvad. Nii amorfsed kui poolkristallilised. Amorfsed: polümetüülmetakrülaat, polüstrüool, polüvinüülkloriid. Osaliselt kristallilised: polüetüleen, polütetrafluoretüleen, polüpropüleen, polüamiid, polüetüleen-tereftalaat (polüester). 2) Vedelkristalsed polümeerid: neis esinevad vedelas olekus korrastatud alad: ühedimensionaalne või kahedimensionaalne
Vaseniklisulamid (Cu-Ni) – on suurepärase korrosioonikindlusega ja heade elektriliste omadustega. Vaseniklisulam Ni-sisaldusega 25% on tuntud mündimetallina. Tähistus Vase ja vasesulamite margitähistus põhineb ISO-l, nummerdussüsteem aga Eurostandardil (EN-l), mille järgi kasutatakse kahte tähist: - margitähist (määrab keemilise koostise), - tunnusnumbrit (materjali margi numbertähis). Mittemetalsed materjalid – polümeerid, plastid, plastkomposiitmaterjalid Polümeermaterjalid Polümeerid - kõrgmolekulaarsed ühendid (molaarmass jääb vahemikku 1.000-2.000.000 g/mol). Liitumispolümerisatsioon- polümeer moodustub monomeeride liitumise teel. Polükondensatsioon- kondensatsioonipolümeer moodustub ahelreaktsioonil ahela mõlemas otsas, kusjuures igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul või happe molekul, seega ei ole tema monomeer identne lähteaine molekuliga.
- 39 - 1. XX XX (XX) ...... Materjali grupp: 1-teras Terase grupi nr. Jrk. nr. grupis Lisanumbrid (jäetakse sageli ära) Terase töötlemine Plastid Tehnoplastid Plastitööstus areneb kiiresti ja praeguste teadmiste juures on traditsioonilised materjalid nagu puit, klaasja paljud metallid edukalt asendatavad plastidega. Plastide kasutusala laieneb üha. Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent on polümeerid puhtalt või segudena. Mitmekomponentse süsteemina sisaldavad need põhipolümeerile lisaks mitmeid lisandeid ja abiaineid, mille ülesanne on polümeeride tehnoloogiliste ja talitlusomaduste mitmekesistamine: - füüsikaliste, mehaaniliste või elektriliste omaduste modifitseerimine, - termo- ja valguskindluse suurendamine, - hinna alandamine, - värvuse, läbipaistvuse jt. optiliste omadustemuutmine, - töödeldavuse parandamine.
Joonisel 2-20 on esitatud kvartsi kristalli ja kvartsklaasi struktuur (amorfne). Amorfseid materjale saab valmistada kiirel jahutamisel (klaasi tootmine). Amorfsete materjalide hulgas eristatakse nn klaasitaolisi materjale. Neil on tahke (klaasitaoline) oleku ja vedela (voolava) oleku vahel nn viskoelastne olek. Siia kuuluvad paljud polümeerid. Metallid kristalsed; keraamilised materjalid suurem osa kristalsed; polümeerid suurem osa amorfsed. 2. Punktdefektid ja joon defektid kristallides. Jaotatakse omadefektideks ja lisanddefektideks. 3.2.1 Oma-punktdefektid 1) Vakantsid e tühjad võresõlmed (joon 3-1). Tekivad kristallide kasvamisel ja temperatuuridel, kus aatomid on küllalt liikuvad. Nad on nn tasakaalulised defektid, st temperatuuril T>0,6 Tsul on nende kontsentratsioon määratud temperatuuriga: (3.1) kus N - üldine osakeste kontsentratsioon (aatomit/cm3) EV vakantside tekkeenergia
Järgneb kuivatamine. Kuivatamisel maht väheneb, sest vesi eemaldab savi kihtide vahelt. Niiskust ei tohi eemaldada liiga kiiresti, sest muidu kuivavad pinnakihid kiiremini ja pragunevad. Järgneb põletamine, toimub vahemikus 900C-1400C. Põletamisel osa alumosilikaate sulab ja voolab tühimikesse. Jahtumisel see osa klaasistub ja seob omavahel kristalsed osad. Telliseid põletatakse 900C juures ja sisaldavad palju poore. 16.Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid. Polümeerid liigitakse termokäitlemise järgi liigitatakse polümeerid termoplastilisteks ja termoreaktiivseteks. Termoplastid: lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla amorfsed (polümetüülmetakrülaat, polüstürool, polüvinüülkloriid) ja poolkristallilised (polüetüleen, polüpropüleen, polüamiidid jt).
materjal võib olla anisotroopne. 3) Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda. Amorfseid materjale saab valmistada kiirel jahutamisel (klaasi tootmine). Amorfsete materjalide hulgas eristatakse nn klaasitaolisi materjale. Neil on tahke (klaasitaolise)oleku ja vedela (voolava) oleku vahel nn viskoelastne olek. Siia kuuluvad paljud polümeerid. Metallid kristalsed. Keraamilised materjalid suurem osa kristalsed. Polümeerid suurem osa amorfsed. 2. Difusiooni mehhanismid (4.1) Aatomid on kristallis pidevas vibratsioonliikumises. Energia fluktuatsioonide tõttu võib mõni aatom omandada energia, mis ületab keskmise energia sedavõrd, et aatom saab võres liikuda. Seda energiabarjääri, mida aatom liikumiseks peab ületama (vajalikku lisaenergiat) nimetatakse difusiooni aktiveerimise energiaks
materjal võib olla anisotroopne. 3) Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda. Amorfseid materjale saab valmistada kiirel jahutamisel (klaasi tootmine). Amorfsete materjalide hulgas eristatakse nn klaasitaolisi materjale. Neil on tahke (klaasitaolise)oleku ja vedela (voolava) oleku vahel nn viskoelastne olek. Siia kuuluvad paljud polümeerid. Metallid kristalsed. Keraamilised materjalid suurem osa kristalsed. Polümeerid suurem osa amorfsed. 2. Difusiooni mehhanismid (4.1) Aatomid on kristallis pidevas vibratsioonliikumises. Energia fluktuatsioonide tõttu võib mõni aatom omandada energia, mis ületab keskmise energia sedavõrd, et aatom saab võres liikuda. Seda energiabarjääri, mida aatom liikumiseks peab ületama (vajalikku lisaenergiat) nimetatakse difusiooni aktiveerimise energiaks
lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda. Joonisel 2-20 on esitatud kvartsi kristalli ja kvartsklaasi (paremal; amorfne) struktuur. Amorfseid materjale saab valmistada kiirel jahutamisel (klaasi tootmine). Amorfsete materjalide hulgas eristatakse nn klaasitaolisi materjale. Neil on tahke (klaasitaolise) oleku ja vedela (voolava) oleku vahel nn viskoelastne olek. Siia kuuluvad paljud polümeerid. Metallid kristalsed. Keraamilised materjalid suurem osa kristalsed. Polümeerid suurem osa amorfsed. 2. Difusiooni mehhanismid (4.1) Aatomid on kristallis pidevas vibratsioonliikumises. Energia fluktuatsioonide tõttu võib mõni aatom omandada energia, mis ületab keskmise energia sedavõrd, et aatom saab võres liikuda. Seda energiabarjääri, mida aatom liikumiseks peab ületama (vajalikku lisaenergiat) nimetatakse difusiooni aktiveerimise energiaks
GJL-200) või tõmbetugevust Rm, N/mm ja katkevenivust A, % (keragrafiit- ja tempermalmid,näit. GJS-600-3). Malmide tunnusnumbrite süsteem on järgmine: Hallmalmid JL1010...JL1060 või JL2010...JL2060 (markeerimisel kõva- duse HB järgi) Keragrafiitmalmid JS1015...JS1090 või JS2010...JS2090 (HB järgi) Tempermalmid JM1010...JM1050 (valged). JM1110...JM1200 (mustad). Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent on polümeerid. Mitmekomponentse süstee- mina sisaldavad need põhipolümeerile lisaks mit- meid lisandeid ja abiaineid, mille ülesanne on polümeeride tehnoloogiliste ja talitlusomaduste mitmekesistamine: - füüsikaliste, mehaaniliste või elektriliste omaduste modifitseerimine, - termo- ja valguskindluse suurendamine, - hinna alandamine, - värvuse, läbipaistvuse jt. optiliste omaduste muutmine, - töödeldavuse parandamine.
Näiteks- jalgrattad, golfikepid, tennisereketid, lumelauad. 17. Kõrgtehnoloogilised materjalid. Pooljuhid- metallid ja sulamid, keraamika ja polümeerid; elektroonika- ja arvutitööstus. Biomaterjalid- kasutatakse implantaatidena inimkehas, mittetoksilised, ei tekita reaktsioone. Targad materjalid- suutelised tundma ära keskkonnamuutusi ja nendele reageerima ette teadaoleval viisil. Koosnevad sensorist. 18. Nanomaterjalid- võivad olla metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid. Eristatakse suuruse järgi. Kõrge keemiline reaktsioonivõime- ohtlikkus on uurimata. 19. Kemikaal- aine mida valmistatakse või kasutatakse keemilistes protsessides. 20. Mineraal- looduslik anorgaaniline aine. Kivim- on looduslike mineraalide kogum. 21. Ainete ja materjalide tähistamine- Valem- empiiriline (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike; molekulvalem. Tähtede ja numbrite kombinatsioon -saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. 22
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8
Mehaaniline- deformatsioon koormuste mõjul- jäikus, tugevus jm. Elektriline- elektrijuhtivus, elektrivälja mõju. Termiline- soojusmahtuvus ja –juhtivus Magnetiline- magnetvälja mõju Optiline- elektromagnetkiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, peegeldumisvõime. Keemiline- keemiline koostis. 10. Tahkete materjalide klassifikatsioon keemilise koostise järgi. 1) metallid 2) keraamika 3) polümeerid 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos 5) kõrgtehnoloogilised materjalid- pooljuhid, biomaterjalid, targad materjalid, nanotehnoloogilised materjalid. 11. Metalsete materjalide üldiseloomustus. Koosnevad 1 või mitmest metallist (Fe, Al, Cu, Ti, Au, Ni) ja ka mittemetallist (C, N, O).Iseloomustab aatomite korrapärane paigutus. Omadused: suhteliselt tihedad, tugevad, jäigad, purunemiskindlad; head elektrijuhid
sensorist (optilised fiibrid) ja reageerijast, mis muudab kas kuju, asendit, Joont graafikul nimetatakse gaasi isotermiks sagedust vm. sõltuvalt temperatuuri, elektrivälja või magnetvälja tugevuse muutustest. n Reageerijana kasutatakse kuju mäletavaid sulameid, piesoelektrilist keraamikat, elektrorheoloogilisi vedelikke jm. 18. Nanomaterjalid. n Võivad olla metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid. Gay Lussac'i seadus n Ei eristata keemilise koostise järgi vaid suuruse. Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdelises sõltuvuses n Struktuurikomponentide suurus on nanomeeter (st temperatuuriga. 109 m) kuni 100 nm (~500 aatomi diameetrit). Joonisel kujutatud jooni nimetatakse gaasi isobaarideks Näiteks: süsinikunanotorud; nanokomposiidid
Gay- Lussac'i seadus Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdelises sõltuvuses 18. Nanomaterjalid. temperatuuriga. n Võivad olla metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid. Joonisel kujutatud jooni nimetatakse gaasi isobaarideks n Ei eristata keemilise koostise järgi vaid suuruse. n Struktuurikomponentide suurus on nanomeeter (st 10-9 m) kuni 100 nm (~500 aatomi diameetrit). Näiteks: süsinikunanotorud; nanokomposiidid tennisepallides, magnetilised nanosuuruses terad kõvaketastes jm. n Kõrge keemiline 19. Kemikaal-definitsioon.
annaabi.ee 
