reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi jõul need väärtused kinnitatakse lugejale. Kirjandus mitte ainult ei kujuta maailma, vaid ka väljendab, vormib ja loob seda. Esteetika poeetika püüab jõuda kirjanduslike tekstide kunstilise tervikuni, ilu seaduste alusel. Kujundikeele mõistmine on loomise eelduseks, see lubab mõista ja vallata kunsti. Kujundlikud võtted ja mudelid püsivad Kujundlik kõne on mitmetähenduslik Sarnaselt kõnekujundile ei taandu ilukirjanduslik teos ainult ühele tasandile, see esitab mitmetähenduslikku suhtlust. Seega saame järeldada, et nagu kujundit saab ka teost mitmel tasemel mõista, ühest teosest on võimalik välja lugeda mitmeid ideid. Samas ei
Puudutab otseselt keele mõistet. Õpitakse teistega arvestama, millised on teiste õigused sinuga võrreldes, õpid omandama kohustusi, õigusi, rääkiv subjekt. Kõik sõnad, keeles, millesse oled sisenenud, täieõiguslik liige. Sõnadel fikseeritud tähendus. Phallus/IsaNimi. Allud oma kohale süsteemis. Algab inimese sooline määratlemine. Asjadel selge tähendus, mida järgid. Mõnes mõttes reaalse faasi kordus, inimesele teatav võimalus ületada end, jõuda tervikuni. Reaalne, kultuurieelne, feminiimne. Sümboolse korra faas, isakeskne maailm, kultuuriline, domineeriv. Sümboolse korra funktsiooniks ihaldamine. Inimene saab ühiskonna osaks, tunnistab seadusi. Lacan vastandab: Reaalse vastandamine reaalsusele. Ideoloogiline/loomulik. Shank; Pfeil. Uurivad kuidas noortekultuuri iseloomustavad raevu ja ... vaheldumist. Noored ei suuda aksepteerida korrastatust, võimu nende üle. Psühholoogline raev. Rokkkultuur keeldub astumast keelelisse maailma.
Teatrietendus kui sündmus, reaalselt toimuv kunstiakt. Analüüsija tõlgendab. Etenduse analüüs toimub mitme teooria alusel: hermeneutika, semiootika, fenomenoloogia, antropoloogia jt. Etenduse analüüsi ei nimetata lavastuse analüüsiks, sest lavastus on reaalselt olemas ainult etendustes. Püütakse leida eri etenduste ühisosa, st lavastuste põhistruktuuri. Üksikosade kaudu jõutakse uuesti tervikuni, terviku tähenduseni. b) Tekstist lavale ülekandeprotsessi uurimine c) Publiku-uuringud uuritakse teatrikülastajaid, kuidas nad etendusi vaatavad. Kitsamas mõttes uuritakse nende sotsiaalset ja kultuurilist tausta, teatrikäitumist. d) Retseptsiooniuuringud uuritakse etendusi või gruppe ning seda, mida inimesed nägid: kas vaatasid näitlejat, konkreetset tegelast või üldist lugu, kui palju pöörasid tähele konkreetsetele meediumitele tähelepanu
lahtimõtestamisel, kuna siin on paljudel juhtudel tegemist printsiip-normidega. Kommunitarism on üks sotsiaalsetest teooriatest, mis taaselustus USA-s paar aastakümmet tagasi vastukaaluks seal valitsenud individualismile. Individualismile heidetakse ette isiku ühekülgset nägemist, kõige redutseerimist isiku tasemele. Kommunitarism asetab rõhu kokkukuuluvusele, teatud ühtsusele – alates ühiskonnas eksisteerivatest väikegruppidest kuni ühiskonna kui tervikuni välja. Esmalt tuleks leida vastus küsimusele, mis on see, mis inimesi või nende ühendusi ühendab. Vastuseid on siin erinevaid olenevalt sellest, mida me kokkulangevate huvide (identiteetide) all mõistame. Näiteks inimõigusi silmas pidades on küsimus rassist, religioonist või rahvusest irrelevantne. Kui aga mõelda ühtsuskriteeriumina näiteks kodakondsust, siis tuleb näha diferentsi riigi rahva ja mitte-rahva vahel.
dusteni ning neid läbi elada. Kliendil aidatakse teadlikuks saada väärtus- hinnangutest ja normidest. Kuna sellise arutelu puhul on tegemist väga mitme vaatenurgaga, siis sageli ei ole otstarbekas kasutada eri vaatenurkade esindamiseks toole. Gelatt (1991) on soovitanud 4. Sisemise tervikuni jõudmise etapp kasutada eri vaatenurkade sümboliseerimiseks Edward de Bono (1985) kujuteldavaid Vastastikku toetavate tunnete väljendamise ja pehmendavate toimingute mõttemütse ja mulle tundub, et see on hea valik. Samal otstarbel võiks näiteks kasutada edendamine. Kokkuleppimisele või tervikuni jõudmisele kaasaaitamine
lähenemine Põhiseaduse lahtimõtestamisel, kuna siin on paljudel juhtudel tegemist printsiip- normidega. Kommunitarism on üks sotsiaalsetest teooriatest, mis taaselustus USA-s paar aastakümmet tagasi vastukaaluks seal valitsenud individualismile. Individualismile heidetakse ette isiku ühekülgset nägemist, kõige redutseerimist isiku tasemele. Kommunitarism asetab rõhu kokkukuuluvusele, teatud ühtsusele – alates ühiskonnas eksisteerivatest väikegruppidest kuni ühiskonna kui tervikuni välja. Esmalt tuleks leida vastus küsimusele, mis on see, mis inimesi või nende ühendusi ühendab. Vastuseid on siin erinevaid olenevalt sellest, mida me kokkulangevate huvide (identiteetide) all mõistame. Näiteks inimõigusi silmas pidades on küsimus rassist, religioonist või rahvusest irrelevantne. Kui aga mõelda ühtsuskriteeriumina näiteks kodakondsust, siis tuleb näha diferentsi riigi rahva ja mitte-rahva vahel.
teaduse arenemisega, sest füüsika võimaldas luua selliseid tehnoloogiaid, mis on inimkeha uurimiseks täiesti hädavajalik. Näiteks mikroskoobi ja röntgentehnika leiutamine. 21. sajandi alguseks suutis meditsiin mõista väga paljusid inimkeha funktsioone ja suutis ravida enamikku haigusi. Näiteks inimkeha osad on organiseeritud hierarhilisse süsteemi alates kõige lihtsamatest 66 molekulidest kuni keha kui tervikuni välja. Rakkudeks tehtavaid ehitusplokke moodustavad molekulid nagu näiteks süsivesikud, rasvad, nukleiinhapped ja valgud. Samuti osalevad need ka keemilistes reaktsioonides, mida nimetatakse ka metabolismiks. Inimkeha metabolism moodustab koostöös keha nö ehitusblokkidega tillukesed elavad üksused, mida nimetatakse rakkudeks. Iga rakk vajab pidevalt toitaineid ja hapnikku, et püsida elus ja anda kehale energiat. Kudesid
konna kirjeldust võimaldab vaimne kujund sellest." Kuid meditsiinis on olemas sellised nähtused, mis lükkavad ümber arusaamad, et teadvus ( psüühika ) ei saa eksisteerida ilma ajuta. Selliseid nähtusi, mida nimetatakse surmalähedasteks kogemusteks, järgnevalt hakkamegi lähemalt uurima. 3.1.2 Ajusurmas esinevad nähtused 3.1.2.1 Inimese ,,füüsiline" surm Inimkeha osad on organiseeritud hierarhilisse süsteemi alates kõige lihtsamatest molekulidest kuni keha kui tervikuni välja. Rakkudeks tehtavaid ehitusplokke moodustavad molekulid nagu näiteks süsivesikud, rasvad, nukleiinhapped ja valgud. Samuti osalevad need ka keemilistes reaktsioonides, mida nimetatakse ka metabolismiks. Inimkeha metabolism moodustab koostöös keha nö ehitusblokkidega tillukesed elavad üksused, mida nimetatakse rakkudeks. Iga rakk vajab pidevalt toitaineid ja hapnikku, et püsida elus ja anda kehale energiat. Kudesid moodustavad
sajandist. Meditsiin sai areneda ainult koos füüsika teaduse arenemisega, sest füüsika võimaldas luua selliseid tehnoloogiaid, mis on inimkeha uurimiseks täiesti hädavajalik. Näiteks mikroskoobi ja röntgentehnika leiutamine. 21. sajandi alguseks suutis meditsiin mõista väga paljusid inimkeha funktsioone ja suutis ravida enamikku haigusi. Näiteks inimkeha osad on organiseeritud hierarhilisse süsteemi – alates kõige lihtsamatest molekulidest kuni keha kui tervikuni välja. Rakkudeks tehtavaid ehitusplokke moodustavad molekulid nagu näiteks süsivesikud, rasvad, nukleiinhapped ja valgud. Samuti osalevad need ka keemilistes reaktsioonides, mida nimetatakse ka metabolismiks. Inimkeha metabolism moodustab koostöös keha nö ehitusblokkidega tillukesed elavad üksused, mida nimetatakse rakkudeks. Iga rakk vajab pidevalt toitaineid ja hapnikku, et püsida elus ja anda kehale energiat. Kudesid