Geograafia 13.12.2007 EESTI pindala 45 227 km² rahvaarv 1 351 000 inimest km²l rahvastikutihedus 30 inimest EV asub Euraasia loodeosas PõhjaEuroopas Läänemere idarannikul, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Põhjast ja läänest piiravad Läänemeri ja selle osad Soome laht ja Riia ehk Liivi laht. naabrid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti merepiir 3800 km Arvukamalt saari Väinameres. territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20. PÕHIKAART Maaamet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile Põhikaart kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart. EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks. aerofoto > töötlemine > kohanimed, reljeef vektorkaart koosneb punkt ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga)
Saksa gaasijuhtme Nord Stream projekti piiriülese keskkonnamõju hindamine) Kuna kõik ökoloogilised probleemid ja merega seonduvad reostus ohud said põhjendatud ja lahendatud, tuldi nende väidetele juurde veel probleemiga, et pole põhjendatud alternatiivsete gaasijuhtmete asukohtade mitteesitamist. Arusaadav, et ei saagi panna paika seda projektis kui uuringud käivad, ning läbirääkimised on pooleli. Tuleb saavutad iga riigiga kompromisse, et nõustutaks sellega, et nende territoriaalvetesse paigutatud gaasijuhe oleks vastuvõetav. Miskipärast nõuti veel trassivaliku põhjendust, ning üheks katkestajaks sai ka selle valiku piisavate argumentide puudumine. Selge on see, et mingit erilist kasu Läänemeremaaad sellest ei saa, sest gaasijuhet nendeni ei veeta. Kõik on vormiliselt korrektne, ning võimalused, et Läänemerega midagi juhtub viiakse miinimumini. Soome riik on projektiga nõustunud, ka Rootsi riik on gaasijuhtmele jah öelnud.
· Mida Vasco da Gama saavutas? · Merereis ümber Aafrika Indiasse. · Tõestas, et on võimalik purjetada Indiasse ja tagasi. · Laevastiku neljast laevast jõudis Portugali tagasi ainult kaks. · Vähemalt kolmandik, aga võib-olla rohkem kui pooled mehed surid sel teekonnal. Cristoph Kolumbus ja tema ,,India ettevõtmine" · 3 laeva. Nina ja Pinta Palose linn võlgnes Portugali territoriaalvetesse tungimise eest 2 laeva. Kolmas laev, Santa Maria, soetati sõjaväelise organisatsiooni vahenditest. · Koostati Kolumbuse ning Fernando ja Isabeli vaheline ametlik kokkulepe, kui 7. ja 30.aprillil 1492.a allkirjastati kaks komplekti lepinguid. Nende dokumentide järgi sai Kolumbus ühe kümnendiku oma retke kasumist ning edasiste investeeringute õiguse. Eduka merereisi puhul pidi annetatama talle Maailamere Suuradmirali pärilik tiitel.
L. vägede läbimarsi õigust. Seega hakati toetama neutraliteeti. Nii Nõuk. Liit kui ka Saksamaa pidasid nende vahele jäävate riikide neutraalsust sõja korral võimatuks. 19 3. novembril 1938 kiitis Riigikogu heaks neutraliteedi seaduse ehk nn erapooletuse korraldamise seaduse, mis võttis aluseks Haagi konventsioonid. Selles seaduses sätestati Eesti sadamatesse ja territoriaalvetesse sisenemise kord, erandid, kitsendused ja tingimused. Sõdivate riikide sõjalaevadel keeld siseneda Eestisse, kui tormi tõttu, siis kohustatud kohe lahkuma pärast tormi. Sõdivate riikide lennukitel keelati siseneda riigi territooriumile. Eesti, koos Läti ja Leeduga, kuulutas end neutraalseks alles 1938. aasta detsembris. Nõukogude Liidu kallaletungi ohu kasvades kutsusid Läti ja Leedu oma kodanikke juba
*Kuum jälitamine (hot pursuit)- Kui Riigi B laev nt üritab ebaseaduslikke immigrante riiki A viia ja siis riigi A laevad hakkavad Riigi B omasid jälitama, aga ei jõua järgi. Riigil A on aga ka helikopter, millega näevad neid rikkujaid ja riigi A laevad näevad ka. PEAB OLEMA SILMSIDE JÄLITATAVA LAEVAGA!. Muidu kaob võimalus kuumaks jälitamiseks. Niikaua kui suudab silmsidet pidada on tal õigus jälitada ja kinni pidada ja kui ta suudab seda enne kui B jõuab oma või mõne muu riigi territoriaalvetesse siis on kätte saadud, aga kui sinna jõuab B siis enam ei saa. Vaesematel riikidel on see jälitamine väga raske. Mandrilava hõlmab rannikuriigi maismaamassiivi veealuse pikenduse ning koosneb merepõhjast ja mandrilava maapõuest, nõlvast ja jalamist. See ei hõlma süvamerepõhja ega süvamere mäeahelikke ja nende all asuvat maapõue. Rannikuriigi mandrilava hõlmab merepõhjast ja selle all asuvast maapõuest ala, mis ulatub maismaaterritooriumi pikendusena
esindused neil on diplomaatiline immuniteet (välisesindustega võrdsustatud võivad olla näiteks väliskaubandusesindused, rahvusvahelised missioonid ning nende töötajad); · teiste riikide sõjaväebaasid (nt USA Guantanamo baas Kuubal); · teiste riikide sõjalaevad antud riigi territoriaalvetes ja sadamates (nt kui nad on visiidil; nende omavoliline tulek antud riigi territoriaalvetesse on käsitatav agressiooniaktina); teiste riikide sõjaõhusõidukid antud riigi õhuruumis tema territooriumi kohal (nt kui nad käsutavad ülelennuluba määratud õhukoridoris; nende omavoliline sisenemine antud riigi õhuruumi on taas käsitatav agressiooniaktina); · teised teatud õigusliku reziimiga alad nii ajalooliselt (nt konsulaarjurisdiktsioon) kui ka kaasajal.
· teiste riikide välisesindused (saatkonnad ja konsulaaresindused) ning nendega võrdsustatud esindused - neil on diplomaatiline immuniteet (välisesindustega võrdsustatud võivad olla näiteks väliskaubandusesindused, rahvusvahelised missioonid ning nende töötajad); · teiste riikide sõjaväebaasid (nt USA Guantanamo baas Kuubal); · teiste riikide sõjalaevad antud riigi territoriaalvetes ja sadamates (nt kui nad on visiidil; nende omavoliline tulek antud riigi territoriaalvetesse on käsitatav agressiooniaktina); teiste riikide sõjaõhusõidukid antud riigi õhuruumis tema territooriumi köhal (nt kui nad käsutavad ülelennuluba määratud õhukoridoris; nende omavoliline sisenemine antud riigi õhuruumi on taas käsitatav agressiooniaktina); · teised teatud õigusliku reziimiga alad nii ajalooliselt (nt settlement; konsulaarjurisdiktsioon) kui ka kaasajal.
esindused neil on diplomaatiline immuniteet (välisesindustega võrdsustatud võivad olla näiteks väliskaubandusesindused, rahvusvahelised missioonid ning nende töötajad); · teiste riikide sõjaväebaasid (nt USA Guantanamo baas Kuubal); · teiste riikide sõjalaevad antud riigi territoriaalvetes ja sadamates (nt kui nad on visiidil; nende omavoliline tulek antud riigi territoriaalvetesse on käsitatav agressiooniaktina); teiste riikide sõjaõhusõidukid antud riigi õhuruumis tema territooriumi kohal (nt kui nad käsutavad ülelennuluba määratud õhukoridoris; nende omavoliline sisenemine antud riigi õhuruumi on taas käsitatav agressiooniaktina); · teised teatud õigusliku reziimiga alad nii ajalooliselt (nt konsulaarjurisdiktsioon) kui ka kaasajal.
väliskaubandusesindused, rahvusvahelised missioonid, teatud juhtudel isegi mõned rahvusvahelised investitsioonipangad ning nende töötajad); b) teiste riikide sõjaväebaasid (nt USA Guantanamo baas Kuubal); c) teiste riikide sõjalaevad antud riigi territoriaalvetes ja sadamates (nt kui nad on visiidil; nende omavoliline tulek antud riigi territoriaalvetesse on käsitatav agressiooniaktina); d) teiste riikide sõjaõhusõidukid antud riigi õhuruumis tema territooriumi kohal (nt kui nad kasutavad ülelennuluba määratud õhukoridoris; nende omavoliline sisenemine antud riigi õhuruumi on taas käsitatav agressiooniaktina); e) teised teatud õigusliku re
annaabi.ee 
