elanike e puebloindiaanlaste kultuur jne (ulatuslikud irrigatsioonisüsteemid; sugukonnad ja fraatriad). Inimkooslus on alati olnud territooriumiga seotud. Põlluharimisega muutus territoorium kindlapiiriliseks. Vähenes perekonna majanduslik ja sotsiaalne autonoomsus. Ühised huvid hakkavad suuremat rolli mängima. Tekib riik. Kütid ja korilased (1. riigiarengu aste) põlluharijate kooslused (2) moodne territoriaalriik (3.) Moodsa territoriaalriigi jooni on kõikjal, ka Vana-Roomas, Vana-Liivimaal. Eesti puhul kujunes moodne territoriaalriik läbi vapustuste (Liivi sõda). Territoriaalriigi teket iseloomustabki absolutismi teke (võimu tsentralisatsioon). Kui territoriaalriik kujunes maj arenguprotsesside mõjul, siis seadusriik industrialiseerimisega. Seadusriigi põhjused: varanduslik kihistumine, suurem iseseisvus riigil ülesanne tagada
Kaasaaegne Eesti riik on paljurahvuseline. Cicero on öelnud, et Riigi rahvas ei ole mitte igasugune suur inimeste ühendus, ta on selline suur inimeste ühendus, keda seovad ühised huvid ja lugupidamine kehtiva õiguse vastu. Eesti õiguskorras reguleerivas juriidilist sidet inimese ja riigi vahel peamiselt kaks seadust PS ja kodakondsuse seadus. Riik on inimeste ühendus, kes elavad teatud maa-alal, mida nimetatakse riigi territooriumiks. Territoriaalriigi areng võimaldab ühtse riseriikliku õiguse rakendamist. Riigi territooriumi alla kuuluvad ka siseveed, territoriaalveed, õhuruum. Õigussuhe Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Õigusnorm on käitumisreegel, mis sisaldub seaduses. Õigussuhete erinevused teistest suhetest: 1. Õigussuhe on niisugune seos, mis tekib õigusnormide alusel
Inimestel erinevad huvid, kuid samas vajadus kindlas valdkonnas ühiselu järele. Riigi tekkimise staadiume e tööjaotuse kujunemist on kirjeldatud mitmekesiselt: · R. L. Morgan: metslus barbaarsus tsivilisatsioon: kaks esimest kuuluvad riigieelsesse perioodi. · Fleiner-Gerster: jahimehed, kogujad e anarhistlik demokraatia; põllumehed-territoriaalne ühiskond ja hõimuriigi areng; tööjaotusel põhinev majandusliku korra areng ja sellega seoses moodsa territoriaalriigi teke. · Uluots: põllupidamisega muutus maa õigusobjektiks, mille vanemad (peremees ja perenaine) lastele pärandasid. Eesti esiajaloo autorid väidavad, et üleminekuga territoriaalsele korrale suurenes vanematest ülikkonna tähtsus. · M. Stingl: indiaanlased hoidsid kinni esimesed 10 000 aastat Ida-Aasia esivanemate kommetest, kuid ,,neoliitilise revolutsiooniga", mis tekkis põlluharimise leiutamisega, toimusid muutused.
kindlustaks vürsti võimu finantsmajandus, väljastpoolt sõjavägi. Aadli asemel tõmmati õukonda inimesi, kelle õnn sõltuks ainult tublidusest (mitte suguvõsast). Friedrich Wilhelm I (1688-1740) alustas riigiteenistujatelt täpsuse ja kokkuhoidlikkuse nõudmist. 1655. a. ilmus Veit Ludwig von Seckendorffi raamat ,,Deutscher Fürstenstaat" (,,Saksa vürstiriik") raamat valitsemisteooriast ning halduspraktikast absolutistlikes väikeriikides. Selles püüti kujutada saksa territoriaalriigi ideaali. Riigi eesmärki ei nähtud veel kodanike vabaduses, vaid alamate õnnelikuks tegemises. Heast politseist räägiti siis, kui peeti silmas maahärra hoolitsust heaolu eest.Politsei all mõisteti kaitset ohu eest, samuti oli ta sisepoliitilise rahu ja vürstivalitsuse vahend riigi heaolu ja Jumala au hoidmiseks. Kohtute karistavast võimust oli tähtsam kirikute ja koolide kasvatav jõud. Pärast Münsteri ja Osnabrücki rahu 1648.a. tekkis terve laine ülikoole.- kasvanud oli
Mida enam tugevnes riik, seda kindlamini asus rüütli ( vastutas linnuses rahu tagamise eest) asemele bailli, kes oli kuninga asemik. Kogu Euroopas tekkis piirkonna kõrgeima halduri ehk bailli näol uus amet. Uute haldusametnike näol leidis kuningas endale kindla toe- bailli´d teenisid kuningat andunult ka siis, kui ta oli ise maalt ära. Haldusametnike ülesandeks sai kohalike vürstide ja aadlimeeste tegevuse piiramine ja kontrollimine. Sellest sai alguse uusaegne territoriaalriigi väljaarenemine sellel territooriumile kehtivad selle territooriumi kuninga seadused kõigile elanikele. 13. saj lõpus valitses nt Prantsusmaal kuningas selle kõikjaleulatuva haldusorganisatsiooni teel kogu maad. 14. saj alguseks oli Prantsusmaal kujunenud olukord, kus igas piirkonnad oli ainult üks kompetentne ametikandja, kes tohtisid sissetulekuid saada üksnes kuningalt ja ka nende kohustused olid vaid kuninga ees.
õiguslikesse ja ühiskondlikesse ettekujutlustesse. Maa muutus õigusobjektiks, inimene õigustuse kandjaks. Neoliitiline revolutsioon – põlluharimise leiutamine. Esimene põlluharimise kultuur oli Ameerikas Cochise kultuur, kes kasvatas maisi (3000-3500a tagasi). Inimkooslus on seotud territooriumiga, millel pole kindlaid piire. Kui avalikud huvid suuremat rolli hakkasid mängima, tekkis ühiskonnal vajadus uue organisatsiooniliseks vormiks. See tekkiski riigi näol. Territoriaalriigi tekke kolm staadiumit: 1. primitiivne küttimine, toidu kogumine 2. põlluharijaist koosnevad territoriaalsed inimkooslused 3. moodne territoriaalriik (seda iseloomustab võimu kontsentratsioon valitsejate käes) Eestis kujunes halduskorraldus Vanal Liivimaal XIII saj. Põimunud olid muinasaeg ja kristlik areng. Nõupidamistel otsustasid olulisemad küsimused maakondade vanemad. Nad korraldasid piirkonna elu, mõistsid õigust, pidasid sõdu ja juhtisid sõjakäike
korralduse eelduseks. Riik on ühiskonnakorraldus, mis louuakse inimeste poolt ja on inimestele suunatud ning põhineb teatud tööjatusel. See tähendab, et igaüks töötab ühiskonnas nii enda kui ka teiste heaks. Selline olukord kestab vaid siis, kui on vastastikue usaldus. 2. Riigi määratlemise võimalikkusest ja vajalikkusest. Õigus ja ülemvõim on üha rohkem seotud territooriumiga. Ühised huvid ja ühine heaolu e avalikud huvid hakkavad mängima järjest suuremat rolli. Moodsa territoriaalriigi teke on kolmas aste riigi arengus, kus esimeseks astmeks on primitiivne küttimisel või toidukogemusel põhinev ühiskond ja teiseks astmeks põhiliselt põlluharijatest koosnevad territoriaalsed inimkooslused. Seadusriik on ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Euroopas toimunud tööstuse areng võimaldas indiviidil saavutada ühiskonnas suurema iseseisvuse. Riikide tekkimise kohta on enamlevinud lepingi, orgaaniline ja võimu teooria
Tööjaotus oli juba selline, et osa inimesi hakkas tegema juba riigitööd ja hakkas mõtlema eranditult avalike asjade peale avalikest huvidest lähtudest. Tekkisid riigiametnikud. · Metslus, barbaasus, tsivilisatsioon. Metslus ja barbaarsus kuuluvad riigieelsesse perioodi. · Jahimeeste ja kogujate ühiskond anarhistlik demokraatia. Põllupidajate baasil tekkinud territoriaalne ühiskond. Moodne territoriaalriigi tekkimine. TERRITORIAALROLL · Uute oluliste tingimuste tekkimine tõi vajaduse riigi tekkimiseks. Territooriumiroll. Territoorium ongi see tingimus, mis hakkas inimkoosluste jaoks mängima olulist rolli. Riigid tekkisid alguses kui territoriaalriigid. Ka eksisteerivas riigis on territoriaalküsimus päevakorras pidevalt. Nt Eesti Vene piir. Perekonnakeskne tähendus. Arenguperioode tähistatakse erinevalt. Põhiskeem on siiski hästi ühine. Ühiskond areneb, võimaluste
· Rahvas - esimene oluline tunnus. Vôimatu on riiki ettekujutada rahvata. Riigi rahvas on ôiguslik môiste. Riigi rahvast saab määratleda riigi kaudu. See tähendab riigi rahva määratlemist riigi territooriumi ja riigivôimu abil. (erinevus rahvusesest, mis kujutab päritolult ühtset inimühendust) Kaasaegsed riigid on valdavalt paljurahvuselised riigid. · Territoorium - teine oluline tunnus. Riik on inimeste ühendus, kes elavad teatud maa-alal, mida nimetatakse riigi territooriumiks. Territoriaalriigi areng vôimaldab ühtse siseriikliku ôiguse rakendamise. Riigi territoorium ei ole mitte ainult maismaa. Siia kuuluvad siseveed, territoriaalveed, ôhuruum, maapôu. Ka lipu all sôitvad laevad ja lennukid ( ter. veed määratakse rahvusvaheliste lepingutega). · Suveräänsus - kolmas riigi tunnus. Suveräänsus on riigi vôime ilma sisemiste ja välimiste kitsendusteta teatud viisil käituda. 21. Õigusriigi printsiip. Õigusriigi formaalsed ja materiaalsed tunnused
pidamisega). Siis 19.saj saavad peamisteks kuludeks sotsiaalsed kohustused, haridussüsteemi ülalüpidamine, sotsiaalhoolekanne, infrastruktuuri ülesehitamine, arstiabi edendamine. Kui varauusaegne riik ei kulutanud haridusele sentigi, siis 19.-20.saj alguseks Saksamaal kulutati 12% eelarvest. Veel oluline muutus: elanikkond, mis varauusajal oli olnud riigi alamad. Mõiste ,,alam" tekkis varauusaegse riigiga, kui territoriaalriigi elanikkonda oli kuidagi üheselt vaja nimetada.Kui üha enam hakkasid tekkima liberaalsed nõudmised, siis alama konseptsioon ei sobinud enam ja tekkis arusaam, et kodanikkond peab olema riik(teostab parlamenti, poliiitikas kaasarääkijad). See kaotas ,,alama" mõiste ja tekitas ,,kodaniku" mõiste. 19.saj lõpuks oli praktiliselt kogu Euroopas riigikodanike idee ja roll täiesti aktsepteeritud, v.a Venemaa. Al Prantsuse revolutsioonist kujuneb riik üha enam
annaabi.ee 
