a. (tuleneb Riigikogu 1992 otsusest – Seadusloome järjepidevus) 4. Kuidas valdkonda reguleerivad EL õigusaktid. 5. Teiste riikide kogemus. 6. Teoreetiline olemus. 7. Sotsioloogiliste uuringute andmed. 8. Eelnõu struktuur. 9. Eelnõu rakendamise maksumus, tulud-kulud. II – esialgse variandi väljatöötamine. Loominguline lähenemine. Kas iga töörühma liikmel eraldi peatükk või üks liige sõnastab kogu eelnõu, see tagab terminoloogilise ja väljendusliku ühtsuse. See liige peab pidevalt arvestama teiste ettepanekutega. Koostatakse seletuskiri. Seletuskirjas kajastub: 1. Koostajate nimed. 2. Eelnõu vajalikkuse põhjendus. 3. Alusandmed enne 1940. 4. EL regulatsioon. 5. Organisatsioonilised muudatused. 6. Rahalised kulutused. Jne. III – eelnõu ekspertiis, kooskõlastamine ja viimistlemine. 1. Juriidiline ja keeleline ekspertiis. 2
arutluse käigus võiks samaks jääda. -‐ Jingle fallacy (Thorndike) – sama sõnaga tähistatakse erinevaid asju -‐ Jangle fallacy (Kelley) – sama nähtust tähistatakse erinevate sõnadega -‐ Jingle-‐jangle-‐jungle (Block) – terminoloogilise segaduse koondnimetus -‐Teadus muudab sõnade tähendust – Cronbach & Meehl: selleks, et teada mis ärevus on, peaksime teadma tema kõiki regulaarsusi • Metoodika – meetodite kogum Latentsed omadused – mitmeid omadusi ei saa otseselt mõõta, kuid saab jälgida
a. (tuleneb Riigikogu 1992 otsusest Seadusloome järjepidevus) 4. Kuidas valdkonda reguleerivad EL õigusaktid. 5. Teiste riikide kogemus. 6. Teoreetiline olemus. 7. Sotsioloogiliste uuringute andmed. 8. Eelnõu struktuur. 9. Eelnõu rakendamise maksumus, tulud-kulud. II esialgse variandi väljatöötamine. Loominguline lähenemine. Kas iga töörühma liikmel eraldi peatükk või üks liige sõnastab kogu eelnõu, see tagab terminoloogilise ja väljendusliku ühtsuse. See liige peab pidevalt arvestama teiste ettepanekutega. Koostatakse seletuskiri: 1. Koostajate nimed. 2. Eelnõu vajalikkuse põhjendus. 3. Alusandmed enne 1940. 4. EL regulatsioon. 5. Organisatsioonilised muudatused. 6. Rahalised kulutused. III eelnõu ekspertiis, kooskõlastamine ja viimistlemine. 1. Juriidiline ja keeleline ekspertiis. 2
2) kvalifitseeritud seadusereservatsiooni ehk piiriklausliga põhiõigused ja 3) nullreservatsiooniga ehk ilma piiriklauslita põhiõigused. Kuna Riigikohus on oma terminoloogias eelistanud PS § 3 lg 1 esimeses lauses sisalduva üldise parlamendireservatsiooni tähistamiseks samuti võimalikku terminit „üldine seadusereservatsioon” (RKÜKo 22.12.2000, 3-4-1-10-00, p 28; RKPJKo 13.06.2005, 3-4-1-5- 05, p 9; 20.10.2009, 3-4-1-14-09, p 32), eelistatakse terminoloogilise selguse huvides järgnevalt põhiõiguste vastavate klauslite tähistamiseks erinevalt varasematest väljaannetest seadusereservatsiooni sünonüümina terminit „piiriklausel”. Lähtudes § 11 esimeses lauses ja § 3 lg 1 esimeses lauses sätestatust, tohib seadusandja põhiõigusi piirata ainult siis, kui PS seda lubab. Lihtne piiriklausel ongi lihtvolitus seadusandjale põhiõiguse piiramiseks. Näiteks on Riigikohus tabavalt märkinud: „Kuna
1. Igal teadusel on uurimisobjekt, mis on omane just sellele teadusele. 2. Teadusala moodustavast tervikust on võimalik leida teatud olulisi jooni, mida saab väljendada mõisteliselt ehk keele abil. Mõisteanalüüs. Põhimõistete avamiseks sobib empiirilisest uurimusest paremini mõisteanalüüs. Põhimõisteid ei tohiks olla liiga palju nii võiks kaduda arusaam kõige olulisemast. Ühine keel. Millal vajame uusi mõisteid? Paljudes teadustes on püstitatud teaduse terminoloogilise täpsuse ja ühtsuse ideaal. See tähendab, et teadusala esindajad peaksid püüdma rääkida ühist keelt ja see ühine keel peaks olema võimalikult tugevalt juurdunud. Mõisteid muudetakse vaid siis, kui uute mõistete paremus vanadega võrreldes on ilmne. Mõisted ja teooriad. Teooria loomise ja uurimise lähtekohaks on mõisted, kuid teiselt poolt saab uurija mõisted kasutusele võtta alles pärast tutvumist uurivat nähtust puudutava teooria või teooriatega
Terminoloogia Kõigi sõnade tähendust ei saa täielikult fikseerida, kuid on oluline teada, mida sõnad tähendavad ning kasulik oleks, kui see tähendus arutelu käigus jääks samaks. · Jingle fallacy (Thorndike, 1904): sama sõnaga tähistatakse erinevaid asju nt ärevus võib tähendada naha elektrijuhtivuse muutust või teatud vastustemustrit küsimustikus. · Jangle fallacy (Kelley, 1927): sama nähtust tähistatakse erinevate sõnadega. · Jingle-jangle jungle (Block, 1996): terminoloogilise segaduse koondnimetus · Teiselt poolt: teadus muudab sõnade tähendust · Cronbach & Meehl: selleks, et täpselt öelda, mis ärevus on, peaksime teadma kõiki regulaarsusi, milles ärevuse mõiste esineb · Mõisted, mis ei põhine puhtal vaatlusel, muutuvad, kui me saame nende kohta rohkem teada (või ka lihtsalt muutuvad kasutamise käigus) Latentsed omadused · Mitmeid omadusi ei saa otseselt mõõta, kuid saab jälgida nende manifestatsioone
_ vangla kontingent ja kurjategijate populatsioon erinevad üksteisest,kuna andekamad kurjategijad panevad toime väiksema vahelejäämise riskiga kuritegusid ja saavad soodsamaid otsuseid kohtutes; _ ei ole päris selge, mida mõõdavad intelligentsuse testid ja osa kriitikute arvates on tegemist sama tunnusega, mille puudusele viitab kuritegelik käitumine (nt käitumise vastavus keskklassi ootustele,respondendi staatus). Niisuguse terminoloogilise segaduse vähendamiseks on soovitatud intelligentsuse koefitsiendi asemel kasutusele võtta psühhomeetrilise intelligentsuse mõiste. Selle all mõistetakse konkreetset tulemust,mis on saadud mingil viisil vaimseid võimeid mõõtes,10 ehk siis jõutud tagasi vana hea tautoloogilise definitsiooni juurde: ,,Intelligentsus on isiksuse omadus, mida mõõdetakse intelligentsuse testidega"
ning käsiraamatutele, aga ka erinevatele standarditele, õigusaktidele ning juhenditele. Praegusele infoajastule on iseloomulik paljudes erinevates maades välja antud allikmaterjalide tulv, milles leiduvaid oskussõnu erinevad kasutajaringkonnad (näiteks teadlased, erinevate tegevusvaldkondade praktikud jt) võivad kasutada erinevalt. Niisamuti on olemas oht, et ühe ja sama objekti kohta kasutatakse mitut erinevat terminit. Et võimaliku „terminoloogilise lõtku“ eest ei ole kaitstud ka selle õppematerjali koostaja, on kõik parandused ja täpsustused väga oodatud ja teretulnud. Õppematerjal sobib kasutamiseks maastikuehituse ning arboristi eriala õppuritele ning praktikutele, haljastustööde projekteerijatele, tellijatele ning kvaliteedijärevalve eest vastutajatele, haljastusfirmade ja kommunaalettevõtete töötajatele, kasvupinnaste ja multšide tootjatele jt.
Termin hõlmab mõistet, olles maksimaalselt lühike keelemärk mingi mõiste tähistamiseks. Termin ei või olla meelevaldne, sest siis ei oleks võimalik selle abil mõista väljendatavat mõistet. Termini vajalikkus seisnebki aga selles, et taibata mõiste sisu. Meetodi positiivset külge iseloomustav võluv lühidus ja spartalik konkreetsus on ka selle negatiivse külje peamine iseloomustaja, sest tihtipeale ei võimalda just äärmine lühidus avada tähistatava mõiste kogu sisu. Terminoloogilise meetodi kasutamisel tuleb silmas pidada: 1) termini iseloomu – tuvastada, kas see pole juhuslik, meelevaldne märk elik on tegu tõelise terminiga; 2) termini paigutamist üldmõistesse; 3) mõiste mahu määratlemist; 4) mõiste liigi arendamist iseseisvaks soomõisteks. Termini meetodi ebaõige kasutus tuleneb sellest, et ei järgita vajalikke tehnilisi nõudmisi.
annaabi.ee 
