· Külmakartliku taimena pole taliodra kasvatamine Eestis kuigi hästi õnnestunud (2010. a 1600 ha). 10 Päritolu ja levik · Oder nagu nisugi on üks vanemaid teraviljakultuure. · Tunti ja kasvatati 7000 9000 aastat tagasi Ees-Aasias, Egiptuses jm. · Harilik oder (Hordeum vulgare) arenes välja metsikust odrast (Hordeum spontaneum), mis kasvab looduslikult Lähis-Idas. 11 · Metsiku odra teriseid on leitud 1012 tuhande aasta tagusest perioodist Süüriast. · Seda perioodi loetakse odra kultiveerimise alguseks. · Esialgu kultiveeriti peamiselt kahetahulist otra. · Neljandal aastatuhandel eKr ületas kuuetahulise odra kasvatamine kõiki teisi kultiveeritavaid teraviljasorte. 12 · V aastatuhandel eKr kultiveeriti otra Niiluse deltas, kust levis: - Etioopia mägismaale, - Taga-Kaukaasiasse, - Kaukaasiasse,
laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. • Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. Fosfolipiidid on fosfaatrühma sisaldavad amfifiilsed lipiidid. fosfolipiididega (nt fosfatidüülseriiniga, mis esineb kõikide rakumembraanide sisemisel pinnal ja suunatakse Esinevad loomakudedes Ateroskleroos ehk arterilubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem
Maisiteradest valmistatakse: - maisijahu, - maisihelbeid, - loomasööta, - piiritust, - tangu, - maisitärklist, - siirupit jm. 15.Riis pärineb? Kagu-Aasiast. 16.Suurimad riisitootjad maailmas. Hiina, India, Indoneesia. 17.Milliseid mineraalaineid ja vitamiine sisaldab riis kõige rohkem? Mineraalainetest sisaldab rohkesti Mg, keskmiselt leidub P, Zn, Cu, K. Vitamiinidest leidub B-rühma vitamiine (B1, B6). 18.Riisi kasutamisvõimalused. Teriseid kasutatakse põhitoiduks. Toodetakse - tärklist, - puudrit - jooke: - viina (arrakit), - veini (saket), - piiritust, - õlut, - riisipiima. Riisiõlgedest valmistatakse: - riisipaberit (parimat sigaretipaberit), - korve, matte, köisi, - kübaraid, sandaale. Riisi kuivatatud õisi kasutatakse: - kosmeetikas, - valmistatakse ka hambapulbrit. 19.Nisu olulisus. Tähtsaim toiduteravili maailmas, väga valgurikas, palju aminohappeid
üheõielised 3-kaupa asetsevad pähikud, mille alusel paiknevad 2 liblet. Õiel on 2 emakat ja 3 tolmukat ning seda ümbritsevad välis- ja sisesõkal. Viljaks on sõkaldega k aetud teris. Odra ajalugu Harilik oder (Hordeum vulgare) arenes välja metsikust odrast (Hordeum spontaneum), mis kasvab looduslikult Lähis-Idas. Metsiku odra jaloodusliku kaheteranisu (Triticum dicoccoides) teriseid on inimesed toiduks tarvitanud juba ligi 19 000 aastat tagasi. Selle perioodi arheoloogilineleiukoht asub Kinnereti järve lõunakaldal. Veel on metsiku odra teriseid leitud 1012 tuhande aasta tagusest perioodist Süüriast Tell Abu Hurreyra linna lähedalt. Seda perioodi loetakse ka odra kultiveerimise alguseks. Alates 8000 eKr pärinevate Lähis-Ida leiukohtade arv suureneb märgatavalt, mis viitab teraviljade üha laiemale kultiveerimisele Viljaka poolkuu regioonis
Kokku moodustavad need kolm kultuuri 87% maailma teraviljatoodangust 12. Riis pärineb? Pärineb Kagu-Aasiast 13. Suurimad riisitootjad maailmas. Hiina, India, Indoneesia, Bangladesh, Vietnam, Tai jne. 14. Milliseid mineraalaineid ja vitamiine sisaldab riis kõige rohkem? Mineraalainetest sisaldab rohkesti Mg, keskmiselt leidub P, Zn, Cu, K. Vitamiinidest leidub B-rühma vitamiine (B1, B6). Riis sisaldab teraviljadest kõige vähem valke. 15. Riisi kasutamisvõimalused. Teriseid tarvitab põhitoiduks (kooritult tangudena, vähem jahuna) 3/5 maakera rahvastikust. Riisist toodetakse: - tärklist, - puudrit - jooke: - viina (arrakit), - veini (saket), - piiritust, - õlut, - riisipiima. Riisiõlgedest valmistatakse: - riisipaberit (parimat sigaretipaberit),
(lehmapiimas on ligikaudu 5%); · maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid: · taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. 80. + 38. alkaanid looduses ja nende omadused + metaani omadused. Alkaanid on orgaaniliste ühendite rühm, millesse kuuluvad tsükliteta küllastunud süsivesinikud. Alkaanid on atsüklilised süsivesinikud, mille molekulis on maksimaalne võimalik arv vesinikuaatomeid, nii et nad ei sisalda mitmiksidemeid, vaid üksnes üksiksidemeid ehk sigmasidemeid.
VIII ATSIDOFIILJUURETIS ehk piimhappebakterite kuivjuuretis Ravi- ja profülaktiline vahend noorloomadele, soodustab ka nende kasvu ja arengut. Söödetakse põrsastele võõrutusjärgselt atsidofiilpiimana (või lõssina), vasikatele joogi sisse segatuna alates esimesest elupäevast või lõssile üleviimisest. loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. 1) Varuaine taimedes tärklis (tärkliseteradena), peamiselt seemnetes, viljades, mugulates ja tüves. Seentel on peamiselt glükogeen. Loomadel samuti glükogeen, mida esineb maksas (3-4%) ja lihastes (70 kg-l inimesel on 0,4-0,5 kg glükogeeni, enamus on lihastes). Taimedes on inuliin, mis
ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. SÜSIVESIKUD Orgaanilised ühendid MONOOSID ja POLÜOOSID OLIGOSAHHARIIDID
ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. Orgaanilised ühendid SÜSIVESIKUD MONOOSID ja POLÜOOSID OLIGOSAHHARIIDID
ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. SÜSIVESIKUD Orgaanilised ühendid MONOOSID ja POLÜOOSID OLIGOSAHHARIIDID
maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. SÜSIVESIKUD MONOOSID ja nende teisendid OLIGOSAHHARIIDID POLÜOOSID HOMOPOLÜOOSID HETEROPOLÜOOSID Keemiliselt on polühüdroksüalde-hüüdid või ketoonid. Looduslikes 3-7 C aatomit (trioosid, pentoosid jt)
· Polüsahhariidid e polüoosid on liitsüsivesikud, millel on varuaine ja ehituslikud funktsioonid monoosijäägid on seostunud, polüooside molekulid võivad olla lineaarsed, spiraalsed või sfäärilised. Taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks,loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. Monosahhariidid loomaorganismis: Absoluutne enamus loomakeha moonosidest on D- isomeerid ja vaid üksikud esindajad on L isomeerid. Monoosid organismis eristatakse: Glükoos on loomakeha on keskne süsivesik.Veresuhkur ongi glükoos. Veri kannab glükoosi kudedesse.kus ta kasutub peamiselt energia tootmiseks. Glükoosi ilmnemine uriinis suhkurvõte puhul on tingitud veresuhkru
Lehed kuni 15 mm laiad, pehmed, paljad, rohelised (teistel meie metsade kõrrelistel ei ole nii laiu ja pehmeid lehti kui saluheinal!). Pööris 15-30 cm pikk, noorelt sageli longus, pööriseharud 4-7 kaupa männases, pähikud 3-4 mm pikad helerohelised. Õitseb juunist augustini. Viljaks 2 mm pikkune teris. Kasutamine: loomad söövad meelsasti, kuid ta kasvab väheste hõredate kogumik- kudena ja on vaid lisaks muule rohule. Teriseid söövad linnud kuid kõlbavad jah- vatatult ka inimtoiduks. KOPSUROHI Pulmonaria officinalis. Nimi tuleneb ladinakeelsetest sõnadest pulmo kops; taime on varem kasutatud kopsuhaiguste raviks ja officinalis apteegis ravimtaimena kasutatav. Sugukond karelehelised. Kasvukoht: viljakal huumusrikkal mullal salumetsades ja puisniitudel. Kopsurohi on väikese risoomiga kodarikpüsik. Varred on 20-30 cm kõrged, kaetud nii harjaskarvade kui näärmekarvadega
annaabi.ee 
