Volkonskite kätte jäi mõis kuni võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli vürst Grigori Volkonski (18701940). Mõisakompleks Härrastemaja Keila-Joa härrastemaja projekti koostas Peterburi arhitekt Hans Stackenschneider. Hoone ehitati joa kõrvale Keila jõe paremkaldale, tagaküljega vastu jõge. Härrastemaja oli üks esimesi neogooti stiilis hooneid Eestis. Lameda katusega kahekorruselist kivihoonet iseloomustavad teravkaaraknad ning ehitise tagakülje nurgas kõrguv sakmelise rinnatisega torn. Fassaadist eenduvad külgrisaliidid, millest kummaski paikneb sissepääs. Risaliitide frontoone kaunistasid Benckendorffide vapid. Mõisahoone uste kohal paiknevad pitsilised malmist baldahiinkatused. Tagakülje vasakpoolne osa on tugevalt eenduv ning selle teine korrus oli kujundatud lahtise pitsilise rõduna. Kõrvalhooned Lisaks peahoonele rajati ka esinduslik kõrvalhoonete kompleks. Mõisasüdamesse viis 400
sajandil saanud mõisa staatuse joast pärineva nime Schloß Fall all. Eesti keeles tunti sama kohta Keila jõe joa või lihtsalt Keila-Joa nime all. Meremõisa muutus sellega faktiliselt Keila- Joa mõisapargi osaks, jäädes õiguslikus staatuses siiski Keila-Joa kõrvalmõisaks. 1833. aastal valmis Keila-Joal Eesti üks varasemaid ja stiilsemaid neogooti stiilis mõisahooneid. Kahekorruselist lameda katusega hoonet iseloomustavad tiheda raamijaotusega teravkaaraknad ning tagakülje nurgas asuv sakmelise rinnatisega torn. Fassaadi ilmestavad eenduvad külgrisaliidid, millest kummaski asub sissepääs. Uste kohal on kaunid pitsilised malmist varikatused. Tagakülje vasakpoolne osa on tugevalt eenduv ning selle teine korrus oli kujundatud lahtise pitsilise rõduna. Peahoonele orienteeriti ka suurejooneline kõrvalhoonete kompleks. Rannamõisa- Laulasmaa-Klooga teelt tehti mõisasüdamesse 400 meetri pikkune sihitee, mis suundus otse peahoone keskteljele
hiilguse päralt. Kiriku interjöör on mõeldud sarnanema metsaga, mille puutaolised sambad hargnevad teatud kõrgusel, et üleval hoida võlvi, mille moodustab tähte meenutavate kujundite võrgustik. (1) Interjöör, ida ristlööv Ida ristlöövi fassaad on disainilt pigem gooti stiili. Gaudi tegi kirikust kipsmudeli, kuid mis hävines 1936.aastal Hispaania Kodusõjas. Konstrueeriti uus mudel, kuid paratamatult enamus kirikust siiski jäi pigem gooti põhivoolu juurde.Roos-ja teravkaaraknad on näiteks päris traditsioonilised erinevalt mõningatest tänapäeval kasutatavatest. Gaudi üle fassaadi keskportaali asetatud tornitipp vähendab roosaknasse sisenevat valgust, mis oli arvatavasti tahtlik. (5) Ida ristlööv on pühendatud Kristuse sünnile ning järgnevatele sündmustele. Selle kolm portaali on külluslikult rikastatud skulptuuridega. Skulptuurid on niivõrd hea kvaliteediga, et ehitise kujudel on peaaegu et realistlik olemus. Need olid modelleeritud
efekt ühes nurgas sosistatu on kuulda teises nurgas. Väikesed tornikesed asuvad veel hoone mitmeis paigus. Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis elemente. Saali põhiosa on kaheksatahuline ning selle keskosa valgustab katuses paiknev kaheksatahuline latern. Saali ühel küljel on ka siserõdu. Tagafassaadi kaunistavad teravkaaraknad ning sakmelised viilud ja tornikesed. Kaunid ruumid on ka fuajee, söögisaal (jahisaal) ja raamatukoguruum. Võlvitud fuajeel on kaunid seinatahvlid. Söögisaal on kujundatud inglise stiilis tumedate seinapaneelide ja tumeda kassettlaega. Torni teisel korrusel asub raamatukoguruum, kus on säilinud algseid seinakappe; selle ees asuvas nn lugemissaalis asuvad kaunid
Benckendorff. Mõis asub looduskaunis kohas, jõe ja joa vahetus läheduses. Romantilisust lisab asjaolu, et Benckendorffid said oma valdusse mõisavaremed, mida ei hakanud aga renoveerima, vaid jätsid need keset metsaparki ja ehitasid oma uue neogooti stiilis häärberi Keila jõe kallastele. Taoline looduslembesus ja inglise stiilis metsik park tõusidki moodi just romantismi tekkega. Ajastu vaimu kannavad endas ka historitsistlikud gooti teravkaaraknad ja sakmelise rinnatisega torn. Uste kohal on pitsilised varikatused. 2. Mõisaarhitektuuri areng 1860.-1890. aastail 1860.-1890. aastatel ehitati rohkelt härrastemaju, veelgi enam aga kõrval- ja abihooneid, mida võib ilmselt seletada majandusliku tõusuga. Kuigi Aleksander III jättis 1881. aastal Balti aadli privileegid ratifitseerimata, vähendades nende poliitilist võimu, jäi aadlikele alles nende majanduslik potentsiaal: mõisad püsisid kindlalt nende käes
esimene korrus on lahtine võlvitud katusealune, millel on huvitav efekt - ühes nurgas sosistatu on kuulda teises nurgas. Väikesed tornikesed asuvad veel hoone mitmeis paigus. Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis seinanii. Saali põhiosa on kaheksatahuline ning selle keskosa valgustab katuses paiknev kaheksatahuline latern. Saali ühel küljel on ka siserõdu. Tagafassaadi kaunistavad teravkaaraknad ning sakmelised viilud ja tornikesed. Kaunid ruumid on ka fuajee, söögisaal (jahisaal) ja raamatukoguruum. Võlvitud fuajeel on kaunid seinatahvlid. Söögisaal on kujundatud inglise stiilis tumedate seinapaneelide ja tumeda kassettlaega. Torni teisel korrusel asub raamatukoguruum, kus on säilinud algseid seinakappe; selle ees asuvas nn lugemissaalis asuvad kaunid koobaltmaalingutega kahhelahjud. Hoone vasakus otsas oli veel kasvuhoone laadne klaasist katusega väike
piljardisaal ja raamatukogu. Krahvi magamistuba asus esimesel korrusel, keldris oli tema töötuba. Teasel korrusel olid lisaks juba mainitud raamatukogule ja pilardisaalile poja pere eluruumid, kolmandal korrusel teenihate ruumid ning külaliste magamistoad. (Särg, Valgamaa mõisad ja mõisnikud, 2009) Eriti kaunis hoone suur saal, kus gootikale lisandub idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis seinanisi. Väga liigendatud tagafassaadi kanuistavad teravkaaraknad ning sakmelised viilud on tornikesed. Kaunid on ka fuajee ja jahisaal. Torni teasel korrusel asub raamatukoguruum, kus on söilinud algseid seinakappe, selle ees lugemissaalis asuvad kaunid koobaltmaalingutega kahhelahjud. Nii lossi maalilises ülesehituses kui ka põhiplaanis on tunda meistri kätt. Osaliselt säilinud ka peahoonest varasemad hooned. Ka kõrvalhoonetest on palju kujundatud peahoonega ühtses stiilis. Esindulikumad olid keskaegset linnust meenutav tallikompleks,
poole. Kuna gooti stiilis nähti esimest kristlikku stiili, loodi paljud uued pühakojad neogooti stiilis. Vaimustus vanade stiilide vastu sünnitas nn “targa valiku” printsiibi, kus eri hoonetüüpidele peeti sobivaks mingit kindlat neostiili. Nii ehitati lossid keskaegsete losside butafoorsete koopiatena, millel Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 10 olid nurgatornid, teravkaaraknad ja astmikviilud. Villade ehitamisel tugineti renessanss-stiilile. Neorenessanss oli kohustuslikuks stiiliks ka pankade, koolide, haiglate, raamatukogude ja kohtuhoonete ehitamisel. Teatrihoonete projekteerimisel lähtuti renessansi kõrval ka barokile omasest vormikõnest. Neobarokk sai aluseks raudteejaamade ja hotellide ehitamisel. Tööstusehitiste puhul kasutati romaani stiilile sarnast ümarkaarstiili. Historitsismi edasises arengus sünnitas stiilide ühendamine eklektitsismi. See, 19
Inimesed, kelle hulka ta liitus, sammusid vaikselt edasi ja tegid endile küünarnukkidega teed. Pärast aeglast ja tüütut edasiliikumist pikas hämaras koridoris, mis paleedpidi väänles nagu selle vana ehituse seedimiskanal, jõudis ta viimaks madala ukse juurde, mis viis saali, mida ta oma pika kasvu tõttu võis üle teiste peade silmitseda. Saal oli avar ja ühtlasi hämar, mis seda veelgi suuremaks tegi. Oli juba õhtu, pikad teravkaaraknad lasksid sisse tulla ainult nõrku valguskiiri, mis kustusid enne kui jõudsid võlvini, selle hiiglasuure puunikerdis-test võrestikuni, kus tuhanded kujud näisid pimedas ebamääraselt liikuvat. Siin-seal laudadel oli juba süüdatud hulk küünlaid, mis heitsid valgust 1 7 1 paberikuh; jade kohale kummardunud kirjutajate peadele. Saal' eesmine osa oli rahvast täis; paremal ja vasakul istusid laudade taga kohtuametnikud, poodiumil aga oli hulk 292
annaabi.ee 
