Mis juhtub detailiga materjalist tugevusega Rm= 800 N/mm2 ja RP0,2 = 400 N/mm2? F 8000 Rm = = = 407 N/mm, keha ei purune kuid ületab voolavuspiiri. S 0 19,63 25. Mida kutsuvad esile metallis normaalpinged? Kutsub esile elastse deformatsiooni ja seejärel purunemise 27. Millised tõmbediagrammid on tüüpilised tugevate materjalide korral: voolavusplatvormiga või ilma? Tugevad sest tugevamad materjalid purunevad ilma elastse deformatsioonita. 29. Terastraat on koormatud tõmbepingega 100 N/mm2, mis tekitab selles elastne deformatsioon = l/l0= 0,001. Milline peab olema traadi minimaalne Joungi elastsusmoodul selleks, et deformatsioon ei muutuks plastseks? N=100 N/mm2 E=0,01 Rp0,2=300 N/mm2 E=? E=200/0,001=200000 N/mm2 Kuna traadil on tõmbepinge 100 N/mm2 siis et deformatsioon ei muutuks elastseks võib jõudu suurendada veel 200 N/mm2, seega joungi elastsusmoodul peab olema 200000 N/mm2. 31
SIID - Siidiks nimetatakse looduslikku kiudu, mida saadakse siidiliblika rööviku - siidiussi - tardunud eritisest. Ühes kookonis on 400-3000 meetrit niiti, millesse röövik on kookonit moodustades mähkunud. Siidi kasutamine sai alguse umbes 5000 aastat tagasi Hiinas ja Indias. Euroopas oli siid nii nõutud, et maksis sama koguse kulda. Siidi vedu Hiinast Euroopasse oli nii aktiivne, et peamist kaubateed hakati kutsuma Siiditeeks. Siid on üks tugevamaid looduslikke kiude (teravam kui terastraat). See on elastne, vähekortsuv, särav ja läikiv ning peamiselt valget või kreemikat värvi. Siid imab hästi niiskust, see teeb siidi suvel jahedaks ja talvel soojaks ja tänu sellele on siidi ka kerge värvida. Siidist saab luksuslikke rõivaid, mis säilitavad oma vormi, langevad hästi jälgides figuuri. See on kõige hinnalisem looduslik kiud. SIIDILIBLIKAS. Esineb tänapäeval vaid vangistuses. Inimene kasvatab teda juba enam kui 5000 aastat
jpg&w=365&h=240&ei=XglhT6XVHIfE0QWw_vmOBw& zoom=1&iact=hc&vpx=728&vpy=387&dur=8464&hovh=182&hovw=277&tx=93&ty=143&sig=111075098155866197889&page=4&tbnh =140&tbnw=184&start=69&ndsp=24&ved=1t:429,r:21,s:69 Siid Siidiks nimetatakse looduslikku kiudu, mida saadakse siidiliblika rööviku - siidiussi - tardunud eritisest. Ühes kookonis on 400-3000 meetrit niiti, millesse röövik on kookonit moodustades mähkunud.Siid on üks tugevamaid looduslikke kiude. Sama jämedusega terastraat katkeb raskuse all varem kui siidikiud.See on elastne, särav ja läikiv ning peamiselt valget või kreemikat värvi. Siid on vähekortsuv ja imab hästi niiskust, mis teeb siidi suvel jahedaks ja talvel soojaks. Tänu imamisvõimele on siidi ka kerge värvida. Päikesevalgus pleegitab ja muudab selle kollakaks. See on kõige hinnalisem looduslik kiud. 6 Tehis- ja sünteeskiud
Varieerida saab ka erinevate servatüüpidega: valikus on karkassi peitvad ja nähtavale jätvad servad. Metallkassetid võivad olla siledad või perforeeritud. Perforeeritud kassetid võib katta akustilise kangaga, mis parandab nende helineelduvust. Laekassett võib olla valge, naturaalse alumiiniumi tooni, kõrgläikelise kroomse või kuldse pinnakattega või hoopis eri toonis pulbervärvitud. 8 Võrklaed Võrklaed on valmistatud keevisvõrgust. Keevisvõrgu materjaliks on terastraat. Laevõrgud on enamasti pulbervärvitud RAL värvides vastavalt kliendi soovile. Standardpaneelid on samas moodulmõõdus, kui muud tüüpilised ripplae moodulplaadid 600x600 ja 600x1200 mm. Loomulikult on võimalik valmistada ka erimõõdulisi laevõrkusid. Enamasti on võrgusilm ruudukujuline, kuid on võimalik valmistada ka ristkülikukujulise silmaga võrkusid. Võrklagi on vastupidav laekate, mis sobib nii sise- kui välistingimustesse.
puhastusainetega. [2] 13. Tuletõkkeklaasid Kõik tuletõkkeklaasid on vaieldamatult head kaitseks leekide ja suitsugaaside eest (tuleklass E). Tuletõkke klaasid jagunevad kahte rühma armeeritud klaasid ja mitmekihilised klaasid. Ainult leekide ja põlemisgaaside vastu pakuvad kaitset armeeritud klaasid. Kaitset ka suurte kuumuste vastu (tuleklass EI) pakuvad mitmekihilised tuletõkke klaasid. Armeeritud klaas sisaldab õhukest terastraat võrku, mis hoiab klaasitükid koos klaasi purunedes. Mitmekihiliste klaaside puhul koosneb klaas mitmest float-klaasi kihist nind nendevahelisest läbipaistvast silikaatkihist. [2] 14. Turvaklaasid Turvaklaasidega võib luua valgusrohkeid, läbinähtavaid ja turvalisi interjööre. Turvaklaasid on karastatud ja lamineeritud klaasid. Neid kahte klaasitüüpi ühildades saavutatakse klaasid mis on kuulikindlad, murdvarguste kindlad ja mida saab kasutada kohtades kus on suur
8 Tuletõkkeklaasid Kõik tuletõkkeklaasid on vaieldamatult head kaitseks leekide ja suitsugaaside eest (tuleklass E). Tuletõkke klaasid jagunevad kahte rühma armeeritud klaasid ja mitmekihilised klaasid. Ainult leekide ja põlemisgaaside vastu pakuvad kaitset armeeritud klaasid. Kaitset ka suurte kuumuste vastu (tuleklass EI) pakuvad mitmekihilised tuletõkke klaasid. Armeeritud klaas sisaldab õhukest terastraat võrku, mis hoiab klaasitükid koos klaasi purunedes. Mitmekihiliste klaaside puhul koosneb klaas mitmest float-klaasi kihist nind nendevahelisest läbipaistvast silikaatkihist. Turvaklaasid Turvaklaasidega võib luua valgusrohkeid, läbinähtavaid ja turvalisi interjööre. Turvaklaasid on karastatud ja lamineeritud klaasid. Neid kahte klaasitüüpi ühildades saavutatakse klaasid mis on kuulikindlad, murdvarguste kindlad ja mida saab
ligipääsetavatesse kohtadesse, nagu näiteks katuseaknad ja klaaskatused.[8] 4.4 Tuletõkke klaasid Kõik tuletõkkeklaasid on vaieldamatult head kaitseks leekide ja suitsugaaside eest (tuleklass E). Tuletõkke klaasid jagunevad kahte rühma armeeritud klaasid ja mitmekihilised klaasid. Kui nõutakse kaitset ka suurte kuumuste eest (tuleklass EI), siis lahenduseks oleks mitmekihilised tuletõkke klaaikihid. Armeeritud klaas sisaldab õhukest terastraat võrku, mis hoiab klaasitükid koos klaasi purunedes. Kuumakindlast klaasist saab valmistada märksa paksemaid ja seega vastupidavamaid nõusid: suurema soojusjuhtivuse tõttu ühtlustub temperatuur paksus klaasis kiiresti ja järskude temperatuurimuutuste puhul klaas ei purunue.[8] 4.5 Turvaklaasid Kindlasti olete märganud korterelamute välisustes või kusagil mujal klaase, mille sees on metallvõrk. Seesuguseid klaase nimetatakse sard- e armeeritud klaasideks. Sardklaasi omadused
katuseaknad ja klaaskatused. 16 Tuletõkke klaas Kõik tuletõkkeklaasid on vaieldamatult head kaitseks leekide ja suitsugaaside eest (tuleklass E). Tuletõkke klaasid jagunevad kahte rühma – armeeritud klaasid ja mitmekihilised klaasid. Kui nõutakse kaitset ka suurte kuumuste eest (tuleklass EI), siis lahenduseks oleks mitmekihilised tuletõkke. Armeeritud klaas sisaldab õhukest terastraat võrku, mis hoiab klaasitükid koos klaasi purunedes. Kuumakindlast klaasist saab valmistada märksa paksemaid ja seega vastupidavamaid nõusid: suurema soojusjuhtivuse tõttu ühtlustub temperatuur paksus klaasis kiiresti ja järskude temperatuurimuutuste puhul klaas ei purunue. 17 Turvaklaas Turvaklaasidega võib luua valgusrohkeid, läbinähtavaid ja turvalisi interjööre. Turvaklaasid on karastatud ja lamineeritud klaasid
Pilet 3 1. Võitlus sissetungiva veega kerevigastuse korral Vigastuste korral tagavad laeva uppumatuse veekindlad piki- ja põiki vaheseinad ,moodustades laevades üksteisest eraldatud ruume. Väiksema kerevigastuseks vajalik varustus. *Pehme plaaster 2*2 m või 3*3m , koos sootide, kiilualuste otste ja talidega. puuprussid, lauad, puukiilud, puukorgid ; present 2 *2m, vilt 1*1m, kummiplaat 0,5*0,5m ; kõva plaaster kaarte vahele panekuks; pehme terastraat 3mm, ehitusklambrid; poldid, seibid, mutrid, naelad; tsement( kõrgkvaliteetne) hermeetiliselt suletavas nõus ,liiv ja vesiklaas; paks kruntvärv, tõrvatakk; kirves, saag, erinevad tungrauad, plahvatusohutu elektrilamp; puusepa tööriistade komplekt; lukksepa tööriistade komplekt. *avariivarustus markeeritakse sinise värviga. Hoitakse selleks ettenähtud kohas väiksematel laevadel paadi tekil olevas kastis. 2. Kes kannab laevapere liikme tervisekontrolli kulud?
jõud ja auto poolt 18 s jooksul läbitud teepikkus kui auto alustab sõitu paigalseisust. (3 kN, 1,5 kN, 274 m) 2.8 Leida jõud, mis on vajalik kehale massiga 50 kg kiirenduse 4,2 m/s2 andmiseks, kui a) keha liigub horisontaalselt maapinnaga?, b) keha liigub vertikaalselt üles? (210 N, 700 N) 2.9 Tõstuki mass on 800 kg. Millise kiirendusega ja mis suunas liigub tõstuk, kui tõstukit hoidvale trossile mõjub jõud: a) 12 kN ?, b) 6 kN ? (5,3 m/s2 üles. 2,3 m/s2 alla) 2.10 Terastraat peab vastu koormusele 4400 N. Millise suurima kiirendusega võib tõsta traadi otsa kinnitatud koormust massiga 400 kg, et traat ei katkeks? (1,2 m/s2) 2.11 Puust klots massiga 1 kg asetseb horisontaalsel puust pinnal. Kui suurt horisontaalse jõudu on vaja rakendada, et panna klots liikuma? Kui suur peaks olema liikuvale klotsile mõjuv jõud, et klots liiguks ühtlase kiirusega? Pindadevaheline seisuhõõrdetegur on 0,35, liugehõõrdetegur 0,20. (3,4 N, 2,0 N) 2
Tõmbe- ja tugevnduselemendid on erisugused janende asukoht kaablis sõltub kaabli põhiehitusest. Tõmbe- ja tugevnduselemendid planeerime nii, et nõuete kohaselt sooritatud paigaldused ja kasutuse ajal kiududel tõmbetugevusest tingitult pikenemine ei ületa lubatud väätrust( näiteks 0,3%) Kihilise ja nuutstruktuuri rõmbeelement on tavaliselt kaablituum. See võib olla kas metallist või metallivaba. Metallelemendis on tavaliselt terastraat, mis on galvaniseeritud või vasetatud. Metallivaba element on sageli valmistatud klaaskiuga tugevndatud klastikuga (FRP). FRP-element annab kaablile hea tõmbetugevuse ja võimaldab kergemat kaablistruktuuri. Lisatugevnduseks võib vajaduse korral katte ja tuuma vahele asetada armatuurkiukihi või klaaskiulindi. Tõmbestruktuuris ei ole keskelementi,kus tõmbeelemendina kasutatakse kas kattes olevaid teras- või F.
annaabi.ee 
