Savi ja liiv 3. Kuidas jaotatakse kivimeid veejuhtivuse alusel? Vettpidavad kivimid ja vettjuhtivad kivimid 4. Millest sõltub kivimite niiskuse- ja veemahtuvus ning veeand? pooride arvust ja suurusest sõltub kivimite niiskuse- ja veemahtuvus ning veeand 6. Millest sõltub massiivsete kivimite poorsus? Massiivsete kivimite poorsus sõltub neis olevate lõhede ja tühimike koguhulgast 7. Miks määratakse kivimite ja setete terastikulist koostist? Kuna kivimite terastikulisest koostisest sõltuvad nii vee liikumise kiirus, kui ka veeand, siis on sageli vaja võimalikult täpselt kindlaks teha selliste kivimite terastikuline koostis (lõimis). 8. Mida loetakse kivimi täielikuks veemahtuvuseks? Täieliku veemahtuvuse puhul on kõik kivimi poorid täitunud veega 9. Mida loetakse vee kapillaarseks tõusuks kivimites, kui suur see võib olla? Kapillaarne veemahtuvus on kivimi omadus vett kinni hoida kapillaarpoorides. Mida
..8,5, meie saadud tulemus antud vahemikku ei kuulu. plaatjate ja nõeljate terade hulk katsetatavas killustikus oli 20,2 %. Nõeljate terade hulk peaks jääma vahemikku 15..35 %, kuhu meie poolt katsetatud killustik ka kuulub. Killustiku muljumiskindlus oli 17,4 %. Muljumiskindluse abil arvutatakse tugevusmark, mis peaks kirjanduse põhjal settekivimist killustikul olema üle 300. Meie poolt katsetatud killustiku tugevusmark on 600 Meie poolt katsetatud killustiku Killustiku terastikulist koostist määrates selgus, et kõige rohkem jäi sõelale 5,6; 8,0 ja 11,2 mm suuruseid killustiku teri. Väikese peenusmooduli tõttu ei saaks antud killustikku kasutada betoonis jämeda täitematerjalina. Väikesete mööndustega ka väikese veeimavuse tõttu, mis napilt jääb etteantud piiridest välja. Kõik muud näitajad olid aga korras, sest vastasid etteantud vahemikele. Kasutatud kirjandus 1. Otsman. R. (1974) Ehitusmaterjalid
plastifikaatorid. Varase perioodi kahanemine kestab ligikaudu ühe ööpäeva, aga võib mahult olla isegi kümnekordne võrreldes pikaajalise kahanemisega. Kahanemine (mm/m) Tuul lisab vee haihtumist betooni pinnalt ja suurendab algperioodi kahanemist. 6.2.Pikaajalise kahanemise vähendamine · Pikaajalist kahanemist vähendatakse betooni koostise abil · Kasutada väikest pastakogust (vähest tsemendi- ja veekogust) · Kasutada võimalikult jämedat terastikulist koostist 13 TTK · Valida vähe vett nõudev täiteaine · Vältida pinnalt murenenud kivimaterjali · Mitte kasutada liiga suurt plastifikaatori annust · Vajadusel kasutada kahanemist vähendavat lisaainet. 6.3.Kastmine järelhooldusena Betoonipinna pidev kastmine tagab kõige kindlamini betooni kivistumiseks vajaliku niiskuse. Plastsete
kohta. Lisaks tehases võetud ja katsetatud proovidele võtab omaniku järelvalve segu paigaldaja või tootja esindaja juuresolekul asfalt ja mustsegu proovid segu laotamise ajal teele laotatud segust või laoturi teo välimise otsa juurest.Võetakse vähemalt üks proov iga 1km pikkuse laotatud paani kohta. Iga asfalditehase juures peab selle töö kestel olema laboratoorium. Sellega peab olema võimalik määrata 1.täitematerjalide terastikulist koostist. 2.asfaltsegu terstikulist koostist. 3. Bituumeni sisaldust. Mustsegude tootmine.MSE Mustseguseid võib segada soojalt või külmalt , tsükkel või pidevtoimega, statsionaarses või teisaldatavas seguris. Täitematerjal tuleb kuivatada kui niiskus on üle 3%. Täitematerjal soojendatakse 60-90kraadini. Mustsegu valmistamisel pikema ajaliseks hoidmiseks jahutatakse see laos ringilaadimisega kuni 30kraadini. Soovitatav ladustamise kõrgus on kuni 2m
..32 ja 32..64mm. Harva kasutatakse üle 64mm. Peamised omaduste näitajad: survetugevus, külmakindlus, kulumiskindlus, savi ja tolmu sisaldus. Tootmine: Nõudlus kasvab, karjääre ei ole juurde tekkimas. Vastuvaidlused. Tootmiseks kasutatakse karjääre (ette valmistatud ja seadistatud pinnase kaeveks lahtisel viisil)või avakaevandusi (kaevandatakse kihtide või astmetena). Puhtus ja sõelanalüüs: Puhtus ehk peeosiste sisaldus. Sõelanalüüs määratakse lõimist ehk terastikulist koostist. Kulumiskindlus: Ühtlase terasuurusega täitematerjali proovi pööritatakse koos teraskuulidega ja veega terasest trumlis 5400 pööret, määratakse kulumisel toimunud massikadu. Külmakindlus: katsetatakse destilleeritud vees või 1% NaCl lahuses. Katseproov allutatakse 10 külmutus-sulatustsüklile. Plaatsustegur: Katse koosneb kahest sõelumisest. Kasutades katsesõelu jagatakse esmalt fraktsioonideks ja sõelutakse iga fraktsioon eraldi
• Looduslikud- kvartsliiv, kruus ja killustik- lubjakivist või graniidist; • Tehislik- kergkruus Täitematerjalides piiratakse ja kontrollitakse • Peente <0,125mm osiste sisaldust sh. savi ja savikate osiste sisaldust (määratakse pesemisega) kuna halvendab liivaterade ja tsemendikivi vahelist naket; • Orgaaniliste osiste sisaldust (kolorimeetriline hinnang) kuna alandab betooni tugevust ja aeglustab betooni tugevuse kasvu; • Terastikulist koostist, et saavutada liiva minimaalne tühiklikkus võimalikult väikese terade summaarse pinna juures, mis lubaks minimiseerida tsemendi kulu ja tsemendikivi mahtu betoonis. Liiv sõmer teraline materjal valdavalt terasuurusega vahemikus 0,125...4,0mm. Jaotatakse: • Mägiliivad teravanurgelised ja karedapinnalised, üldiselt sisaldavad küllalt palju lisandeid; • Jõe- ja mereliivad ümarateralised ja siledapinnalised, puhtamad Killustik või kruus?
tagasitäitetöödeks d) P- või PAT-tüüpi hõlm planeerimis- ja tagasitäitetöödeks. 13. Buldooseri tööorgani valiku põhimõtted. Üldine põhimõte on – lähtudes töö liigist, masina töötingimustest, töödeldavast materjalist ja tööde sooritamiseks etteantud ajast tuleb sobitada omavahel baasmasin ja tööorgani = hõlma tüüp. Selleks tuleb lähtuda kahest põhiobjektist: 1) töödeldava materjali omadused, tuleb arvestada a) tugevuslikke parameetreid b) terastikulist koostist ja terade kuju c) tihedust ja poorsust d) niiskusesisaldust 2) baasmasina võimalused, parameetritest tuleb esmajoones arvestada a) massi b) mootori võimsust c) veojõudu. 14. Buldooseri hõlma töövõime parameetrid ja nende arvutus. Buldooseri hõlma töövõimet iseloomustatakse peamiselt kahe parameetriga: a) süvistumisvõimega, mida iseloomustatakse kontsentratsiooniga lõiketera lõikeserval, kW/m. SV=Pm/LB, milles Pm- mootori nimivõimsus kW,
(kõik orgaanilised materjalid, kui pole immutatud antipüreeniga). ·Termiline püsivus vastupanuvõime paljukordsetele to kõikumistele. ·Mahupüsivus omadus säilitada ekspluatatsiooni tingimustes oma geomeetriline kuju ja ruumala ning mitte praguneda tema sees toimuvate reaktsioonide või pingete tõttu. Mahumuutust põhjustavad: to-, niiskuse muutus ja füüsikalis-keemilised protsessid. ·Peensus pulbrilise materjali peensust isel. terade jaotumisega suuruse järgi. Terastikulist koostist isel. eripinna järgi Terastikuline koostis - materjal ei tohi sisaldada enam kui x% terakesi, mis läbivad sõelda avaga y. Eripind pulbrilise materjali ruumala- või massiühikus olevate terade summaarset geomeetrilist pinda. Peenestuskoefitsient i = osakeste kesk. suurus enne peenestamist / peale peenestamist). Purustamisel i = 3...20, jahvatamisel 500...1000. ·Adsorbtsioon ja sedimentatsioon ülipeente ainete eripinna hindamise metoodika
30. Betooni täitematerjalide kvaliteet- nõuded liivale, killustikule/kruusale ja veele Betooni omadustest lähtuvalt eelistatakse teravanurgelisi liivasid (parem nake tsementkiviga- suurem betooni tugevus) ent üldiselt eelistatakse jõeliivasid kuna sisaldavad vähem saastavaid lisandeid ega vaja pesemist. Puistetihedus soovitavalt >1550 kg/m 3 (hea betooniliiva tühiklikkus <38%). Puistetiheduse sõltuvus liiva niiskusest. Liiva terastikulist koostist (lõimist) kontrollitakse standardse sõelanalüüsiga, mille põhimõte seisneb selles, et teatud kogus liiva (nt. 1kg) sõelutakse läbi sõelte komplekti. Komplektis on järgmise ava suurusega sõelad: 0; 0,063; 0,125; 0,25; 0,5; 1; 2; 4; 8 ja lisasõel 5,6mm (EN). Liiv jaotub jämeduse järgi erinevatele sõeltele. Igale sõelale jäänud liiv (osajääk) kaalutakse ja väljendatakse see kogus protsentides liiva kogumassist. Seejärel leitakse igale sõelale kogujäägid.
lähtuvalt tuleks eelistada teravanurgelisi liivasid (parem nake tsementkiviga- suurem betooni tugevu) ent üldiselt eelistatakse jõeliivasid kuna sisaldavad vähem saastavaid lisandeid ega vaja pesemist. · Puistetihedus soovitavalt >1550 kg/m3 (hea betooniliiva tühiklikkus <38%). Puistetiheduse sõltuvus liiva niiskusest. 05.05.2014 · Terastikulise koostise määramine vastavalt standardile EVS-EN 12620 "Betooni täitematerjalid" · Liiva terastikulist koostist (lõimist) kontrollitakse standardse sõelanalüüsiga, mille põhimõte seisneb selles, et teatud kogus liiva (nt. 1kg) sõelutakse läbi sõelte komplekti. Komplektis on järgmise ava suurusega sõelad: 0; 0,063; 0,125; 0,25; 0,5; 1; 2; 4; 8 ja lisasõel 5,6mm (EN). · Liiv jaotub jämeduse järgi erinevatele sõeltele. Igale sõelale jäänud liiv (osajääk) kaalutakse ja väljendatakse see kogus protsendides liiva kogumassist. Seejärel leitakse
määratud nihkeparameetreid. Teaduslikes uuringutes on viimased aga milledest 1 - terade kuju arvestav tegur, 2 - terade suurust arvestav tegur, 3 Tegelikud jõud kantakse pinnases edasi terade või vee kaudu. Seega vältimatud. - terastikulist koostist arvestav tegur ning 4 - tihedust arvestav tegur. tekivad reaalselt pinged terade sees omavahelistes kontaktpunktides 1.7.1.2 Nihkeparameetride määramine kolmtelgse survega Liiva sisehõõrde nurka saab hinnata penetratsioonitakistuse kaudu. Kirjanduses üleantavate jõudude toimel. Need pinged on juhusliku iseloomuga ning
Allikas: Viherympäristöliitto, julkaisu 31 Ühe ja sama kasvupinnase sõelumisel erinevate meetoditega võidakse saada mõnevõrra erinevad sõelkõverad. Nii näiteks oleneb sõelkõver sellest, kas pinnast sõeluti koos huumusega või eemaldati see eelnevalt. Kasvupinnase terastikulise koostise täpne määramine on võimalik asjakohaste seadmetega varustatud laboris ning on vajalik juhul, kui kasvupinnaseid toodetakse turustamiseks; välitingimustes hinnatakse terastikulist koostist tavaliselt visuaalselt. Terastikulise koostise määramise teenust pakub näiteks Eesti Keskkonnauuringute Keskuse labor (www.klab.ee). Sõelkõver võimaldab prognoosida muuhulgas ka kasvupinnase niiskuskäitumist, tihenemisriski ning kandevõimet. Nii näiteks vähendab erineva läbimõõduga peenmaterjali osatähtsuse suurenemine segateralistes ja ebaühtlastes materjalides nende veeläbilaskevõimet, kuna suuremate osakeste vahel
kus 36° on keskmine liiva sisehõõrde nurk ja 1 kuni 4 parandustegurid. Parandustegurite suurused on järgmised 1 - terade kuju arvestav tegur teravaservalised terad +1° keskmised terad 0° ümardunud terad 3° väga ümardunud terad 5° 2 - terade suurust arvestav tegur liiv 0° peenkruus + 1° kesk- ja jämekruus + 2° 3 - terastikulist koostist arvestav tegur ühtlane 3° keskmine 0° ebaühtlane + 3° 4 - tihedust arvestav tegur kohev 6° kesktihe 0° tihe + 6° Liiva sisehõõrde nurka saab hinnata penetratsioonitakistuse kaudu. Kirjanduses esitatud andmed ei ole alati ühesugused.
annaabi.ee 
