Inglise lipu alla sõitis pool maailma kaubalaevastikust. 4) ohvitseridele pakkus teenistus kolooniates hea võimaluse teha kiiret karjääri 5) kuna enamus kapitali paigutati kolooniatesse, arenes Inglismaa enda tööstus aeglasemalt, kui varem. Palju raha kulutati ka aristokraatlikule eluviisile. 3. Millised tööstusharud arenesid Prantsusmaal eriti kiiresti, millised olid sattunud kriisi ja miks ? Prantsusmaal arenes kiiresti metallurgia ning 19001923 kasvas terasetoodang 3x ning malmitoodang ligi 2x. Merallurgia arengut soodustasid Venemaa sõjalised tellimused, mis olid seotud VeneJaapani sõjaga. Kaasa arenevaks tööstusharuks oli mootorite tootmine mitmesugustele masinatele. Majanduslikke raskusi ja poliitilisi pingeid kutsusid esile kriisinähtused Prantsusmaa vanades kuulsates tootmisharudes siiditööstuses ja veinivalmistamises. Veinitootmise kriisi põhjustas eelkõige piiritusveinide konkurents, eriti Itaalia poolt
Saksamaal küll vabaks saada reparatsioonidest, kuid Saksamaa tööpuuduse tase ulatus siiski 30%-ni. 1932. aastal, kui oli kriisi kõige sügavam punkt, siis oli ligi seitse miljonit inimest tööta, aga kui arvestada leibkondadena, siis oli tuluallikata 15-20 miljonit inimest. Selleks ajaks oli tööstustootmise maht langenud 1929. aasta tasemega võrreldes 40,2% võrra. Eriti valusasti kannatasid rasketööstusharud (metallurgia, mäekaevandus ja masinaehitus). Näiteks terasetoodang langes kolme aastaga (1929. aastast 1932. aastani) ligi kolm korda. Kogu rahvuslik tulu vähenes 40% võrra. Saksamaa tööstusesse investeeriti kriisi aastatel üle poole vähem, kui 1924-1928. Langes ka marga väärtus, mis tõi kaasa kapitali väljaveo piiri taha. Saksa valitsus oli sunnitud tagasi astuma ja 1932. aasta sügisel toimunud valmistel sai parlamendis ülekaalu natsionaalsotsialistlik partei. Adolf
vasakpoolsed toetasid hindade madalal hoidmist ja vilja jõuga kogumist. 6 2. SUUR MURRANG Stalini võimule saamisega kaasnesid suured muudatused. Pärast nepist loobumist 1928. a. pandi rõhk industrialiseerimisele. Kasutusele võeti viisaastaku plaan (1928-1932). Plaani eesmärgid olid aga utoopilised: näiteks kolmekordistatud tööstusinvesteeringud, kahekordistunud kivisöe- ja terasetoodang ning neljakordistunud malmitoodang. Nõukogude propaganda pani rahvale pähe kujutelma, et ränk töö ja ohvrimeelsus saavad tulevikus tasutud. Viisaastaku lõppedes polnud aga tulemused päris need ning kuulutati välja uus viisaastak. Viisaastaku põhialuseks oli kollektiviseerimine, millega algaski suur murrang. 1929. aastal algas suurem kolhooside propageerimine. Uuringud olid juba varem näidanud, et kolhoosid on palju tulusamad kui üksiktalud
Ainsana suurenes suurte karilomade hulk hakati kasvatama piimakarja ning lihaloomi. Laostunud farmerid kolisid linnadesse elama ja Esimese maailmasõja eel oli põllumajanduses tegev ainult 8% rahvastikust. Inglise tööstustoodangu põhinäitajaks 20. sajandi alguses oli laevaehitus, mis juhtis teiste tööstusharude ees rohkem kui neljakordselt ja oli suurim maailmas. Laevaehitusele järgnes kindlalt kivisöetoodang ja samuti omasid suurt tähtsust puuvilla tarbimine, malmitoodang ning terasetoodang. Metallurgias, laevaehituses, keemiatööstuses ja raudteedel tekkisid ka esimesed ettevõtete liidud, mis viis suurettevõtete domineerimiseni. Tähtsamateks suurettevõteteks 20. sajandi alguse Suurbritannias olid sõjatööstuskontsernid Vickers ja Armstrong Whitworth, kulla ja teemantite kaevandamisega tegelev Lõuna-Aafrika Kompanii, naftatööstusettevõtted Royal Dutch Shell ja Inglise-Iraani Naftakompanii.
Kokkuvõttes see õnnestus 2-4 aasta jooksul. Lääne-Euroopa kogub ühtsust läbi ESTÜ: ESTÜ oli esimene Eur rahvusülene institutsioon, mis ei lähtunud rahvuslike valitsuste suunistest; tegutses iseseisvalt ja mõjutas rahvuslikke valitsusi . ESTÜ tunnistas Saksamaa taas võrdväärseks teistega ja valmistas ette Pr-Saksa leppimiseks ja tervikl Lääne-Eur majandusruumi loomiseks. Tänu Ülemameti (pr Monnet) otsusekindlusele - majand väga efektiivne. Kuue riigi terasetoodang suurenes 5 a (1952-57) jooksul 40%, lisaks võeti vastu 1957 deklaratsioon töötingim ühtlustamisest ühinenud riikides. Suurbrit jäi ühend poliit põhju. kõrvale, lootis toota ilma mandririikide poolse kontrollita oma söe ja terasetootmisse. Alles Churchill uus val ar ideed ed-i. Korea sõda tõstis üles vajaduse Euroopa Kaitseühenduse loomiseks. 1950 Pr kaitsem Pleven esitas Europ Defence Comm EDC idee, luua ühine Euroopa sõjavägi, kus võiks osal ka Saksa
Itaalia oli esimene Euroopa riik, mis 1930. aastail sõjateele asus. Agressiooni ohvriks sai Etioopia, mis 1935.-1936. a. toimunud sõjategevuse tulemusena vallutati. 8. ROOTSI MAJANDUSARENG. 20. sajandi algul jätkus Rootsi tööstuslik areng, mille tulemuseks oli ümberkujunemine industriaal-agraarmaaks, s.t. maaks, kus tööstusel on oluline koht majanduselus, kuid tähtsat osa etendab ka põllumajandus. Möödunud sajandi lõpul oli Rootsi terasetoodang kasvanud 42 korda, seega tempos, mis oli üks kiiremaid tolleaegses maailmas. Ülemaailmselt tuntuks sai 1907. a. rajatud kuullaagreid tootev firma SKF (Svenska Kullager Fabrik). "Volvo" tehaste (1915) näol muutus Rootsi autode tootjaks. Endiselt lai turg oli Rootsis toodetud koorelahutajatel (separaatorid), mida kasutasid paljude maade talupojad. Ülemaailmselt olid kasutusel Rootsis valmistatud telefonid, mida valmistati L. M. Ericssoni tehastes, samuti Rootsi tuletikud.
2003:63-64) 1932. aastal, kui oli kriisi kõige sügavam punkt, siis oli ligi seitse miljonit inimest tööta, aga kui arvestada leibkondadena, siis oli tuluallikata 15-20 miljonit inimest. Selleks ajaks oli tööstustootmise maht langenud 1929. aasta tasemega võrreldes 40,2% võrra. Eriti valusasti kannatasid rasketööstusharud (metallurgia, mäekaevandus ja masinaehitus). Näiteks terasetoodang langes kolme aastaga (1929. aastast 1932. aastani) ligi kolm korda. Kogu rahvuslik tulu vähenes 40% võrra. Saksamaa tööstusesse investeeriti kriisi aastatel üle poole vähem, kui 1924-1928. Langes ka marga väärtus, mis tõi kaasa kapitali väljaveo piiri taha. (Krinal 1995: 142) Saksa valitsus oli sunnitud tagasi astuma ja 1932. aasta sügisel toimunud valmistel sai parlamendis ülekaalu natsionaalsotsialistlik partei. (Ibid 2003: 63) Adolf Hitleri
ROOTSI MAJANDUSARENG. 20. sajandi algul jätkus Rootsi tööstuslik areng, mille tulemuseks oli ümberkujunemine industriaal-agraarmaaks, s.t. maaks, kus tööstusel on oluline koht majanduselus, kuid tähtsat osa etendab ka põllumajandus. Industrialiseerimine oli väga kiires tempos toimunud 19. sajandi kolmel viimasel aastakümnel. Aluseks oli suur nõudmine raua ja metsamaterjali järele, mida Rootsi võis külluses saata Euroopa turule. Möödunud sajandi lõpul oli Rootsi terasetoodang kasvanud 42 korda, seega tempos, mis oli üks kiiremaid tolleaegses maailmas. Ülemaailmselt tuntuks sai 1907. a. rajatud kuullaagreid tootev firma SKF (Svenska Kullager Fabrik). "Volvo" tehaste (1915) näol muutus Rootsi autode tootjaks. Endiselt lai turg oli Rootsis toodetud koorelahutajatel (separaatorid), mida kasutasid paljude maade talupojad. Ülemaailmselt olid kasutusel Rootsis valmistatud telefonid, mida valmistati L. M. Ericssoni tehastes, samuti Rootsi tuletikud.
Suurbritannia lääneosas, Poolas Sileesia, Ukrainas Donbass ja Venemaal Uural ning USA-s Apalatšid. Tänapäeval saab terase sulatamisel kasutada ka elektrit ja maagaasi ning seetõttu on sulatusettevõtted ümberpaigutunud odava elektri piirkondadesse ja sadamalinnadesse, kuhu maak sisse veetakse. Suurimaks terasetootjaks on 1990. aastate lõpul tõusnud Hiina. Samas suurusjärgus annavad toodangut ka Jaapan ja USA. Nimetatud kolme riigi terasetoodang moodustab 40%maailma terase kogutoodangust. Alumiiniumi tootmine: Alumiinium on raua järel teine enamkasutatavam metall, mille sulameid tänu nende kergusele ja vastupidavusele kasutatakse laialdaselt lennuki- ja laevaehituses, samuti elektrijuhtmete ja mitmesuguste tarbeesemete, sh pakkevahendite valmistamiseks. Tööstuslikult toodetakse metalli aga boksiidist, mille metallisisaldus on 30-60% vahel. Selleks, et saada üks tonn alumiiniumi on vaja 2-4 tonni boksiiti. Suurimad boksiidivarud
annaabi.ee 
