teest. · Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus. · Virgumisele viiva tee alguse ja lõpu kirjeldamiseks kasutab budism termineid: sansaara ja nirvaana. · Sansaara tähistab tee algust. · Nirvaana on tee siht. · Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu. · India teiste mõttesuundadega sarnased on budismis ka teo ja teovilja mõisted. Teo ja teovilja kontseptsioon tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas halvad või head. Pühad raamatud ja pühad kirjad · 2. saj lõpul või 1. saj e.m.a hakati budistlikke tekste kirja panema. Esimeseks kirjapandud tekstiks oli tõenäoliselt "Kaheksatuhanderealine ületava mõistmise suutra." · Selle järel kirjutati üles ka "Kolmikkorv", mis on väga tähtis pühakiri Igapäevane elu
millest soovitakse vabaneda Nirvaana- tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda Sansaara on seisund, mis on lahutamatult seotud kannatuste ja olendite ümbersünniga. Nirvaana saavutatakse iseenda püsivusega, läbi virgumise, milles ei ole mingit jumalat ja jumalikku väge Tegu Igal teol on oma tagajärg Inimene saab valida, milliseid tegusi teeb ning seega saab oma teovilja määrata Buddhad ja bodhisattvad on teo ja teovilja seadusest vabad, kuna nad ei toimi enam teadvustama tungide ajel, vaid isetult teisi olendeid aidates. Sõltuvuslik tekkimine Kõik on omavahel seotud Buddha kirjeldab kaheteistkümne lüli abil sansaara toimimise sõltuvuslikku mehhanismi. Põhjusliku jada alguses on teadmatus, mis on kannatuse algpõhjus. Sõltuvusliku tekkimise õpetus seletabki lahti
» Budismi järgi alluvad ümbersünnile ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas » Pühakirjad liigituvad teemade järgi kaanoniteks Lisaks õpetusele sisaldavad need + Luulet, filosoofiat, ajalugu, elulugusid, praktilisi harjutusi jpm » Tegu ja teovili Tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg mõisted Olenevalt tegudest on tagajärjed head või halvad Inimene saab valida, milliseid tegusid teeb + Seetõttu oma saab oma teovilja valida » nimetatakse kõige olulisemaid austust pälvivaid objekte Virgunud ehk buddha (budismi alusepanija) Seadmus ehk dharma (Buddha õpetus) Kogudus ehk sangha (õpetajad, budistid, hüvesõbrad) » Kolm kaitset » Kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega Väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu » Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis I at keskpaigani
olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda see on kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine. Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu (1). 3. Tegu India teiste mõttesuundadega sarnased on budismis ka teo ja teovilja mõisted. Teo ja teovilja kontseptsioon tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas halvad või head. Inimene saab aga valida, milliseid tegusid ta teeb ja seetõttu oma teovilja määrata. Buddhad ja bodhisattvad on teo ja teovilja seadusest vabad, kuna nad ei toimi enam teadvustama tungide ajel, vaid isetult teisi olendeid aidates (1). 5 4. Sõltuvuslik tekkimine
millest soovitakse eemalduda olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda see on kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine. Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu. Tegu India teiste mõttesuundadega sarnased on budismis ka teo (skr karma, pali kamma) ja teovilja (skr karmaphala, pali vpaka) mõisted. Teo ja teovilja kontseptsioon tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas halvad või head. Inimene saab aga valida, milliseid tegusid ta teeb ja seetõttu oma teovilja määrata. Buddhad ja bodhisattvad on teo ja teovilja seadusest vabad, kuna nad ei toimi enam teadvustama tungide ajel, vaid isetult teisi olendeid aidates. Sõltuvuslik tekkimine
Kuus sansaaravalda, usk taaskehastumisse. Kuus valdkonda milleks võib kehastuda. Inimeseks kehastumine: midagi erilist. Jumalaks kehastumine: see pole p ääsemine. Kehastumine deemonitekst,hiidudeks. Kehastumine loomaks, n äljaseks vaimuks v õi põrguasukaks. Kehastumine oleneb tegudest. Ahelast on v õimalik vabaneda kuu on vabanemise sümbol. Teovilja seadus, kuidas te oma elu elate peksate loomi s ünnite loomana jne. Aga ainult inimeseks olemine on eriline privileeg. · Sansaara ahel, · Nirvaana, vaibumine/kustumine, kui inimene sinna j õuab siis ei teagi mis saab, sest keegi pole sealt tagasi tulnud ja see on midagi s õnadega seletamatut. Kannatuse vaibumisel on palju takistusi:
Et sinna kuulujad teevad kõige mustemaid ja põlatumaid töid, ei tohi neid puudutada, mistõttu nimetatakse neid puudutamatuteks ehk roojasteks. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? Karma – teo ja selle tagajärje üleüldine seadus. Budismis, hinduismis ja džainismis usutakse, et olendi (inimese ja looma) iga tegu (mõte, kõne, käitumine) kutsub esile vastavalt selle teo eetilisele väärtusele vastava tagajärje e teovilja (snskr karmaphala), mis avaldub olendi tulevastes taassündides ja uutes kehastumistes kas siis loomana, jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendina või inimesena. Inimesena sündimine on parim kehastumine. Hinduismis inimene vabaneb karma seaduse toimest ehk ümbersünniahelast positiivse karma kuhjumise kaudu. Hinduismi järgi on eesmärgiks inimese hinge (ātman) ühinemine maailmavaimuga (brahman). Budismis inimene vabaneb karma seaduse toimest e
8) Õige keskendumine – see on mõistuse rahulik tasand, mis tekib kaheksaosalise tee õigel järgimisel. Sarnaselt hinduismiga eksisteerivad ka budismis sellised mõisted nagu tegu (sanskriti k karma) ja teovili (sanskriti k karmaphala). Budistid arvavad, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas halvad või head ja iga inimene saab valida, milliseid tegusid ta teeb ning seetõttu ka oma teovilja määrata. 5.3. Kogudus: Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (sanskriti k sangha). Algne kogudus kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini
haigused. 2) kannatustel on põhjus elu janu meelelisus, sellega kaasnevad kired. 3) kannat-st on võimalik vabaneda-kui kaob elujanu. 4) K. vabanemisele viib 8 osaline tee (8 voorust). 1)õige vaade, 2)õige mõte-ei ole julmust, 3)õ. kõne-ei ole valet, 4)õ. tegutsemine-ei ole tapmist 5)õ. eluviis 6)õ. püüdlus 7)õ. tähelepanu 8)õ.keskendumine-meditats.Nirvaana-,,kustumine", 8 tee läbimine, kannatustest vabanemine.Karma seadus teovilja seadus, kõik mis sa teed tuleb sulle tagasi. 2 peavoolu: Pärast Buddha surma toim. Buddismi lõhenemine-hinajaana ja mahajaana suund. Hinajaana(Lääne suund) püüab järgida fundament. e algset Budismi. Mahajaana(Põhjapoolne) Hiina, Mongoolia, Kalmõkid,Tuvalased,Korea,Jaapan.Ei järgita nii täpselt kui H.Kohaline kultuuridega.Tübeeti Budism- lamaism ja zen-budism-tulenevad Mahajaanast. Zen-budism- Santori-,,kirgastumine", tunnetatakse universumi osana.K
o õige püüdlus o õige järelemõtlemine o õige keskendumine o kerjusmungad on kesktee · oleva kolm tunnust püsitus kannatus (duhkha/dukkha) minatus / isetus (antama / anatta) · Bhavachakra Sõltuvuslik tekkimine e põhjuslikkuse seadus Kuus sansaaravalda taaskehastumise vald o Inimesed o Jumalad o Deemonid/hiiud o Loomad o Näljased vaimud o Põrguasukad Teovilja seadus · Sansaara taaskehastumine · Nirvaana ( nibbana) vaibumine /kustumine Kannatuse vaibumine o Meeleplekid sõredus , hirm, viha, uhkus, kadedus, iha o Hüvelised teod / ületavad tegevused ( paramita) ületav annetamine ( heldus), kõlblikus , kannatlikkus, tarmukus , mõtlus, mõistmine · Ise ei pannud midagi kirja · Tripitaka ( tipitaka) . kolmikkorv põhakiri Vinajapitaka reeglite korv o Patimokkha
Hindu kodualtar kuju/pilt, kell, küünal/tuli, lõhnapirrud (jumalatele meeldib hea lõhn), veeanum ja lusikas (sealt saab anniks tuua), kum kum pulber/pasta (sellega saab iseennast õnnistada), prasad (pühitsetud toit). Sansaara ,,reis", igitiirlemine; see ulatub upanisaadide aega 800-600 e.m.a. aatman/brahman hing, substants, inimese muutumatu ise. Selle üleinimlikuks vasteks on maailmahing. Eesmärk on taassündide ahelast vabanemine. Inimesi hoiab taassünniahelas karmaseadus, teovilja seadus (karma tegu; karmaphala). Tuleb käituda vastavalt oma seisusele, vanusele, ainult nii võib järgmine elu tulla parem või sama hea. Hindu traditsioonis on kolm teed, kuidas taaskehastumiste ahelast vabaneda. · Karma marga/jooga tegu; tuleb täita oma kohuseid. · Bhakti marga/jooga pühendumine · Dznjaana (Jnana) marga/jooga mõistus Hindu filosoofia darsana vaated elule erinevate nurkade all. Advaita vedanta suure
- Kuus sansaarvaldkonda (kelle hulka võin sündida): Inimene õnn olla inimene, sündida selleks, teistel olenditel pole võimalik, pole võimalik ka Jumalatel Jumalad Demoonid Loom Näljased vaimud o Buliimia (kõht ei saa kunagi täis, koguaed sunnitud olema näljas) Põrguasukad - Teovilja seadus Mida külvad, seda lõikad · Edasi antud piltide kaudu (olemusratas 12 sammu inimese tekkimisest) - Lõbujanu - Viha - Kadedus - Üleval Buddha osutab kuule Kuu = VABADUS · Emotsioonidel suur olulisus · Nirvaana ,,vaibumine/kustumine" tee siht, kuhu soovitakse jõuda, ei tea kuhu satutakse pärast surma (kaob ära) - nirvaanani jõutakse 8osalise tee kaudu
Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda see on kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine. Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu. Tegu India teiste mõttesuundadega sarnased on budismis ka teo (skr karma) ja teovilja (skr karmaphala) mõisted. Teo ja teovilja kontseptsioon tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas halvad või head. Inimene saab aga valida, milliseid tegusid ta teeb ja seetõttu oma teovilja määrata. Buddhad ja bodhisattvad on teo ja teovilja seadusest vabad, kuna nad ei toimi enam teadvustama tungide ajel, vaid isetult teisi olendeid aidates. Sõltuvuslik tekkimine
annaabi.ee 
