Füüsiliste isikute puhul on oluline nende seos teiste õigussubjektidega, eriti sugulus ja hõimlus. Kui üks isik põlvneb teisest, on nad sugulased otsejoones. Sealjuures ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased aga lapsed ja nende järglased. Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Isikul on õigus nõuda kohtu korras oma au teotamise lõpetamist, tema au teotavate andmete ümberlükkamist, kui au teotaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele. Juriidilise isiku võib asutada teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel või otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Juriidilise isiku asukohaks on koht, kus asub tema juhatus või seda asendav organ. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
1) On sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele eraõiguslik juriidiline isik on 1) Täisühing 2) Usaldusühing 3) Osaühing 4) Aktsiaselts 5) ühistu 6) Mittetulundusühing 8) Liit Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõiguslikus suhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna. FÜÜSILISE ISIKU ÕIGUSVÕIME Isikul on õigus nõuda kohtu korras oma au teotamise lõpetamist, tema au teotavate andmete ümberlükkamist, kui au teotaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, samuti au teotamisega seotud moraalse ja varalise kahju hüvitamist.Kui tegelikkusele mittevastavad andmed on avaldatud massiteabevahendis, siis tuleb ümber lükata massiteabevahendis.Isikul on õigus nõuda ka tema eraelu puutumatuse rikkumise lõpetamist ja sellega tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. TSIVIILÕIGUSLIK TEOVÕIME on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi
Kulla hind langeb. Kõik kahju kannatanud isikud esitavad nõude A vastu. Võiks öelda, et kannatanud ei võinud tugineda arvamusele selle sätte mõttes. 43. Mis eelduste olemasolu korral on õigusvastane isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine ja miks on sellist liiki delikti sätestamine oluline? § 1049, see täpsustab § 1045 lg 1 p-i 6. Sekkumine peab olema suunatud sellele, et kannatanu kutsetegevus seisab. 44. Keda loetakse au teotavate andmete (faktiväite) avaldajaks, missugusel juhul on selliste andmete avaldamine õigusvastane ja kuidas jaguneb sellisel juhul asjaolude tõendamise koormus? Teise isiku au teotamine on võimalik kahel moel: ebaõige faktiväite esitamise teel või auteotava arvamuse/väärtushinnangu esitamise teel. Faktiväite puhul saame hinnata, kas fakt on tõde või vale. A avaldab, et B on 60 aastat vana. Väärtushinnang kujutab endast arvamuse avaldamist
sekkumine ja miks on sellist liiki delikti sätestamine oluline? § 1049, mis on täpsustav säte § 1045 lg 1 p 6 jaoks. Sekkumiseks lg 1 p 6 mõttes on lisaks maj- või kutsetegevuse seiskamisele (kui see toimus tegevusse õigusvastase ähvarduse, lubamatu boikoti, demonstratsiooni või streigiga) ka veel isiku maj- või… ebaõigete andmete avaldamine või isikule maj kahjuliku asjaolu avaldamine. Praktiline tähtsus väike. 44. Keda loetakse au teotavate andmete (faktiväite) avaldajaks, mis juhul on selliste andmete avaldamine õvastane ja kuidas jaguneb sellisel juhul asjaolude tõendamise koormus? ?? Au teotamine jaguneb ebaõige fakti esitamine või põhjendamatu väärtushinnangu esitamine. Faktiväite puhul esit mingeid andmeid isiku kohta ja pmst on võimalik kontr nende tõelevastavust või ebaõigsust. Väärtushinnangud kujutavad endast isikute arvamust. Faktiväite
32 33 võib kaaluda ka ebaseadusliku töötlemisega kaasneva moraalse kahju hüvitamise nõuet. Edasiste rikkumiste ärahoidmiseks võib andmesubjekt taotleda ka rikkumine toimepannud andmetöötleja poolt andmete töötlemise keelamist andmesubjekti suhtes. Isikuandmete ebaseadusliku töötlemisega seostuvad ka ebaõigete faktiväidete ja au teotavate väärtushinnangutega seonduvad tsiviilvaidlused. Riigikohus on leidnud, et isiku kujutise kasutamine ilma tema nõusolekuta on üldjuhul lubatav vaid selle isiku endaga seotud aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks. Sellele lisandub eeldus, et isiku kujutise kasutamine on päevasündmuse kajastamiseks vajalik ning avalikkuse huvi kaalub üles isiku huvi. Töödeldavad andmed võivad olla küll õiged, kuid nende andmete esitlemine
Millised on need situatsioonid, kus avalikkuse huvi on vastuolus inimväärikusega? Millisel juhul õiglusega? Millisel juhul süütu kaitsmisega? Nime, maine kaitsmine, vähem kaitsute diskrimineerimine Printsiibid: Ära valeta- ausus! Autonoomia? Igal inimesel õigus otsustada enda kohta käiva informatsiooni kohta. Õigus nt au teotamise lõpetamist, tema au teotavate andmete ümberlükkamist, kui ei tõendata andmete tõesust. Rõhk pigem isiklikul analüüsil ja loomingulisel mõtlemisel. Millised on need situatsioonid, kus avalikkuse huvi on vastuolus inimväärikusega? Millisel juhul õiglusega? Millisel juhul süütu kaitsmisega? *õigus perekonna ja eraelu puutumatusele- kui avaliku elu tegelane ei täida oma avaliku elu tegelase funktsioone, on tegemist ta eraeluga. *õigus au ja hea nime kaitsele jne
Kui nende tunnuste järgi on inimesel mitu kohta, saab inimene ise määrata, milline on tema elukoht. Kui ta ei ole seda teinud, võib huvitatud isik selle ise määrata. Alaealiste elukohaks on vanemate või eestkostjate elukoht, teovõimetutel eestkostja elukoht. Füüsiliste isikute isiklike õiguste kaitse. Isikul on õigus nõuda kohtu korras oma au teotamise lõpetamist, au teotavate andmete ümberlükkamist, kui au teotaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele ja ka au teotamises tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. Kui tegelikkusele mittevastavad andmed on avaldatud massiteabevahendis, siis tuleb ka ümber lükata samas massiteabevahendis. Isikul on õigus nõuda tema eraelu puutumatuse rikkumise lõpetamist ning rikkumisega tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist.
Kui on au teotatud fakti väitega, siis ka § 1047. Avaliku elu tegelased peavad teatud piirini oma au teotamist taluma. Seda on kinnitanud ka Riigikohus. Keda tuleb pidada avaliku elu tegelaseks, kelle kohta võib öelda rohkem kui kõigi teiste isikute kohta? Juhul kui avaliku tegevuse au on teotatud väärtushinnanguga, siis tal sisuliselt õiguskaitsevahendeid ei olegi, sest väärtushinnangu puhul ei saa nõuda selle ümberlükkamist. 60. Keda loetakse au teotavate andmete avaldajaks ning missuguseid asjaolusid tuleb au teotamise õigusvastasuse kindlakstegemisel arvestada VÕS § 1047 järgi? Andmete avaldajaks saab lugeda isikut, kes need avalikkusele teatavaks teeb. Eelkõige massiteabevahendite omanikud. Andmete avaldajaks tuleks lugeda ka isikut, kes need andmed kolmandale isikule teatavaks teeb. 22 Kui au on teotatud fakti väitega, siis kohaldub § 1047
õigused ja kasud. Juba 1233. aastast on üks kiri olemas (U. B. 129), kus kuningas Heinrich lüübeklastele ja saksa kaupmeestele Liivi- ning Ojamaal ülesandeks teeb Tartu piiskopile Her- mannile abi anda, mitte ainult paganate vastu (contra paganos), vaid ka tema igasuguste vaenlaste vastu (contra quoslibet malefactores suos), sest et tema kaitseb kauge Eesti maakonnas Jumala ning püha Rooma riigi au paganate teotavate pealekippumiste vastu (contra insultus paganorum). Et ,,tema igasuguste" vaenlaste all tuleb esimesel joonel arvata vist oma maa ordut, siis on vahest ka paganate all siin omamaalased arvatud või vähemalt üheskoos võõraste maade paganatega mõeldud. Missugused need võõrad maad on, mis siin ülepea arvesse võivad tulla, näeme alamal. Kui paganate all võõra maa paganaid tuleb mõista, mida iseenesest
Kui palju tuleks maksta hagi esitamisel ja apellatsioonkaebuse esitamisel kehtiva õiguse järgi? Kas A-l võiks olla riigilõivuga seoses mingeid nõudeid? §122 (2) Hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus Riigilõivu seadus §360 §126 lg 2 prim 50 tuhat on hagihind. §137 lg 1 Tuleb menetleda 2009 aasta redaktsiooni järgi. 2. A esitas ajalehe väljaandja P vastu hagi, milles nõudis ajalehes avaldatud tema au teotavate andmete ümberlükkamist, edasisest A kohta kirjutiste avaldamisest hoidumist, mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt kohtu äranägemisele ning viivist hüvitise maksmisega viivitamisel seaduses sätestatud suuruses. Mis on tsiviilasja hind ja kui palju peab A maksma hagi esitamise eest riigilõivu? Riigilõivuseaduse § 56 lõike 12 kohaselt on mittevaralise kahju hüvitamise asja lõiv 5000 krooni. §366 mittevaraline hagi
51 Üldiselt tuleb kohaldada 1046-t. Kui au on teotatud faktiväitega, siis tuleb täiendavalt rakendada ka 1047-t. Kohtupraktika: avaliku elu tegelane peabki rohkem taluma kui tavakodanik (3-2-1-161-05). Kui väidetav kahju tekitaja kahju tekitaja suudab faktiväite puhul tõestada, et see väide on tõsi, siis ta ei vastuta ( 1047 lg 2) 60. Keda loetakse au teotavate andmete avaldajaks ning missuguseid asjaolusid tuleb au teotamise õigusvastasuse kindlakstegemisel arvestada VÕS 1047 järgi? Del -kaasus. 3-2-1-145-07 - vaidlus ajalehe vastu, kes kajastas kon iktsituatsiooni, kus ilmselgelt üks pool valetab. kas tõtt rääkinud poolel on väljaandja vastu kahju hüvitamise nõue, et ta avaldas teise (valetanud) poole seisukohad? Riigikohus: ajaleht vastutab. Võibki nõuda ajalehelt kahju hüvitamist.
annaabi.ee 
