24. Lähtudes seosest kiiruste vahel, tuletage seos kiirenduste vahel, nimetage need ja tehke joonis vektorite kohta. 25. Lähtudes normaalkiirenduse valemist, tuletage normaalkiirenduse valemid, mis sisaldavad pöörlemisraadiust. 45. Mis on inertsjõud? Kuidas näeb välja Newtoni II seadus inertsjõu olemasolul? Inertsjõud- Jõud, mille põhjustab taustsüsteemi kiirendus. 90. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand. 100. Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem. 105. Mis on ringprotsess? Joonistage p-V teljestikus otsetsükkel ja pööratud tsükkel. Milline on tehtud töö nendes tsüklites?
Kuritegelikus keskkonnas elamine Robert K Merton sotsiaalne keskkond mõjutab inimesi, pakkudes neile eesmärke ja vahendeid. Neist kahest sõltub inimese käitumine Cloward ja Ohlin kuritegelikud subkultuurid Kriminal. Subkultuur org kuritegevus, kogenud kurjategijad õpetavad nooremaid Konfliknte subkultuur noorte meeste vägivaldsed grupid Retrealistlik 7(tagasitõmnunud) kultuur narkomaanid, alkohoolikud. Sildistamise teoooria Esmane deviantsus kogemata rikub norme Sildistamine- selle tulemusel pannakse inimesele külge (kurjategija) silt Teisene deviantsus inimene võtab omastatud silmi omaks ja hakkab edaspidii norme rikkuma Kuritegevuse paratamatus E Durkheim Kuritegevus on ühiskonnalse kasulik, kuna soodustab normijärgijate ühtekuuluvustunnet Ühiskond hoolitseb selle eest et alati oleks deviantsust Ühiskond teeb seda nii et defineerib mingi osa käitumisest deviantsena
Hopkinsi ülikoolis filosoofiaprofessor, ideedeajaloo klubi asutaja, võitles selle eest, et id.ajalugu tunnustataks kui eraldiseisvat ajaloodistsipliini elutähtsat osa(uurida inimese mõtlemist on sama, mis uurida inimese olemust). Väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad pm samu univ küsimusi, ideed on tsüklilised, ,,ühikideed"-meil on võimalik lahutada ühe in mõtlemine ühikuteks, mis pole originaalsed, vaid uus teoooria tekib vaid vanade ideede ühildumisel. Tekstipõhisus-ei peagi teadma eriti mõtleja enda elu kohta, vaid uurime tema tekste. Peab lugema just suuri, kanoonilisi tekste, ,,suurte mõtlejate" rida Kontekstuaalne meetod-cambridge'i koolkond alat. 1960ndatest(quentin skinner jt). 2 olulist aspekti: autori intentsioon e kavatsus- mitte mida autor ütleb, vaid MIKS? Peame tundma ka ajaloolist konteksti, teadma keda kritiseerib, keda ülistab
Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. ÕIGE Leidke kõige õigem vastuse variant. 1.Iga asend: c)toitub 2.Püsisoojaste organismide hulka kuulub enamik: d)imetajatest 3.Rakkude eitust ja talitust uurib: c)tsütoloogia 4.bioloogi üheks uurimisobjektiks on: c)biosfäär 5.Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt: a)leida teaduslik probleem 6.Organismide kasvamine kaasneb nende: b)arenemisega 7.Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema: d)järelduste tegemisega 8.Teaduslik teoooria üldistab: c)teaduslikke fakte. Täitke lünk sobiva sõnaga! 1)Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada üheja hulkrakseteks. 2)Iga organism kasvab, areneb ja sureb. 3)Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel. 4)Tedusliku hüpoteesi paikapidavus saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. 5)Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma:eksperimentaal ja kontrollgrupp. 6)Loomade käitumist uurivat teadusharu nim etoloogiaks.
1.Skalaarid ja vektorid:Suurusi mille määramiseks piisab ainult arvväärtustest,nimetatakse skalaarideks. 18.Harmooniliste võnkumiste liitmine: -Kahe (aeg,mass,inertsimoment jne) Suurusi ,mida ühesuguse sagedusega(),samasihiliste,kuid erinevate iseloomustab arvväärtus(moodul) ja suund, nimetatakse amplituudidega ja algfaasidega võnkumise liitmisel on 31.Molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand: all vektoriks.1.Vektori korrutamine skalaariga: summaks jäle sama sagedusega harmooniline mõistetakse avaldist,mis seob gaasi molekulide 2.Vektorite liitmine: võnkumine.-Kahe samasihilise,kuid erineva sagedusega kineetilise energia gaasi rõhu ja ruumalaga.Molekulide 3
usaldusväärsed. Neurootilised inimesed on tundlikud, rahutud ning kartlikud, nende tundmused vahelduvad kiiresti. Inimese põhijooned tulenevad küll pärilikkusest, kuid samas on ka keskkonna mõju all. SUUR VIISIK Ekstavertsus Sotsiaalsus Meelekindlus Emotsionaalse stabiilsus Intellekt kogemusele avatus KOGNITIIV-KÄITUMUSLIKUD TEOORIAD Pööravad tähelepanu sotsiaalselt õppimisele. Selles ei nähta üksnes keskkonna mõju inimese isiksuse kujunemisele. Julian Rotteri teoooria Inimesekujuneb välja üldistunud ootus, millele vastavalt inimene ka käitub. Need ootused on: · Kõik, mis inimene teeb, sõltub temast endast; · Kõik, mida inimene teeb, sõltub olukorrast, kuhu ta on sattunud. 6 S.S 2010-05-22
87. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 1) Isotermiline protsess. T=const, m=const 88. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 89. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 90. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand. 91. Lähtudes Maxwelli jaotusseadusest, leidke tõenäoseim kiirus. 92. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem. 93. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus. Ellimineerige ka gaasi universaalkonstant. 94. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. See on Fick'i seadus. D on difusioonikoefitsient. D on võrdne massiga, mis kantakse üle ajaühikus läbi ühikulise pinna ühikulise tiheduse
Tehke graafik. T=const, m=const 83) Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. V = const, m = const 84) Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. P = const, m = const 85) Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand 86) Lähtudes Maxwelli jaotusseadusest, leidke tõenäoseim kiirus. 87) Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem. h dh p dp p V m R T m p
Kelvin tegi ettepaneku valida see punkt temperatuuri teljel nn. absoluutseks nulliks, millest väiksemat ei saa olla. 43. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 44. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand. 45. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem. 46. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus. Ellimineerige ka gaasi universaalkonstant.
Mis on ideaalne gaas? 41. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 42. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. Graafik p-T teljestikus ühtlaselt kasvav! 43. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 44. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand. S m v p -m v m v =m v + p m v = -m v + p p = 2m v 45. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem. 46
) bioloogiline ja talituslik areng. Oluline märgata kõrvalekalded eeakohasest arengust, (kas viga on KNS, närviteed, perifeeria). Neuroloogia: uurib, mida õhe või teise talituliku protsezsi korral on vaja toimida, miks närviimuplsid liiguvad liiga aeglased jne, ja siis muuta/parandada, Psühhopatoloogia - kuidas üks või teine kõrvalekalle muudab arengut kõnes. Nt skisofreenia 4. LOENG Sõnale ja assotsiatsioonidele pööras tp-u Osbuni, Sebjoki teoooria. (ehk sõnadele ja nendevahelistele seostele. Chomksy koolkord tegeles lausega ja eristasid süva- ja pindstruktuuri. Järelikult on vaja seal midagi kombineerida, muuta, et jõuda süvastrukuurini. Aga neid ei huvitavnud üldse motiivid. Et vahendid neid huvitasid, aga motiivid: miks? Ei huvitan neid. Aga kirjeldasid, mida op-ne sooritada ja mis lauseid ühendada, (sidestada?) et muuta neid keerulisemaks. Moskvakoolkond tegeles: lausung + ütlus ja tekst
JA STRUKTUUR P. 1. MÕISTE Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust (Euroopa kohaliku omavalitsuse harta - ETS-122 - artikkel 3 p.1 - vt normatiivaktid: 138.). Niivõrd universaalne määratlus võimaldab hõlmata kohaliku omavalitsuse mõiste nii selle kogukondliku kui ka riikliku teoooria tähenduses. Mitte ainult omavalitsuste puhul, vaid ka teistes valdkondades ongi selline universaalne lähenemine integreeruvale Euroopale väga iseloomulik. P.2. JURIIDILINE LAAD Ajalooliselt on riik tekkinud ning kasvanud välja kogukondliku omavalitsuse organisatsioonist. Kohalik kogukondlik omavalitsus sellega ei kadunud, vaid hõlmati riigi poliitilisse süsteemi. Viimane asjaolu määras ajalooliselt ka riigi ning kohaliku kogukonna (nt külakogukond; linnade autonoomne haldus)