Vähilaadsed Heliis Põder ja Grete-Janette Teesalu 8.A klass Võru Kesklinna Kool Vähid · Lüliline keha · Kitiinainest kest · Lülilised jätked · Puhta veega veekogud · Väikekalad, surnud organismid, vetikad · Lahksugulised · Lüli toiduahelas Erakvähk · Võivad elada kasulikku kooselu meriroosiga · Kannavad meriroosi teokarbi pinnal kaasas · Peidavad oma pehme kaitseta tagakeha tühja teokarbi sisse https://www.youtube.com/watch? v=0jZe_VGLRYI Krabid · Tagakeha on redutseerunud · Neid katab enamasti tugev välisskelett · Esimesed käimisjalapaarid on muundunud sõrgadeks · Ookeanites, maismaal ja ka magevees Ämblikkrabi · Sõrad, meenutab ämbliku · Vetikad, karbid, surnud organismid · Muneb · Meenutab ämblikku (liikumine) · https://www.youtube.com/watch? v=qoCiTkQnVWg Huvitav teada
SISSEJUHAT teopildid küsin lastelt, kes need on. Räägin tigudest (eluiga, toitumine, US elupaigad). Ergutuseks mängime mängu, kus iga laps peab rühmast leidma ära peidetud ühe sinise ja ühe punase teo. Lapsed istuvad laua äärde ning hakkavad kahekaupa rullima Plastiliin, teokarbid II PÕHIOSA tigusid. Kui tigu on valmis, lisame teole teokarbi selga. Iga laps paneb enda teo kõrval laua peal asuva paberi peale, III LÕPETAV OSA kuhu on kirjutatud kõigi laste nimed.
Tundlad, sõrad, käimise jalad, ujujalad. __________________________________________ __________________________________________________________________________ 5. Milline väide on tõene (T), milline väär (V)? Paranda vale väide, eitust ära kasuta. Emane vähk muneb kevadel kuni 60 muna._______________________________________ __________________________________________________________________________ Erakvähid poevad kaitset otsides tühja teokarbi sisse._______________________________ __________________________________________________________________________ Keldrikakand elab jõgedes ja järvedes.___________________________________________ __________________________________________________________________________ 6. Võrdle jõevähki ja taskukrabi. Jõevähk Taskukrabi Elupaik Kehaosad Suurus 7. Mis tähtsus on pisivähkidel looduses? Kuidas on nad kasulikud inimesele? 1
23. Hollandi kööki lisandus keeduplaatidega kahhelpliit. 24. Hügieen oli puudulik - ei pestud. Paleedest puudusid tualettruumid. 25. Rokokoo maal - armastatud värvid olid roosa, sidrunikollane ja helesinine, teemadeks karjaseelu, salongistseenid, mütoloogia, lisaks õlimaalile oli levinud ka pastellmaal. 26. Moes olid Prantsuse mõjud (Barokkajastul) ja Hiina mõjud (Rokokoo ajastul). 27. Meissenis loodi portselanivabrik. 28. Rokokoo kujunduses armastati kasutada teokarbi motiivi, lillemotiive ja loodusmotiive. 29. Rokokoo tõi värvikasutusse uued toonid: kasutati sidrunikollast, helesinist ja roosat. 30. Van Dycki pärandit viisid edasi Thomas Gainsborough ja Joshua Reynolds.
Kui keegi jäi võlgu tehti nöörile uus sõlmeke ning kui võlg kustus vabastati sõlm. Piitsale tehti triipe ja kustutati neid. Algas arvepidamine. Numbreid tol ajal veel ei tuntud. Vajadus staatilise arvepidamise järele tekkis, kui inimesed hakkasid linnastuma. Vaja oli teada rahvaarvu, maatükkide suurust ning kvaliteeti. Arvet hakati pidama sümbolites. Näiteks, et teada kui palju külas rahvast on, tõi iga inimene hunnikusse kivi või teokarbi. Sellist tülikat arvepidamise viisi kasutati tuhandete aastate jooksul. Hiljem, kui tekkis vajadus numbrite märkimiseks, sälgutati triipe kepile või pulgale. Esimene kirjaliku numbrisüsteemi leiutasid 3000 e.m.a sumerid. Nende numbrid olid erikujulised märgid, mida vajutati savitahvleisse. Nende süsteem oli lihtne ning arvutamine toimus kümnend- või kuuskümnendsüsteemis. Keskaega peetakse raamatupidamise stagnatsiooniperioodiks. Raamatupidamine oli asukohakestne,
Hügieen oli ropp inimesed ei pesnud ennast. Arvati, et must surm ja süüfilis levisid vee kaudu. Paleedes puudusid vannitoad ja wc-d. 25. Mis oli iseloomulik rokokoo stiilis maalile? Heledad toonid, pastelltoonid, hiina kunsti mõju, erootilise süzeega, aktid, suured maalid. 26. Mis riigi mõjud olid moes? Hiina (hiina siid ja toad) 27. Mis vabrik loodi Meissenis? Portselanivabrik 28. Mis motiive armastati kasutada rokokoo kujunduses? Teokarbi motiiv 29. Mida uut on rokokoo värvikasutuses? Koloriit muutus mahedaks, sageli läägeks. Pastelsed toonid, õrnroosa, kollane, hall, valge, helesinine, kuldne, ei peeta lugu suurtest lokaaltoonidest. 30. Kes viisid edasi van Dycki pärandit? Joshua Reynolds ja Thomas Gainsborough
punases mõõgaga, fresco Frans Hals- hollandalane,portreed Masaccio- ''Nimetu''- 7 meest, taga mingid maja, fresco ''Peter van den Broccke''- rõõmsameelne vanamees habemega Botticelli- ''Venuse sünd'' -teokarbi sees veenus, 2 lendavat Barokk- ''Püha Jüri maakaitseväekompanii ohvitseride bankett''- palju jumalat, 1 jumal kaldal, taustaks meri, tahvelmaal -Kuigi kasvab välja Renessanssist on täiesti vastandlik palju mundris mehi laua ääres
millel on kaks püstvaokest. Triglüüfidega vaheluvad metoobid on tavaliselt kaunistatud reljeefidega. · joonia stiil- Kreeka arhitektuuri hilisem,selle stiili sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum. Joonia sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Selle ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividefa ( nagu munavööt, helmisnöör, palmett) Abakus koosneb nn. rullispadjandist,mis lõpeb nurkadel teokarbi meenutavate voluutidega. Joonia stiili friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. · korintose stiil- stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest.Korintose kapiteeli alaosa ( ehhiin ) on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid ( akantuselehed, väädid ja õied ), mis kujundavad eriti hästi ülemineku ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. Koriontose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged.
Nüüd asetatakse kõrvuti kaks kuupi ja õpilased näevad, et on tekki- nud risttahukas, mille kaks tahku on ruudud, ülejäänud tahud aga risttahukad. Samuti laotakse väiksematest ruutudest suuremaid ruute ja väikse- matest kuupidest suuremaid kuupe. Järgneb töö tööraamatuga. Ülesande 5 lahendamiseks loeb õpetaja ette järgneva jutukese. Lap- sed joonestavad pliiatsiga ruudustikul sirglõike vastavalt jutu sisule. Jutuke ülesande 5 juurde Kilpkonn liigub kivi juurest teokarbi juurde, teokarbi juurest lehe juurde, lehe juurest kastanimuna juurde ja kastanimuna juurest kivi juurde tagasi. Joonestanud jutukese käigus sirglõigud õiges järjekorras, tekib rist- külik. 9 Ülesandes 6 laotakse õpiku pildi järgi erinevaid kujundipilte geo- meetrilistest kujunditest. Mõistatamismäng Selles tunnis võib mängida mõistatamismängu.
12. peatükk Rokokoo sisekujunduses · 18 saj. stiilis ehitatud hoonete interjööridest kaob raskepärasus ja kangus · seinu katavad puupannood - raamiga piiratud pinnad, õrnades toonides maalingud, lillelised tapeedid, gobeläänid - vaibad. · palju peegleid, sageli asetatud teineteise vastu ja vahele pandi küünlad, et tekiks muinasjutuline vaatepilt. · ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks · sentel armastati kasutada orvandeid - nikerdatud teokarbi kujuline kaunistusmotiiv 13. peatükk Rokokoo maalikunst Prantsusmaal · pastelsed värvid · maaliti salapäraseid maastikke · maaliti aadlikke karjaste riietes · armastati maalida meelelahutust - koosviibimised, tõsisemaid teemasid välditi Jean-Antoine Watteau 1848-1721 · armastas maalida teatri teemasid ja kõrgseltskonna elu · oma maalidel püüdis välja tuua kurbust ja armastust ja armastuse järele igatsevat õnne
Ajal, mil Lääne- ja Kesk-Euroopas levis maaviljelusega tegelev paelkeraamika kultuur, hakati ka Vahemere ümbruses tegelema viljeleva majandusega. Maaviljelus jõudis siia u 5000 eKr. Tähtis osa oli kaubandusel, üle Vahemere basseini vahetati merikarpe, obsidiaani, eksootilisi kive, mõnevõrra hiljem ka vaske. Palju kasutati obsidiaani. Majandus põhines karjakasvatusel. Selles piirkonnas kasutatud savinõusid kaunistati Cardium´ nimelise teokarbi jäljenditega. Selline keraamika oli kasutusel u 60004800 eKr. Nimelt, kui savinõu oli valmis voolitud, siis vajutati pehmesse savisse cardium teokarbi sakilise servaga jäljendeid. Sellise mustriga moodustati mitmesuguseid triipe ja kuuseoksamustrit, mis paigutus nõul harilikult rühmadena. Savinõud olid paksuseinalised, ent kehvasti põletatud. Selline keraamika levis Vahemere kirdekaldal,
kohe maale jõudes. D. ehitas Lõuna-Sitsiiliasse vägeva Akragantose müüri. Vihane Minos aga asus vägeva laevastikuga teele, et D. üles otsida ja tagasi Kreetale toimetada. Ta ei teatanud avalikult, et 11 otsib D-t, vaid näitas kõikjal merejumal Tritonilt saadud pikka teokarpi (mida puhudes Triton võis tormi tõsta) ja otsis meistrit, kes suudaks niidi läbi teokarbi keerulise sisemise käigustiku ajada. D. sidus sipelgale niidi ümber ja ülesanne oligi lahendatud. M. teadis, et ainult D. võis selle peale tulla. Aga sitsiillased ei andnud D-t Minosele, vaid, et Kreeta sõjaväe rünnakust (mis keeldumise korral oleks järgnenud) pääseda, kallasid vanni võtvale M-le paar katlatäit keeva vett kaela ja kõrvetasid ta surnuks ning teatasid, et tegu oli õnnetusega. D. naasis Ateenasse, kus troonile oli tõusnud Theseus ja süüdistused ära langenud. M
Keskkõrv on endolümfiga täidetud õõnsus, milles paiknevad kolm üksteisega paindlikult ühendatud kuulmisluukest vasar, alasi ja jalus. Viimased üheskoos toimivad mehhaanilise võimendina, mis võimendab trummikilele saabunud võnkumiste amplituudi, andes need võnkumised suurema amplituudiga edasi kesk- ja sisekõrva eristavale teisele elastsele membraanile, mis katab kesk- ja sisekõrva eraldavat ovaalakent. Sisekõrva õõnsus meenutab oma kujult spiraalselt keerdunud teokarbi sisemust ja selles paiknevad samuti kilejad membraanid. Neist olulisim on basilaarmembraan, millel asuvad võnkumistele tundlikud karvarakud. Karvarakkudelt lähtuvad närvikiud, mis sisekõrva teokujulisest õõnsusest ajju suundudes moodustavad kuulmisnärvi. Kuuldava heli omadused Kuuldavat heli iseloomustavad võnkumissagedus, mis määrab ära heli kõrguse ehk tooni (vastavalt kõrged ja madalad helid), heli võnkumiste amplituud, mis määrab ära heli valjuse ehk
ei tulnud midagi välja. Maa-alast sai hoopis linnapark. Stiili pole siin võimalik määratleda kui, siis juugend-uusromantika-naturalism, võib-olla isegi sürrealism. Park on inspireeritud neotraditsionistlikust mõtlemisest, Ruskini, Morrise ja nende mõttekaaslaste ideedest ning mõjutatud ka aedlinlikust liikumisest, mis sajandivahetusel populaarne oli. Gaudi sai inspiratsiooni looduslikest vormidest - puud, merelained, teokarbi spiraal... Kogu park oleks nagu ülemlaul loodusele. Kogu ehitusmaterjal on kohapealt saadud. Keskseks objektiks on viltustel sammastel terrass, kuhu mööda mäenõlva viivad käänduvad teed (sammaste kasutamine - viide antiigile). Kõik fantastilised Vahemerelises vaimus loodud mosaiigiga kaetud ehitised ja skulptuurid on tehtud katkistest kahhelkividest ja keraamikast. (Mosaiigi kasutus on Hispaanias väga pika traditsiooniga, pärit moslemite vallutusajast
annaabi.ee 
