Egiptuse kultuur 1. Kiri ·Tekkeaeg: IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. ·Kirjamärgid: Piltkirja meenutavad hieroglüüfid; hiljem tekkisid lihtsustatud hieroglüüfidega hieraatiline kiri (usutekstide kirjapanekuks) ja demootiline kiri (rahvakeelsed tekstid). ·Kirjutusmaterjal: papüürus (valmistati papüürustaime säsist) 2. Haridus ·Koolid: ,,Kuninglike järglaste maja", kus õppisid tulevane vaarao ja kõrgemate ülikute pojad; kool ametnike poegadele ja templikoolid. ·Õpetajad: preestrid (ranged) ·Õpilased: Koolis käisid ainult poisid; enamik õpilasi pärines rikastest peredest kuid ka lihtrahva lastel oli mingi võimalus kooli pääseda. ·Õppeained: astronoomia, matemaatika, astroloogia, tarbekunst; tegeleti ka mitmesuguste mängude ja spordialadega. 3. Teadus oli praktilise suunitlusega, jäi põhiolemuselt praktikas kasulike õpetuste ja näpunäidete kogumiks. ·Astronoomia: Loodi päikesekalender (Siriuse taevasse ilmumise järgi)
religiossed kui majanduslikud keskused. Linnad olid sõltumatute linnriikide keskused. Linnad määrasid muistse Mesopotaamia ilme. 3 põhjust, miks peetakse Assüüria sõjaväge muistse Lähis-Ida sõjakunsti tipuks: Koosnes kolmest põhilisest väeliigist. Jagunes ka kerge- ja raskerelvastusega jalaväeks. Edaldi väeosad ehitasid ja käsitsesid linnapiiramise seadmeid. MESOPOTAAMIA KULTUUR: KIRI 3500eKr kiilkiri kirjutati savitahvlitele. HARIDUS templikoolid õptajateks preestrid õpilasteks enamasti ülikute pojad, harvemini ka vaesemad poisid õppeaineteks kirjtamine, lugemine, matemaatika, astronoomia, astroloogia, geograafia. TEADUS praktilise suunitlusega matemaatikas tunti ruut- ja kuupjuurt, kasutusel 60ndiksüsteem astronoomia oli tihedalt seotud astroloogiaga astroloogias avastati taevakehade liikumine ja ennustamine. KIRJANDUS kangelaseeposed, eepilised poeemid.
Epikuros väitis, et surma pole mõtet karta. Ja et ka jumalaid ei maksa karta, sest neid inimeste asjad ei huvita. Et filosofeerimine aitab inimestel kõike mõista, vabastab ta hirmust ja lubab tal mõistlikult elu nautides hingerahuni jõuda Stoitsistlik koolkond väitis, et tark lepib saatusega, sest see on jumalatest määratud ja seega hea. Et hirmudest vabanemine ja saatusega leppimine toovad hingerahu. Haridus olid templikoolid ja rikkamad saatsid enda lapsed filosoofide juurde.
Seal õpetati konfutsiaanlike doktriine, nn buddha tarkust (õpetus kuidas kurjast võitu saada). Alates kamakura perioodist hakkasid vanad koolid kaduma, esiplaanile kerkis samuraide sõjaline õpetus. 16. sajandil, kui Jaapanisse tungis kristlus, rajasid ristiusu mungad rida üldharidus koole, kus õpetati ristiusu kõrval ka lugemist, kirjutamist, arikmeetikat ja laulusid. Tekkisid ka uued konfutsiaanlikud koolid, eelkõige munkade koolitamiseks. Samuraide kõrval olid tähtsad ka templikoolid, kus said õppida piiratud määral ka lihtrahva lapsed. Olid elementaarkoolid, kus põhirõhk oli lugemisel ja kirjutamisel. Edo periood (17-19 sajand) andis Jaapanile umbes 250 aastaks rahu ja mõõduka majandusprogressi, millel oli mõju ka hariduselule. Edo perioodi algul oli kirjaoskus vähemuse privileeg, sest budistlikud ja konfut- siaanlikud õpetlased olid säilinud vaid üksikutes kloostrites, lisaks leidus nobiliteedi hulgas ka koduõpetajaid
Kreekasse kas Egiptusest või Assüüriast. Kilpkonna kilbi mõlemale äärele on kinnitatud antiloobi sarv, mis on ülevalt ühendatud pulgakesega, kuhu kinnitusid keeled (esialgu 4 keelt). Puhkpillimuusikat peeti sageli barbaarseks, mis võib inimeses vastuolulisi tundeid tekitada, vahel isegi hulluseni viia nt. aulos. 3. Kes on leviit? Kuningas Salomoni ajaks 965-926 eKr oli Leviit templiteenistuse tarvis välja kujunenud kutseliste muusikute ehk leviitide seisus. Neil olid oma templikoolid ja tsunfti laadne organisatsioon. 4. Vanad kultuurid. Missugune oli muusika roll vanades kõrgkultuurides? * muusikal oli oluline osa tseremooniates, täitis kultuslikku funktsiooni * musitseeriti tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks * muusikat käsitleti kui loodusteadust, nähti seoseid muusika ja universumi korralduse vahel Suurt tähelepanu osutasid muusikale vanad egiptlased, araablased, hindud jt. Nii tundsid hindud juba kaua aega enne meie ajaarvamist algelist noodikirja
Kilpkonna kilbi mõlemale äärele on kinnitatud antiloobi sarv, mis on ülevalt ühendatud pulgakesega, kuhu kinnitusid keeled (esialgu 4 keelt). Puhkpillimuusikat peeti sageli barbaarseks, mis võib inimeses vastuolulisi tundeid tekitada, vahel isegi hulluseni viia nt. aulos. 3. Kes on leviit? Leviit oli kuningas Salomoni ajaks (965-926 eKr) templiteenistuse tarvis välja kujunenud kutseliste muusikute ehk leviitide seisus. Neil olid oma templikoolid ja tsumftilaadne organisatsioon. 4. Vanad kultuurid. Missugune oli muusika roll vanades kõrgkultuurides? Suurt tähelepanu osutasid muusikale vanad egiptlased, araablased, hindud jt. Nii tundsid hindud juba kaua aega enne meie ajaarvamist algelist noodikirja. Suured muusikateoreetikud olid araablased. Vastandina meie pooltoonidest koosnevale heliredelile püüdsid nad oma muusikat rajada helireale, mis koosnes 1/3 toonidest. Kõrgel tasemel oli muusika ka vanas Hiinas ja Indias
pidid arstid ,,surema". Suremise all peeti sellisel juhul ühe nime lisamist oma algupärase nime juurde. Haridus Vanas Egiptuses oli haridus väga tähtsal kohal ja näitas seisust. Kirjutamis-ja lugemisoskus oli haruldane, seda oskasid ainult need, kes olid õppinud Elu majas, kirjutamisoskust hinnati tollal väga kõrgelt, see oli harituse märgiks. Lastel tuli 7-aastaselt otsustada, mida nad hakkavad edasi tegema kelleks saada tahavad. ,,Kõrgemat" haridust pakkusid sel ajal templikoolid (Elu maja), kus õpetati kunstiõpetust, õigusteadust, usuõpetust, meditsiini. Et Elu majja õppima asuda, pidid noored sooritama ka esimese astme preestri eksami, kus pidid Amonit ülistama ning talle ohverdama. Austati traditsioone ja tavasid, küsimuste küsimine ei olnud eriti moes. Neile vastati sageli, et nii on see olnud vanasti ja on ka edaspidi. Need kes küsimusi küsisid peeti kahtlasteks ning nood ei meeldinud eriti kellegile.
sajandist, kus tekkis arvukalt keskvõimu ja kohalike poolt rajatud koole, sh erakoole. Alates kamakura perioodist hakkasid vanad koolid kaduma, esiplaanile kerkis samuraide sõjaline õpetus. 16. sajandil, kui Jaapanisse tungis kristlus, rajasid ristiusu mungad rida üldharidus koole, kus õpetati ristiusu kõrval ka lugemist, kirjutamist, arikmeetikat ja laulusid. Tekkisid ka uued konfutsiaanlikud koolid, eelkõige munkade koolitamiseks. Samuraide kõrval olid tähtsad ka templikoolid, kus said õppida piiratud määral ka lihtrahva lapsed. Olid elementaarkoolid, kus põhirõhk oli lugemisel ja kirjutamisel. Edo periood (17-19 sajand) andis 7 Jaapanile umbes 250 aastaks rahu ja mõõduka majandusprogressi, millel oli mõju ka hariduselule. Koole kui selliseid aga Edo perioodi alguses polnud. Valitseja tugines rohkem suulistele
suur roll Valitseja Vaarao, jumalik Piiramatu võim, ülempreester, Kuningas, pidi enam arvestama seadusandlik, kohtumõistja, teiste klassidega, jumala asemik sõjapealik. Kultuur Lisapäevad, kirjaoskajaid Kirjutamisoskus andis palju Astroloogia, kalendris valitseja 1%, geomeetria, kirurgia privileege, templikoolid, käsu järgi lisata aegajalt lisakuu. preestrid. Matemaatika, Kirjandus enam arenenud. astronoomia, kirjutamine. 12 Kirjaoskus levinum kuuline kalender Usk 740 jumalat, loomade ja Palju jumalaid, preestrid Inimese kujuga jumalad, inimese segu jumalad, vahendasid, templid
le kogu maa elanikkonnast. Kuna Egiptuse kiri oli üsna keeruline ja sisaldass suurt hulka erinevaid märke (kasutusel oli ligi 1000 hieroglüüfi), siis kulus selle omandamiseks palju aega. Õppimine algas tõenäoliselt juba kodus ja jätkus erinevates koolides. Meile on teada näiteks "Kuniglike järglaste maja", kus õppisid tulevane vaarao ja kõrgeimate ülikute pojad, kool ametnike poegadel ja erinevad templikoolid. Pole kahtlust, et enamus õpilastest pärines rikastest ja suursugustest peredes, kuid näib, et mingi võimalus kooli pääseda oli ka lihtrahva lastel. Õppimine nõudis aastatepikkust rutiinset ja vaevarikast tööd õpetajate range järelvalve all. Kuid nähtud vaev tasus ennast ära. Ülikute jaoks oli haridus enesestmõistetav nõue, vaesematele tõi see aga kaasa pääsu kirjutajaseisusse või koguni preesterkonda ja tagas