valitsejale vastu rääkida ei tohtinud, muidu ta koheselt hukati. Kunsti tarbisid kuningas ja tema lähikondlased. Kunst ülistas valitsejat. Kunstikeskusteks babülon ja ninive 538. a ekr langes Mesopotaamia Pärsia võimu alla Leiutised: kaar, võlv-kumer lagi, ratas, kumer element ehitistes (põhiliselt aknad-uksed), kirjasüsteem (kiilkiri), raamatud, raamatukogu, klaasmass (ehete jaoks) Usund: polüteism e mitme jumala usk (valitseja võrdne jumalaga) Arhitektuur Tempelehitised: Torntemplid e tsikuraadid, sakraalarhitektuur, monumentaalsed ehitised, mille ülemisel tasandil asus jumala tempel, madalamal olid raamatukogud, arvepidajad Platvorme oli mitu ja neil viidi läbi usulisi rongkäike e protsessioone UNESCO - kaitseb kultuurimälestusi Kindlustatud linnad: ❀ savitellistest, mida põletati päikese käes. ❀ linna ümbritsesid müürid ja kindlustatud väravad ❀ tellised glasuuriti tihti värvilisteks
aardeid, mida pidi varaste eest peitma. Väga tähtsal kohal olid püramiidide ehitamisel kanalid, mis tagasid õhuvahetuse. Need ulatusid hauakambrist püramiidi välispinnani. Püramiidide sisemus koosnes enamasti kolmest ruumist: avatud ruumis toimusid mälestustseremooniad, kinnimüüritud ruumis asus surnu teisik, kolmandasse lasti surnu balsameeritud keha Kolm kuulsaimat püramiidi olid Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiidid. Tempelehitised Vanas riigis Peamiselt on avastatud püramiidide juures asuvaid hauatempleid. Tempelehitis koosnes sambahoovist, kuhu võisid minna kõik. Samuti oli sellistes ehitistes ruume, kuhu ei võinud minna igaüks, vaid ainult teatud inimesed. Üks tempel oli nn Orutempel. Sinna viis piklik käik ja see oli ehitatud soklile. See asus kohal, kuhu ulatus Niilus üleujutuse ajal. Orutemplis võeti vastu näiteks rongkäike, mis
kolme perioodi. 1) ARHAILINE e vana aeg - 600-480 e.m.a. 2) KLASSIKALINE e õitseaeg - 480- 323 e.m.a. 3) hiline e HELLENISTLIK aeg - 323 e.m.a.-30 a m.a.j. 3. Millised on Vanakreeka templi osad? Põhiplaan? Vana Kreeka templi kuus erinevat põhiplaani. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Kreeka tempel koosneb peamiselt kandvatest ja kantavatest osadest. Kandvad osad on: a) nelinurkne alus, mis koosnes
KREETA Minose kultuur -esimene kõrgelt arenenud kultuur/tsivilisatsioon Euroopa pinnal, majanduslik alus hoopis teistsugune kui Mesopotaamias või Egiptuses. Kasutusele võeti oma kiri.Säilinud ka pitsatid.Edukas põlluharimine oli võimalik ilma kunstliku niisutuseta,elu oli tihedalt seotud merega tegevusalad kaubanduses,kalanduses,ka mererööv.Kogukondlik sidusus nõrk,suurem individuaalne vabadus. Puudusid tempelehitised ja preestrite seisus, esiplaanil viljakus-ja sigivusjumalate kultus. Elukorraldus rahuarmastavam kui teistel varasemate tsivilisatsioonide rahvastel kaitse meritsi kreetlaste arendatud laevastikuga..(Meri lausa religioosselt austatud!) Materiaalse kultuuri mälestised mitmekesised ja rikkalikud.Mahajäetud linnad on ladestuste kihi all säilinud paremini,kui palju hilisematel perioodidel. Kunstile iseloomulik naiivsevõitu elurõõm ja meelelisus
Mitmes kohas seisid jumalate, kuulsate sportlaste ja poliitikute kujud. Ateena kesklinn, ümbritsetuna ametiasutuste hoonetest, avaldas muljet igaühele, kes sinna sattus. Ateena agoraalt viis pikk tee üles Akropolile, mida pidustuste ajal ummistasid inimesed, kes olid ühinenud kultusliku rongkäiguga. Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Ka Kreekas oli tempel jumala eluase. Tempel on välja arenenud kreeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse, sest arvati, et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Kreeka tempel koosneb peamiselt kandvatest ja kantavatest osadest. Kandvad osad on: a) nelinurkne alus, mis koosnes tavaliselt 2-3- astmest b) sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on:
Mehed käisid sageli sisseoste tegemas, kaasa orjad, kes ostetud kaupu kandsid. Igal aastal kontrollisid Ateena riigiametnikud poeomanike kaaluvihte, et kaitsta ostjaid pettuse eest. Ateena agoraalt viis pikk tee üles Akropolile, mida pidustuste ajal ummistasid inimesed, kes olid ühinenud kultusliku rongkäiguga. Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Ka Kreekas oli tempel jumala eluase. Tempel on välja arenenud kreeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse, sest arvati, et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Kreeka tempel koosneb peamiselt kandvatest ja kantavatest osadest. Kandvad osad on: a) nelinurkne alus, mis koosnes tavaliselt 2-3- astmest b) sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on:
Reljeefkunst läks sujuvalt üle maalikunstiks. Maalikunsti iseloomustab dekoratiivsus ja Egiptuse poos. (Nägu profiilis, silm otse. Õlad otse, puusad ja jalad profiilis.) Värvid on harmoonilised ja maitsekad. Ei anta edasi varju ja värvivarjundeid. Teos: Nofretete portreebüst Kreeka Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas megaroni. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Kreeka jumalad on inimeste sarnased, oma iseloomuga- igal jumalal oma tempel. Templi välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alaehitusel, mis on maapinnast paari-kolme astme võrra kõrgem. See kannab nimetust krepidoma. Krepidoma viimast astet nimetatakse stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega
Mitmes kohas seisid jumalate, kuulsate sportlaste ja poliitikute kujud. Ateena kesklinn, ümbritsetuna ametiasutuste hoonetest, avaldas muljet igaühele, kes sinna sattus. Ateena agoraalt viis pikk tee üles Akropolile, mida pidustuste ajal ummistasid inimesed, kes olid ühinenud kultusliku rongkäiguga. Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Ka Kreekas oli tempel jumala eluase. Tempel on välja arenenud kreeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse, sest arvati, et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Kreeka tempel koosneb peamiselt kandvatest ja kantavatest osadest. 13. Kreeka skulptuur Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri
keerisena taevasfääridesse tagasi. Pilet 4. Vanakreeka arhitektuur Tuntuim pühapaik oli Ateenas kõrguv Akropol, kus asus mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ning riigikassa. Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Ka Kreekas oli tempel jumala eluase. Tempel on välja arenenud kreeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse, sest arvati, et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Kreeka tempel koosneb peamiselt kandvatest ja kantavatest osadest. Kreeka templid on ehitatud valkjast ja hallist marmorist. Paljud reljeefid ja muud ehituskaunistused on aga üle värvitud rõõmsates toonides.
Nende losside ja majadel puudusid nii kõrged müürid kui kindlustatud sissekäigud. Kreetlased jumaldasid püha paika ja korraldasid tema auks pidustusi, kuid eeskätt austasid nad merd, et kindlustada endale meresõitudel tema heatahtlik suhtumine. Nende vaimne looming pidi olema omalaadne ja isegi vastandlik Idamaade omale. Nende religioon on palju liberaalsem, maisem ja elulähedasem kui mujal, on tähelepanuväärne, et saarel puudusid tempelehitised ja preestrite seisus. Sünge fantastika asemel oli siin esiplaanil viljakus- ja sigivusjumalate kultus. Nad ei püüdnud kunsti elust kõrgemale tõsta ega unistanud paremast maailmast. Kunst oli pidevalt inimeste silme ees, oli rikkalik ja ilus ning tihedalt seotud igapäevase eluga. Kreeta kunstnikud eelistasid kõike seda, mis on elus püsimatu, kaduv, muutuv. Kreeta kultuurile on iseloomulik naiivsevõitu elurõõm ja meelelisus.
annaabi.ee 
