Füüsika Iseseisev töö Soojusõpetus Keha ruumala muut on võrdeline temeratuuri muuduga Oma füüsika iseseisvaks tööks valisin just selle katse. Katse iseenesest tundub lihtne kuid otsustavaks sai see just selletõttu, et säärasest füüsikalisest nähtusest ei olnud mina varem kuulnud ega näinud. Öeldakse ikka, et oma silm on kuningas. Seega otsustasin selle ise läbi viia. Esimene arvamus oli see, et pudel sulab ära. Mis juhtub, kui valada pudelisse keevat vett ? 1. Esmalt võtan kaks 1 l pudelit ning lehtri, et kallata kuum vesi pudelisse.
pletatakse tahkeid, vedelaid vi gaasi ktuseid ja mis on hendatud ehitis suitsulriga. Mritud kttekolle on peamiselt tellistest ja mrdist koha peal mritud kttekolle milles vib ka olla tulekindlaid valmisosi sellised kttekolded on ahjud, pliidid, kaminad ja kpsetusahjud. Mrikivi on mrimiseks ettenhtud kivi , ksitsi tks sobiva suurusega tkk toode. Pletatud tellis on peamiselt toorainega savi sisaldusega massist pletades valmistatud keraamiline mrikivi. Tulekindel tellis on tavaliselt krgeima temeratuuri ja suuri temperatuuri muutusi taluv eri sordist ja lisaainetest pletades valmistatud keraamiline mrikivi. Mrt on sideaine titematerjali vee ja hu segu. Mrt vib sisaldad veel vrvi ja titeaineid Savimrt on peamiselt savilobist ja liivast mrt. Tulekindel mrt on toatemeratuutil tarduv erimrt tulekindlate telliste mrimiseks- Tulekindel valumass on tavaliselt krgeimaid temperatuuri ja suuri temperatuuri muutusi taluv toatemeratuuril tarduv erimass.
Kus on mägedes kõige rohkem sademeid? Nõlvadel Miks ei kasva mets mägede kõige kõrgemates osades? Ei ole sademeid ja piisavat soojust Kuidas sõltub temperatuur geograafilisest laiusest? Mida lähedamal ekvaatorile, seda soojem, aga mida lähemal poolusele, seda külmem. Iseloomusta merelist ja mandrilist kliimat Mereline kliima on pilvine, tuuline, sajune ning ööpäevane temperatuuri vahe väike. Mandriline kliima on selge, vähe sajune, kuiva õhuga ja suur ööpäevane temeratuuri kõikumine. Kus puhuvad passaadid ja läänetuuled ? Passaadid 30.-lt laiuskraadidelt ekvaatori suunas ning läänetuule parasvööndis. Mitu kliimavöödet on kummalgil pool maakera? Seitse Nimeta põhi-ja vahekliimavöötmed! 1. Ekvatoriaalne 2. Lähisekvatoriaalne 3. Troopiline 4. Lähistroopiline 5. Parasvööde 6. Lähispolarne 7. Polaarne Millest on saanud ekvatoriaalne kliima oma nime? Asub ekvaatori lähistel Nimeta ekvatoriaalse kliima põhitunnused? 1. Alati soe 2. Väga niiske 3
Närviimpulsside teke ja levik,mao soolhapppe sünteesiks. Mikroelemendid Raud Fe Seob Okahe hemoglobiini koostises,rauaühen heem annab verele punase värvuse. (punane vein,punane liha, maasikad) Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt. türoksiini sünteesiks.Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng,juuste,küünte ja naha seisund. (õun) Vee tähtsus organismis : · On suure soojusmahutavusega(hoiab organismisisest püsivat temeratuuri) · Hoiab ära ülekuumenemise(loomad higistavad,taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu) · Kindlustab organismide ringelundkondade töö(veri,lümf) · Kaitsefunktsioon- nt pisarad,liigesed,sülg,loode areneb vesikeskkonnas. Vee tähtsus rakus : On hea lahusti-vees lahustub rohkem aineid,kui üheski teises lahustis. Hüdroofilised ained Lahustuvad vees, nt. glükoos ja keedusool Hüdrofoobsed ained Ei lahustu vees, nt. rasvad ja õlid
Lahendused: vähendama metsaraiet, üleliigset karjatamist, liigniisutamist. Liigilise mitmekesisuse vähenemine- elupaikade otsene hävitamine, keskkonna saastumine, kliima muutumine, teatud liikide eelisküttimine, maastiku killastumine Lahendused: Hävimisohus olevad liigid tuleb võtta kaitse alla, säilitama haruldaste liikide elupaiku ja rajada kaitsealasid. Erosioon- Mulla uuristamine ja lihvimine tuule, vee ja jää poolt.Mullastiku looduslik ärakanne(paduvihmad, vooluveed, temeratuuri kõikumine, tuul) Tagajärjed: mullastiku hävimine, maaalade kõlbmatuks muutumine. Lahendused: oskuslik maaharimine, tuulekaitseribad. Vee saastumine- vee kvaliteedi langus, veekogude kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, vee õitsengud. Põhjused: tööstusvete jõudmine vette, halvasti käsitlevate heitvete jõudmine vette, happevihmad, naftareostus. Tagajärjed: nakkushaiguste levik. Lahendus: merevee puhastamine, mitte mahavalada värve ja muid kemikaale.
Mitmetel kristallidel ja lahustel on omadus pöörata neid läbiva lineaarselt poleriseeritud valguse polerisatsioonitasandit. Niisugused aineid nimetatakse optiliselt aktiivseteks. sEllisteks on näiteks kvartsikristallid ,suhkru,kampri,nikotiini lahused. Optiliselt aktiivset ainet läbinudvalguse polerisatsioonitasandi pöördenurk sõltub ainest ,ainekihi paksusest l , temperatuurist t ,valguse lainepikkusest ja lahuste korral ka masskontsentratsioonist c. Osutub ,et antud temeratuuri ja lainepikkuse korral on valguse polerisatsioonitasandi pöördenurk lahustes võrdeline lahusekihi paksusega ja lahustunud optiliselt aktiivse aine kontsentratsiooniga: = []t l c Suurust []t nimetatakse optiliselt aktiivse aine eripööranguks. Ta näitab kui suure nurga võrra pöördub polerisatsioonitasand ,kui valgus läbib ühikulise kontsentratsooniga ja ühikulise paksusega lahuse kihti. Mõõtmised viiakse tavaliselt läbi naatriumi d-joone lainepikkusel ning temeratuuril t=20c
Mitmetel kristallidel ja lahustel on omadus pöörata neid läbiva lineaarselt poleriseeritud valguse polerisatsioonitasandit. Niisugused aineid nimetatakse optiliselt aktiivseteks. sEllisteks on näiteks kvartsikristallid ,suhkru,kampri,nikotiini lahused. Optiliselt aktiivset ainet läbinudvalguse polerisatsioonitasandi pöördenurk sõltub ainest ,ainekihi paksusest l , temperatuurist t ,valguse lainepikkusest ja lahuste korral ka masskontsentratsioonist c. Osutub ,et antud temeratuuri ja lainepikkuse korral on valguse polerisatsioonitasandi pöördenurk lahustes võrdeline lahusekihi paksusega ja lahustunud optiliselt aktiivse aine kontsentratsiooniga: = []t l c Suurust []t nimetatakse optiliselt aktiivse aine eripööranguks. Ta näitab kui suure nurga võrra pöördub polerisatsioonitasand ,kui valgus läbib ühikulise kontsentratsooniga ja ühikulise paksusega lahuse kihti. Mõõtmised viiakse tavaliselt läbi naatriumi d-joone lainepikkusel ning temeratuuril t=20°c
töökeskkonna füüsikaliste tegurite kompleksi, mis avaldab mõju organismi soojusolekule. Tegurid: Õhu temperatuur Niiskus Liikumiskiirus Soojuskiirgus erinevatest allikatest Organimsi soojusoleku ehk soojusbilansi tasakaalu määravad: Mikrokliima Sooritatava töö inensiisvus ja raskus Oranismi funktsionaalne seisund(aklimatiseeritus) Õhu suhtelise niiskuse ja temeratuuri mõõtmiseks kasutatakse aspiraator-psühromeetrit. Õhu liikumiskiiruse mõõtmiseks kasutatakse katatermomeetrit ja anemomeetreid. Alaline töökoht- koht, kus töötaja töötab suurema osa oma tööajast. Mittealaline töökoht- koht, kus töötaja töötab väiksema osa oma tööajast (alla 2 tunni) Soe aastaaeg - aastaaeg, mil välisõhu ööpäeva keskmine temperatuur on üle +10 C Külm aastaaeg - aastaaeg, mil välisõhu ööpäeva keskmine temperatuur on +10 C ja alla
vastupäeva. Laskudes õhk soojeneb, pilved hajuvad, tekib selge stabiilse t, enamasti nõrga tuulega ilm,mis on suvel soe ja talvel külm. Hoovus- tohutud veemassid, mille t erineb ümbritseva vee t. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades seal kliimat (külm hoovus- Benguela ja soe hoovus-Golfi) Maa soojus-ja niiskusreziimi iseloomustavad kõige üldisemalt õhut. Ja sademet hulk. Maksumum ja miinimutemperatuuri vahet nimetatakse temeratuuri amplituudiks. Kui miinimumt langeb kevadeti j sügiseti öösel alla 0 C siis nim. Seda öökülmaks. Isotermiks nim õhut geograafilist jaotust maakeral,mis ühedatakse sama t punktid joontega. Seda koostatakse paljude aastate keskmisi t arvestades. Lumepiir on kujuteldav joon, mille piiril lumebilanss on 0 ehk millest kõrgemal või pooluste pool sajab lund rohkem, kui ära jõuab sulada. Aurumine jahatakse kaheks: Transpirtsioon (taimedelt toimuv aurumine) ja füüsikaline
kliimaga. Summaarne päikesekiirgus on kõrgustikul suvel veidi väiksem kui ümbritsevatel tasandikel. Kõrgusiku suurem kõrgus ja liigestatud pinnamood soodustab tõusvate õhuvoolude teket, see omakorda põhjustab suuremat pilvisust kõrgusiku kohal, mis aga vähendab päikesekiirguse hulka. Koos pilvisusega suureneb ka sademete hulk ja sajupäevade arv. Ka hoovihmad on kõrgustikul sagedamsemad kui ümbritsevatel aladel. Õhutemperatuur on seal madalam kui ümbritsevatel aladel. Madalama temeratuuri ja suurema sademete hulga koosmõjul ilmneb selgemini talvel –sulasid esineb harvem ja nad on nõrgemad seetõttu on lumikate paksem ja püsivam. Lumikate jaotub künklikul 6 maastikul ebaühtlaselt . Kõrgustiku mikroklimaatilised tingimused on väga mitmekesised, erinevused on suured ja vahelduvad kiiresti. Liigestatud reljeefi tõttu avaldub mikrokliima mõjul kõikjal. Keskmise suurusega
Valgu sekundaarstruktuur- aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekkiv struktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed. Valgu tetsiaarstruktuur – sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv keerjas sruktuur. Valgu kvaternaarstruktuur – kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe ahela liitumisel tekkiv struktuur. Denatureerumine – Valkude sekundaar- või tertsiaarstruktuuri lagunemine välise teguri. Näiteks temeratuuri, happe, aluse, mehhanilise mõju toimel. Ensüümid- Valgud, mis reguleerivad rakkude keemiliste reaktsioonide kiirust. Katalüsaatorid- reaktsioone kiirendavad ained. Nukleiinhapped – nukleotiididest koosnevad suured biomolekulid, mis sasaldavad raku tegevusjuhiseid; nukleiinhapete hulka kuuluvad DNA ja RNA. DNA – (desoksüribonukleiinhape)- molekulid, mille ülesandeks on säilitada pärilikku infot ja edasi anda järgmisele rakupõlvkonnale.
Termoluminestsents Temperatuuri erinevus Valgus Valgusdioodid Pinge Valgus Päikesepatareid Kiirgus (valgus) Pinge II tüüpi ( pööravat energiat muundavad) Piesoelektrikud Deformatsioon, pinge Pinge, deformatsioon Pinge, temeratuuri Püroelektrikud Temperatuuri erinevus, pinge erinevus Pinge, temeratuuri Termoelektrikud Temperatuuri erinevus, pinge erinevus
Sulamine Faasisiire, kus aine läheb tahkest olekust vedelasse Sublimatsioon Faasisiire, kus aine läheb tahkest olekust gaasilisse. Härmatumine Faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust tahkesse. Rekristallisatsioon Faasisiire, kus aine muudab oma kristallstuktuuri tahke agregaatoleku piires. Siirdetemperatuur Temperatuuri väärtus aintud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, magalamal aga teises faasis. Kolmikpunkt Kindel rõhu ja temeratuuri väärtus, millel 3 faasi on tasakaalus. Sulamissoojus Soojushulk, mis tuleb ühele kilogrammile ainele anda, et ta sulaks. J/kg Aurustumissoojus - L Näitab, milline soojushulk kulub aine aurustumiseks antud temperatuuril. Keemissoojus Vedeliku aurumissoojus keemistemperatuuril. Aur - Gaasiline faas vedeliku pinna lähedal. Gaas - Kui temperatuur on üle kriitilise. Küllastunud aur Aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus.
fotosünteesil ja seega ei kiirgu soojusena tagasi. (http://www.physic.ut.ee/~kikas/GLOBE_oppepaevad/Meelis/Kasvuhooneefekt.ppt) inimene kliima soojenemine on tekitatud meie inimeste poolt. Inimesed tekitavad tonnides süsihappegaasi iga päev tööstuslike ettevõtetega. Me saastame õhku, paisates atmosfääri kasvuhoone gaase. Kasvuhoone gaasid imevad päikeselt peegeldunud kiirte soojuse endasse ja ei lase neil tagasi kosmosesse peegelduda. See toob kaasa temeratuuri kerkimise, mis omakorda viib erinevate ja väga tõsiste globaalsete probleemideni. (http://www.physic.ut.ee/~kikas/GLOBE_oppepaevad/Meelis/Kasvuhooneefekt.ppt) 9 2.3 Osoonikihi hõrenemine Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on
1V. Arduinol ln high on üle 3V (5V skeemil) või üle 2V (3.3V skeemil). Sisendis kasutatatakse nt 10Kohm resistorit/takistit et vältida muutuvat/ujuvat (floating input) sisendit ning samal ajal võtab see vähe voolu, jui lüliti on kinni. ESD electrostatic discharge põhimõte on selles, et tuleb kasutada mingit jubinat, mis kas laeb end täis, lülitub välja vms, kui tuleb ülepinge nt staatilisest elektrist. Digitaal –tule põlema panemiseks 1,0 Analoog-temeratuuri mõõtmiseks ntks 19. Reaalne kontrolleri digitaalväljund ja tema elektriskeemi näited (erinevad toitepinged, lülituskiirus, suured voolud, induktiivsed koormused, jne). 3,5-5V , -25-25mA ajadiagrammid, mis seletavad DA tööd. Diagrammide ehitamisel lähtume sellest, et sünkrosignaali ilmumise momendil seadme sisendil viibib eelmine signaal X, ja tema vahetus toimub ainult peale trigerite ümberlülitamist. 20
Eluks paremad tingimused. 6H2O kogu biokeemia toimub vesilahuses. Sademed olulisemd taimedel kui põhjavesi. Mineraalsed soolad Heterotroofid saavad taimi süües koos süsinikuga taimedelt. Taimed ei tarbi NaCl, neid ioone tuleb eraldi juurde saada. Taimed ja loomad vajavad suures koguses N, K (taimedele rohkem vaja), P 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; t0 temperatuuriga on seotud elutegevuse intensiivsus (kõigu- ja püsisoojased). Ühe organismi temeratuuri mõjutab päris mitu tigimust, konna näide lühilaineline kiirgus (otsene, pilvedelt peegeldunud, hajus kiirgus) langeb maale, soojendab konna. Konna keha vahetab maaga soojust konduktsioon. Kivi soojendab õhku, õhk konna - konvektiivne ülekanne. Infrapuna kiirgus vahetub konna ja taime vahel. Tagasikiirgus lahkub tagasi, soojuskadu. Lisaks aurumine, soojuskadu. pH mõjutab ressursside kättesaadavust. pH < 3 ja >9 on organismidele toksiline. (On
mineraalide ja kivimite keemiline koostis. Sisuliselt on tegu tavaliste keemiliste reaktsioonidega – nt oksüdeerumine, hüdrolüüs, vees lahustumine jne. Murendmaterjali edasisel peenendumisel tekib mullal vee kinnipidamise võime. See on eeldus elusorganismide arengule mullas. Palavas niiskes kliimas. 4. Selgita, kuidas mõjutavad mulla kujunemist: a. Kliima – sõltub murenemise kiirus ja kas see on füüsikaline või keemiline, määrab sademete hulga ja niiskuse, temeratuuri ja aurumise. b. Lähtekivim – sõötub mullamineraalne koostis, happesus/aluselisus, vee läbilaskvus, sügavus, värvus, struktuur. c. Reljeef – mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist ning mulla vee- ja soojusrežiimi. Kalle, põhjavee tase(veesisaldus). d. Aeg – määrab mulla vanuse. e. Organismid – taimkatte tüüp,loomad, mikroorganismide mõju huumuse tekkele. f. Inimtegevus – tallamine, kaevandamine, ülekasutamine, asfalteerimine. 5. Mis on ja kuidas tekib huumus?
2.2 Kiudude põhitüübid 2.3 Materjalid ja mehhaanilised omadused 2.4 Optilised omadused 2.4.1 Sumbuvus 2.4.2 Ühe laine kiu dispersioonid 2.4.3 Ebalineaarsed nähtused 2.4.4 laine kiu pii-lainepikkus 2.4.5 Mitme laine kiu ribalaius 2.4.6 Numbriline auk 3. Valguskaablid 3.1 Kaablistruktuurid 3.1.1 Kiud ja nende kaitstavus 3.1.2 Kaabli tuumastruktuurid 3.1.3 Täiteained 3.1.4 Tõmbe- ja tugevduselemendid 3.1.5 Kest 3.2 Kaablite omadused 3.2.1 Mehhaanilised omadused ja temeratuuri piirkonnad 3.2.2 Sise-ja väliskaablite põhierinevused 3.2.3 Sisekaablite omadused 3.2.4 Sisekaablid ja tulekahju ohutus. 3.2.5 Väliskaablite omadused 3.3 Tüübitähistused ja identifitseerimise süsteemid 4. Valguskaablite montaaz 4.1 Valguskaablite käsitlemine 4.2 Sisekaablite paigaldus 4.3 Väliskaablite paigaldus 4.3.1 Maa- ja kanalikaablite paigutamine 4.3.2 Õhukaabli paigaldus 4.3.3 Veekaablite paigaldus 5. Jätkamine ja lõpetamine 5.1 Kiu jätkamine 5.1
Mini load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja aeganõudvatest tõstetest. 26. Milleks kasutatakse külmladusi ja milline on nende temperatuurireziim? Kasutatakse peamiselt toiduainete säilitamiseks allajahutatud tingimustes. Temperatuurireziim n 6°-8° C 27. Milleks kasutatakse külmutusladusi, milline on nende temperatuurireziim? Kasutatakse automaatse temperatuurireguleerimisega külmutuseadmetega laod kus hoitakse üldjuhul temeratuuri- -18°C ( Jäätise hoiustamiseks isegi - 25°C ) 28. Milline on madala alusekaubalao maksimaalne kõrgus? Madala alusekauba lao maksimaalne kõrgus 8-9m (kuni 5 tavakõrgusega riiulikorrust) 29. Millisest kaubaaluste lao kõrgustest alates räägitakse kõrgest laost ja vastavast tehnoloogiast ? Kõrged laod enamasti 10-16m ( kuni kümme tavakõrgusega riiulikorrust)POOLIK! 30. Mis on otseläbivool ja millistes ladudes seda kasutatakse? Vastuvõtu
annaabi.ee 
