2) töötamise iseloomu järgi: kandvad, ennastkandvad, mittekandvad, rippuvad; 3) struktuuri järgi: massiivseinad ja kergseinad; 4) materjali järgi: looduskivist, tehiskivist, puidust seinad; 5) paigaldatavate detailide suuruse järgi: tellisseinad väikeplokkseinad suurplokkseinad paneelseinad TELLISSEINAD Eestis kasutatakse tellisseinte ehitamiseks kahte liiki telliseid: 1) silikaattelliseid - 250x120x65/88 2) põletatud keraamilisi savitelliseid - täistellis, harvauktellis, auktellis, kumertellis, nurktellis. 250x120x65 Kivide müüritisse ladumiseks kasutatakse: tsement-, lubi-tsement-, lubimörte. Kivide survetugevus on moodultellistel (88 mm) 25 Mpa ja harilikel tellistel (65 mm) 15Mpa ning segude mark on 50 ja 100 kg/cm2 Kivid laotakse müüritisse horisontaalsete ridadena
514 vahesein 1000 m2 /m2 13 /m2 /m2 /m2 töölisel poleks vaja teha asjatuid liigutusi või samme. Tellisseinte Summa kokku 42740 Nõuded müüritöödele ladumisel paugutatakse tellised (tõstealustel) ja mört (kastides) Kasum
19. Milliseid puitmaterjale mädanemise ja putukate vastase keemilise töötlemise variante teate? . 20. Puithoonete kahjustuste vältimise profülaktilised abinõud 21. Kirjeldage puitkonstruktsioonide (talad, postid, sarikad) tugevduslahendusi 22. Tellis(kivi)konstruktsioon vee ja niiskuse- ja külmakahjustused 23. Kivist välisseinte defektid, kahjustused 24. Kuidas määrata kivimaterjalide soolkahjustusi ja mis see on? 25. Välise kivivoodriga tellisseinte sagedamini esinevad vead 26. Kivihoonete välisseinte lisasoojustamine, kuidas teha? 27. Betooni ja raudbetooni kahjustused ja põhjused 28. Mida tuleks määrata betooni kahjustuste uurimisel? 29. Betooni karboniseerumine, kuidas see toimub ja selle mõju materjalile või konstruktsioonile 30. Betooni karboniseerumise kiirus ja kuidas määrata? 31. Betooni ja kivimaterjalide soolkahjustused, kuidas tekivad ja millised? 32
Töökoht koosneb kolmest tsoonist: 1) 60. . . 70 cm laiune töötsoon , millel töötavad müürsepad; 2) 65. . .100 cm laiune materjalitsoon, millele paigutatakse tellised, mört ja sissemüüritavad tarirauad; 3) 100. . . 125 laiune transporditsoon materjalide kohaletoomiseks. Töökoha kogulaius vastab harilikult töölava laiusele ja on 240. . . 260 cm. Kui kasutakse kraanat, mis tõstab materjalid otse töökohale, siis transporditsooni ei vajata. Tellisseinte ladumisel paugutatakse tellised (tõstealustel) ja mört (kastides) vaheldumisi piki töörinnet, kusjuures mördikastide vahekauguseks voetakse 250...400cm. Vahepostide ladumisel paigutatakse tellisealused vaheposti ning mördikastid ava kohale. Üksikult seisvate sammaste ladumisel asetatakse tellised ühele poole sammast, mört teisele poole. Kogu töörinne jagatakse ladumislankideks, igale töölülile omaette lank, kusjuures kaheliikmelise
ettevalmistunud millekski taevaseks ... Ja siis hoopis esmapilgul näed tervituseks lambaid, lõputut rohumaad ja puudesalusid, mille vahel kõrguvad hallid, hallikaspruunid või punakaspruunid, portikustega või vastuoksa teravate katusejoontega ,,Baskerville Hallid". Mis selles siis ikka nii erilist on... Ent siis hakkad piki serpentiini laskuma, sihtkohaks Rotund, mille veepeegeldus puude vahelt paistab, põigates korraks sisse walled gardenisse, kus tellisseinte soojuses kasvavad kõrvitsad, lavendlid, tomatid, jörjenid, maasikad, salveid ning päevakübarad, mida omakorda raamivad õunapuudest vormitud espaliere'd ... Rada viib edasi ning ühtäkki avastad Pantehoni. Silmad hakkavad harjuma, pildid hakkavad teravustuma: järsku ilmuvad kusagilt kreeka, rooma ja saksi jumalad, briti vägevad, vilksatavad obeliskid, templid ning skulptuurid iidsete pöökide, kastanipuude ja seedrite all. Magnooliatest,
1. keerukas õhuke 2 2 1 2. lihtne paks 3 2-3 1 1-2 3. keeruline paks 5 2-3 1 2 1 1-2 4.1.4 TELLISSEINTE VIIMISTLEMINE KROHVI ALLA NÕGUSVUUK 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 15 KUMERVUUK A-A A 30o A VOODERDAMINE 4.2 MITMESUGUSTE HOONEOSADE LADUMINE 4.2.1 SILLUSED R/B SILLUSED h b KIHTSILLUSED 4
- vaatama üle töökoha ja koristama sealt kõrvalised, tööd segavad asjad; - kontrollima vajalike töövahendite korrasolekut: 3.2. Kõigist avastatud puudustest tuleb kohe teatada töölõigu juhatajale, tööd ei tohi alustada enne, kui kõik ohutu töötamise tingimused on täidetud. 4. TÖÖ AJAL (krohvija) - kõrgel tuleb sisemisi ja välimisi krohvitöid teha piirestatud tellingutelt või töölavadelt. Välistöid võib kõrgel teha jäiga kinnitusega või ripptöölavadelt; - tellisseinte pinda tuleb täksida inventaarsetelt töölavadelt elektritööriistadega; - vana krohvi tuleb maha lüüa pika varrega vasara kergete löökidega. Seda tööd tegevad töölised peavad kandma kaitsekiivrit ja -prille ning viibima võimaluse korral mahalöödavast krohvilõigust kõrgemal; - üksikuid kohti tuleb kõrgel krohvida tugevatelt piirestatud töölavadelt, teisaldatavatelt töölaudadelt või inventaarsetelt lükandtõstukitelt
Paigutiste ja deformatsioonide piirväärtused määratakse lähtudes: - ehitise ja tema osade tugevusest ja pragude tekkimise võimalusest; - tehnoloogilistest kaalutlustest (kraanatee, lifti, torustike, seadmete jne lubatud kalded); - arhitektuursetest kaalutlustest. Järgnevalt on toodud mõned enamlevinud soovitused piirväärtuste leidmiseks. Suhtelise kaldenurga piirväärtused Bjerrumi järgi: 1/100 - konstruktsioonide kandepiirseisundile vastav piir; paneel- ja tellisseinte tugev pragunemine; 1/200 - piir, mille puhul kõrgete jäikade ehitiste kalle muutub silmale nähtavaks 1/300 - piir, mille puhul tekivad esimesed praod paneelseintes; piir, mille puhul tekivad raskused sildkraanade töös; 1/500 - ohutu piir ehitistel millel praod on lubamatud; 1/600 - piir diagonaalsidemetega raamidel; 1/800 - piir kus tekivad raskused vajumi suhtes tundlike masinatega. Vaivundamendid 29. VAIVUNDAMENTIDE ÜLDISED TÖÖTAMISE PÕHIMÕTTED. MILLAL
seintel, tugiseintel, samuti ka korstendel. Esimeseks kahjustuste tekkimise märgiks on tavaliselt horisontaalvuukide pikisuunaline pragunemine, mis viitab mördi paisumisele ja sellele järgnevale müüritise kōverdumisele ning pragunemisele. Vt. joonis 21. Pōhjusena vōib mainida seda, et mōningad pōletatud tellised vōivad sisaldada sulfaate. Vundamentide puhul tuleb arvestada ka sulfaatsete pinnasevete olemasoluga 25. Välise kivivoodriga tellisseinte sagedamini esinevad vead Sageli ei ole tehtud projekteerimisel vajalikke arvutusi. Kasutatud on lõunamaist arhitektuuri, materjalide külmakindlus on madal, puuduvad korralikud sidemed voodri ja kandva osa vahel; kasutatud erinevatest materjalidest koosnevaid tarindeid, esinevad ebaühtlased koormused, vajumid jne. Tellis- ja silikaattelliskonstruktsioonide defektide põhjuste kindlaks tegemine ei ole harilikult lihtne. Telliskonstruktsioonide pragunemine võib olla tingitud ühest
peamiselt parapetiga seintel, tugiseintel, samuti ka korstendel. Esimeseks kahjustuste tekkimise märgiks on tavaliselt horisontaalvuukide pikisuunaline pragunemine, mis viitab mördi paisumisele ja sellele järgnevale müüritise kverdumisele ning pragunemisele. Vt. joonis 21. Phjusena vib mainida seda, et mningad pletatud tellised vivad sisaldada sulfaate. Vundamentide puhul tuleb arvestada ka sulfaatsete pinnasevete olemasoluga 23. Välise kivivoodriga tellisseinte sagedamini esinevad vead Sageli ei ole tehtud projekteerimisel vajalikke arvutusi. Kasutatud on lõunamaist arhitektuuri, materjalide külmakindlus on madal, puuduvad korralikud sidemed voodri ja kandva osa vahel; kasutatud erinevatest materjalidest koosnevaid tarindeid, esinevad ebaühtlased koormused, vajumid jne. Tellis- ja silikaattelliskonstruktsioonide defektide põhjuste kindlaks tegemine ei ole harilikult lihtne. Telliskonstruktsioonide
klaaskatuse. Ümber aatriumi paiknesid viiel korrusel avatud galeriid, mida valgustasid aknad. Trepid paigutas ta nelja trepitorni, mille ta hoone peakorpusest eraldas. Garderoobid, tualetid ja puhkeruumid asusid kolmekorruselises juurdeehitises. Larkin Building oli esimene büroohoone, mille õhuvahetus toimus täielikult kliimaseadme kaudu. Wright projekteeris ka kogu hoone sisustuse, mis oli paljuski uuelaadne: büroomööbel oli valmistatud terasest; metallist dokumendikapid olid ehitatud tellisseinte sisse, klaasuksed olid paigutatud metallraamidesse ning põrandad olid valatud magnesiidist4. Uus oli ka idee tualetipotid seinte külge riputada, et põrandaid saaks kergemini puhastada. Lisaks sellele paigutas Wright ülemisele korrusele restorani, talveaia, katuseterrassi ja raamatukogu. 3.3. Preeriamaja mudel Kogu oma mitmekesisuses ning individuaalsuses oli 20. sajandi esimsel kümnendil Frank Lloyd Wrighti ehitatatud elumajadel niinimetatud preeriamajadel ka mitmeid ühisjooni.
Tugiseinad Üldiselt Sõrestiksidemed Tugiseinte otseseks ülesandeks on kõrgustevahe hoidmine pinnases teede ja väljakute ääres. Eriti palju on kivist tugiseinu kasutatud keskaegses linnaehituses. Tihti on tugiseina peal (selle taga) veel transport või muud koormused. Skeem 13.2 Tugiseinatüübid a, b) massiivsed, töötavad omakaaluga; c, d) seinad töötavad paindele või on ankurdatud,. Betoon- ja raudbetoontugiseintel moodustab vundament seinaga tavaliselt ühtse terviku. Tellisseinte puhul tehakse tugiseina vundament iseseisva konstruktsioonina betoonist või looduslikust kivist. Tugiseinad võivad olla püstitatud looduslikule alusele (kaljupinnas, purdpinnas), tehisalusele või vaivundamendile. Käesolevalt vaadeldakse keldriseinte, kaldamüüride, sildade kaldatugede, mägiteede piirete ja muude tehniliste ehitiste tugiseinu, mille ülesandeks on pinnase või puistkeha toetamine. Tugiseinte staatikalise arvutuse eesmärgiks on tagada tugevus ja püsivus
Paigutiste ja deformatsioonide piirväärtused määratakse lähtudes: - ehitise ja tema osade tugevusest ja pragude tekkimise võimalusest; - tehnoloogilistest kaalutlustest (kraanatee, lifti, torustike, seadmete jne lubatud kalded); - arhitektuursetest kaalutlustest. Järgnevalt on toodud mõned enamlevinud soovitused piirväärtuste leidmiseks. Suhtelise kaldenurga piirväärtused Bjerrumi järgi: 1/100 - konstruktsioonide kandepiirseisundile vastav piir; paneel- ja tellisseinte tugev pragunemine; 1/200 - piir, mille puhul kõrgete jäikade ehitiste kalle muutub silmale nähtavaks 1/300 - piir, mille puhul tekivad esimesed praod paneelseintes; piir, mille puhul tekivad raskused sildkraanade töös; 1/500 - ohutu piir ehitistel millel praod on lubamatud; 1/600 - piir diagonaalsidemetega raamidel; 1/800 - piir kus tekivad raskused vajumi suhtes tundlike masinatega. Soome vundamendiehituse juhendites (1988) toodud soovitused on esitatud tabelis
annaabi.ee 
