hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi. 20. juulil, kui Tallinnas näitas kell 23.18, maandus moodul Kuu pinnale. Armstrongi samm Kuu pinnale Alles viis ja pool tundi pärast maandumist avas Armstrong mooduli luugi. Ta pööras ennast näoga Kotka poole ja hakkas aeglaselt trepist alla ronima. Kuust lahutas teda üheksa astet. Telekaamera oli Aldrini käes. «Viis, neli, kolm, kaks,» luges Neil ning sirutas vasaku jala Kuule. Mida ta sel hetkel tundis? «Mitte midagi erilist. Ma tahtsin lihtsalt väga ettevaatlik olla,» ütles Neil hiljem pressikonverentsil. Tallinnas oli 21. juuli, mõni minut enne kuut, kui esimene inimene kahe jalaga Kuu pinnal seisis. «See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe kogu inimkonnale!» ütles ameeriklane legendaarsed sõnad. 18 minutit hiljem ronis trepist alla ka Edwin Aldrin.
18, maandus moodul Kuu pinnale. «Hallo, Houston! Siin Vaikuse meri. 'Kotkas' on laskunud!» kõlas eetris. Eagle'is jätkus patareitoidet ja õhku vaid 41 tunniks, kuid astronaudid ei kiirustanud kohe Kuu pinnale ronima. Meestel tuli puhata ja panna selga rasked skafandrid Armstrongi samm Kuu pinnale Alles viis ja pool tundi pärast maandumist avas Armstrong mooduli luugi. Ta pööras ennast näoga Kotka poole ja hakkas aeglaselt trepist alla ronima. Kuust lahutas teda üheksa astet. Telekaamera oli Aldrini käes. «Viis, neli, kolm, kaks,» luges Neil ning sirutas vasaku jala Kuule. Mida ta sel hetkel tundis? «Mitte midagi erilist. Ma tahtsin lihtsalt väga ettevaatlik olla,» ütles Neil hiljem pressikonverentsil. Tallinnas oli 21. juuli, mõni minut enne kuut, kui esimene inimene kahe jalaga Kuu pinnal seisis. «See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe kogu inimkonnale!» ütles ameeriklane legendaarsed sõnad. 18 minutit hiljem ronis trepist alla ka Edwin Aldrin.
1894- G-Marconi pani elektromagnetlainete abil 7m kaugusel asuva kõlisti helisema 1896- A.Popov andis 50m kaugusele edasi morse sõnu ,,Heinrich Hertz" 1899- Marconi lõi side üle mere La Mache väina 1901-side Euroopa ja Ameerika vahel 1912- Titanicu pealt inimesed päästeti, anti märku elektromagnetlainete abil Arenes raadioside üle maailma TV 1883- Paul von Nipkov konstrueeris Nipkovi ketta, millega sai optilist kujutist elektrosignaalideks muuta. 1923- leiutati ikkonoskoop- telekaamera 1929- esimesed katselised telesaated BBC poolt Raadioside algaastatel kasutati amplituud modulatsiooni. Kolmefaasiline vahelduvvool enamus el. energiast toodetakse kolmefaasilise vahelduvvooluna. Selle patendeeris M. Dolvo- Dobrovolski. Süsteemi eelised: energia saab kuue juhtme asemel ülekanda nelja juhtmega, 3- faasilised voolud võimaldavad luua pööravaid ja kulgevaid magnetvälju, 3-faasilised mootorid /trafod on kõige odavamad ja töökindlamad
18) maandus moodul Kuu pinnale. «Halloo, Houston! Siin Vaikuse meri. Kotkas on laskunud!» kõlas eetris. Eagle`is jätkus patareitoidet ja meeskonnal õhku vaid 41 tunniks, kuid astronaudid ei kiirustanud kohe Kuu pinnale ronima. Meestel tuli ajada selga rasked skafandrid ja veidi puhata. Alles viis ja pool tundi pärast laskumist avas Armstrong mooduli luugi. Ta pööras ennast näoga Kotka poole ja hakkas aeglaselt trepist alla ronima. Kuust lahutas teda üheksa astet. Telekaamera oli Aldrini käes. «Viis, neli, kolm, kaks,» luges Neil ning sirutas vasaku jala Kuule. Tallinnas näitas kell 21. juulit, mõni minut enne kuut, kui esimene inimene kahe jalaga Kuu pinnal. «See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe kogu inimkonnale!» ütles ameeriklane legendaarsed sõnad. 18 minutit hiljem ronis trepist alla ka Edwin Aldrin. Astronaudid heiskasid kohe Kuule tähelipu. Maakaaslasel tuul ei puhu, seepärast oli lipuriie kinnitatud L-tähe kujuliselt vardale
· Teavitusüritused · Proovihäired Peletusmeetmed Peletusmeetmed kahandavad rünnete üritamise tõenöosust. Peletav toime on reeglina turvameetmete kasulik lisaomadus ainuüksi teadmine turvameetmete käigushoiust või nende tajumine vähendab ründeindu, eriti kui oodatav saak ei korva ründaja riski. Näited: · Kehtestatud sanktsioonid · Hoiatava märgistus dokumentidel, andmekandjatel, kuvadel, ruumide ustel jne · Nähtavad turvavahendid valvur, telekaamera, territooriumi valgustatus, turvauksed, kaartlukud Tõkestusmeetmed Tõkestusmeetmed tõrjuvad peamiselt ründeid, kaitstes turvalisuse kõiki põhiaspekte (käideldavus, terviklus, konfidentsiaalsus) Jaguneb: · Ruumiline isoleerimine · Ajaline isoleerimine · Loogiline isoleerimine Ruumiline isoleerimine · Erineva salastusastmega andmete tötlus mitmel eraldi arvutil · Ühel andmekandjal ainult võrdse salastusastmega või samadel kasutajatel määratud
18, maandus moodul Kuu pinnale. ,,Hallo, Houston! Siin Vaikuse meri. ,,Kotkas" on laskunud!" kõlas eetris. Eagle'is jätkus patareitoidet ja õhku vaid 41 tunniks, kuid astronaudid ei kiirustanud kohe Kuu pinnale ronima. Meestel tuli puhata ja panna selga rasked skafandrid. 2.2. Armstrongi samm Kuu pinnale Alles viis ja pool tundi pärast maandumist avas Armstrong mooduli luugi. Ta pööras ennast näoga Kotka poole ja hakkas aeglaselt trepist alla ronima. Kuust lahutas teda üheksa astet. Telekaamera oli Aldrini käes. ,,Viis, neli, kolm, kaks," luges Neil ning sirutas vasaku jala Kuule. Mida ta sel hetkel tundis? ,,Mitte midagi erilist. Ma tahtsin lihtsalt väga ettevaatlik olla," ütles Neil Armstrong hiljem pressikonverentsil. Tallinnas oli 21. juuli 1969.aasta, mõni minut enne kuut, kui esimene inimene kahe jalaga Kuu pinnal seisis. ,,See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe kogu inimkonnale!" ütles ameeriklane legendaarsed sõnad.
külgedele enam mitte diferentseerivaks, vaid on sidestuslüliks ainult frontidele ja impulsside küljed kantakse üle moonutusteta. KASUTAMINE: Telerites toimub dif.-va lüli abil ajaliselt lühikeste rea sünkroimpulsside sünkroniseerimine (eraldamine) ja nende lühendamine diferentseerimisega. Saadud ajaliselt lühikesi impulsse kasutatakse realaotusgeneraatori sünkroniseerimiseks, et ta töötaks sünkroonselt kujutist edasi andva telekaamera realaotusgeneraatorina, mis asub TV-saatjas. ÜL: Teleri amplituudiselektori ja realaotusgeneraatori vahele on lülitatud diferentseeriv lüli, mille R = 2,4 k ja C = 180 pF. Ajakonstatnt = ? R C 2,4 10 3 180 10 12 0,43s TV-standardi kohaselt on reasünkroimpulsi ti rida kestus 8% rea kestusest ja Tr = 64s. Kui pikk on sünkroimpulsi ti rida kestus ? 6
tegudeni (orgiad, grupiline vandalism, vargused) ja destruktiivsete sotsiaalsete plahvatusteni (märatsemised, lintsimised, piinamised). Deindividuatsiooni soodustavad need asjaolud, mis hägustavad eneseteadvust (nt alkohol). Deindividualiseerunud inimesed on vähem ohjes, nad sõltuvad enam vahetust situatsioonist. Selle teiseks pooleks on aga suurenenud eneseteadvus. Sellele aitab kaasa see, kui inimene tegutseb peegeli või telekaamera ees. Enesekontrolli aitavad rõhutada ka sellised asjaolud nagu lisaks peeglitele ja kaameratele ka väikelinnad, heledad tuled, nimesildid, isikupärased riided ja individuaalmajad. Tervikuna tekitavad deindividuatsiooni seisundit: a) anonüümsus b) erutusseisund c) tähelepanu välistele sündmustele d) tihe koostegutsev grupp. 44. GRUPILINE MÕTLEMINE Grupiline mõtlemine on grupi vaimse efektiivsuse, reaalsustaju ja otsustusvõime moonutumine grupisisese surve tulemusena
kuni mitmesuguste impulsiivsete tegudeni (orgiad, grupiline vandalism, vargused) ja destruktiivsete sotsiaalsete plahvatusteni (märatsemised, lintsimised, piinamised). Deindividuatsiooni soodustavad need asjaolud, mis hägustavad eneseteadvust (nt alkohol). Deindividualiseerunud inimesed on vähem ohjes, nad sõltuvad enam vahetust situatsioonist. Selle teiseks pooleks on aga suurenenud eneseteadvus. Sellele aitab kaasa see, kui inimene tegutseb peegeli või telekaamera ees. Enesekontrolli aitavad rõhutada ka sellised asjaolud nagu lisaks peeglitele ja kaameratele ka väikelinnad, heledad tuled, nimesildid, isikupärased riided ja individuaalmajad. Tervikuna tekitavad deindividuatsiooni seisundit: a) anonüümsus b) erutusseisund c) tähelepanu välistele sündmustele d) tihe koostegutsev grupp. Grupiline mõtlemine Grupiline mõtlemine on grupi vaimse efektiivsuse, reaalsustaju ja otsustusvõime moonutumine grupisisese surve tulemusena. (I
liikmed kasutavad ühe inimese ponnistusi ära ja kui isik paneb seda tähele, siis ka ka tema ind kaob, kuna ta ei taha olla tüssatav. Deindividuatsiooni soodustavad need asjaolud, mis hägustavad eneseteadvust (nt alkohol). Deindividualiseerunud inimesed on vähem ohjes, nad sõltuvad enam vahetust situatsioonist. Selle teiseks pooleks on aga suurenenud eneseteadvus. Sellele aitab kaasa see, kui inimene tegutseb peegeli või telekaamera ees. Enesekontrolli aitavad rõhutada ka sellised asjaolud nagu lisaks peeglitele ja kaameratele ka väikelinnad, heledad tuled, nimesildid, isikupärased riided ja individuaalmajad. Tervikuna tekitavad deindividuatsiooni seisundit: a) anonüümsus b) erutusseisund c) tähelepanu välistele sündmustele d) tihe koostegutsev grupp. Grupi polarisatsioon- Grupis toimub inimeste esialgsete arvamuste ja kalduvuste võimendumine.
Kõige halvem on just selline poliitika, kus rasked, ebameeldivad ja poliitiliselt ohtlikud otsused (kartuses järgmistel valimistel hääli kaotada) hoopis tegemata jäetakse. Poliitikud teavad suurepäraselt, et niipea kui nad mingis küsimuses kindla seisukoha võtavad, langeb üldjuhul nende populaarsus ja tagasivalimise võimalused halvenevad. Seepärast püüavadki nad igal võimalikul juhul telekaamera ees intelligentse näo teha, osavõtliku kõne- maneeriga kujunenud olukorra üle tõsist muret avaldada ja lubada probleemi igakülgseks uurimiseks järjekordne komisjon moodustada (mis on väga tõhus viis lahendamist vajava küsimusega tegelemist määramatusse tulevikku lükata). Sellist juttu ajada on ju tunduvalt lihtsam ja ohutum kui raskeid, ebameeldivaid ja poliitiliselt ohtlikke otsuseid langetada
annaabi.ee 
