Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 1 · Tekstiloomet pole võimalik selgeks õpetada näiteks poole aastaga; saab hoiatada vigade eest, pöörata neile tähelepanu, püüda neid parandada. · Õpetajal pole võlukepikest J; kogu eelnev elu koos talletatud muljete, teadmiste, kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks. Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja... · ...silmaringi · ...maailmanähtuste mõistmist · ...arutlemisoskust, loogikat · ..
On olemas mingi pagas, mille kaudu saab maailmas olevate asjadega suhestada. Kontekst: näide tänapäeva muistendist Helge Gerndt, ettekanne Tänapävea muistendi uurimine lähtub tänapäeva probleemidest ja sellest jutustamidest. TP muist- sõnas väljendatud ilming, et mõista paremini seda, mis toimub kogunemisel NB! Tunnetus mitte ainult tekst. Muist- pigem kommunikatsioonivahendid kui autonoomsed üksiktekstid Muist- peegeldavad pigem fiktsionaalset lähiümbrust kui esteetilist tekstiloomet Muist- seotud jutustamisaja kontekstiga, sh nt eriti meediatekstidega Muist on hästi liikuv üle keele/kultuuripiiride uurimise seisukohalt, hea teema arusaamade liikumisest. Tänapäeva muistendid on oluliselt seotud teiste infoväljadega. Kui muutub rahvaluule kui iseseisva teksti arusaam, kandub see üle ka minevikku. 70'ndate liikumine, rahvustelt väikestele rühmadele. Uurimisviiside muutumine 1970
kokkulepitud reeglite järgimine) antakse hinnanguid. Hindamise kriteeriumid ja viiepallisüsteemist erinev hindamise korraldus täpsustakse kooli õppekavas. Eesti keele õppimise tulemusi kokku võtva hindamise vormiks võib olla kompleksne töö. I kooliastmes hinnatakse õpilase: 1) suulist keelekasutust, s.o kõnelemist ja kuulamist, 2) lugemist, s.o lugemistehnikat, teksti mõistmist ja vabalugemist, 3) kirjutamist, s.o kirjatehnikat, õigekirja ja kirjalikku tekstiloomet. II ja III kooliastmes hinnatakse õpilase: 1) suulist ja kirjalikku suhtlust, 2) tekstide vastuvõttu, 3) tekstiloomet, 4) tekstide õigekeelsust. Kirjanduse õppimise tulemusi hinnatakse eesti keele õppest eraldi alates 5. klassist. II kooliastmes hinnatakse: 1) teoste lugemist ning tutvustamist, 2) jutustamist, 3) tekstide tõlgendamist ja analüüsi, kirjandusliku kujundi mõistmist, 4) teksti esitust ja omaloomingut. III kooliastmes hinnatakse õpilase:
Näide tänapäeva muistendist: Helge Gerndt, ettekanne Ausburgis 2002 - Tänapäeva muistendi uurimine lähtub tänapäeva probleemidest ja sellet jutustamisest - Tänapäeva muistend- sõnas väljendatud ilming, et mõista paremini seda, mis toimub kogumisel NB! tunnetus, mitte ainult tekst - Muistend pigem kommunikatsioonivahendid kui autonoomsed üksiktekstid - Muistend peegeldavad pigem fiktsonaalset lähiümbrust kui esteetilist tekstiloomet - Muistend seotud jutustamisaja kontekstiga, sh näit. eriti meediatekstidega - Muistend on hästi liikuv üle keele/kultuuripiiride uurimise seisukohalt hea teema arusaamade liikumisest Koguda tuleb kogu seda ümbritsevat konteksti. Uurimisviiside muutumine: 1970. aastateni esil liigikeskses ja strukturalistlikus uurimises pärimusnähtuse (kas teemade, motiivide või ülesehituse, seesmiste skeemide) levik selle ajal olid väljaspool teadust esil
Kati korjas vanatädi toiduained kokku ja pani kotti. Kui vanatädi püsti sai, siis ta tänas Katit ja Matit. Kati aitas vanatädil raske poekoti koju viia. Mati aga jäi lumememme lõpuni ehitama. Tal oli hea meel, et vanatädi väga haiget ei saanud. Lisa 3. Katse käik Tekstiloomeoskuse õpetamine 54 Uuritakse laste sidusteksti loome oskusi verbaalse teksti ning pildiseeria abil. Tekstiloomet uuritakse ümberjutustuse ja vahendamata jutustuse alusel. Vahendatud tekstiloomel kasutatakse pildiseeriana alati Lumememmelugu ja Vanatädilugu. Sellele lisaks jutustab uurija vastava jutu. Selle jutu jutustab laps ümber, toetudes pildiseeriale. Ühtlasi on see lugu mudeliks järgmisele, iseseisvale jutustusele. Vahendatud tekstiloome uurimisel esitati tekstid lapsele enne pildiseeria järjestamist.Vahendamata jutustuse
Seega teksti suulist ja kirjalikku esitust vahendab sisekõne. Kui nimetatud etapp jääb ära, ongi tegemist lihtsalt suulise teksti kirjaliku realiseerimisega. Kirjalikul tekstiloomel on suulisega võrreldes ka üks eelis — järeltöö võimalus. Kirjalik tekst on kõne materialiseeritud vorm. Kirjutatut on võimalik täiendada ja parandada. Järeltöö võimaldab teadlikustada tekstiloome operatsioone ja ühtlasi mõjutada selle kaudu ka suulist tekstiloomet. Kõne vormid. Sõltuvalt avaldumisvormist eristatakse suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Kirjalik kõne on seejuures teisene ning seda kasutavad ainult arenenud ühiskonnad. Teisene on ka sõrmendamine, mille puhul käemärkide abil antakse edasi sõna häälikkoostis. Mõningase reservatsiooniga võib neljanda vormina (tegelikult vormide rühmana) nimetada mõtete esitamist alternatiivsete vahendite abil: viiplemine,
tegemist). Emakeeles õpitav realiseeritakse seejärel teistes ainetes, k.a. tööõpetuses. Ka teisel kooliastmel on õpitegevuses esikohal praktiline harjutamine, mille ülesandeks on teadmiste-oskuste omandamine ja kinnistamine. Suureneb aga harjutamise iseseisvus: kasutusel on üldistatud korraldused, kirjalikud instruktsioonid, väheneb üleklassitöö maht. Harjutatakse ka kirjalikku tekstiloomet, mille põhiline eesmärk on avaldada tagasimõju suulisele kõnele. Oluliselt väheneb kaemuslik- kujundilise näitlikkuse osatähtsus emakeeletundides. Peamiselt kasutatakse skeeme, tabeleid, keelenäidiseid. Ülddidaktilised põhimõtted: Põhikooli Riiklik ÕK §5 (4) Õpet kavandades ja ellu viies: 1. arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist,
Logopeediliselt on see probleem ületatav, algklasside lõpus räägivad juba üsna selgelt. Semantika probleemid täiel määral ületatavad ei ole. Laste sõnade tähendusväli see ei arene sellele tasemele kui teistel lastel. Paljudel sõnadel mitu erinevat tähendust, mõnda kasutatakse sagedamini. VAA lapsed võivad teada ainult sagedamini kasutatavat tähendust ja see ajab segadusse, et teist tähendust ei tea. Tähenduse puhul jääbki probleemseks nendel lastel. See raskendab tekstiloomet ja mõistmist. See, et laps saaks detailidena aru, mida räägitakse või see, et ta suudaks ise tekste moodustada, nüansirikkamaid mõtteid edasi anda, see jääbki probleemiks. Eriti rasked on lastele abstraktse tähendusega sõnad. Nt füüsika –keemia vallast, mida ise otse kogeda on raske. Oluliselt sagedamini kasutatavaid abstraktseid sõnu on ka lastel raske mõista – need on asesõnad. Kui need tekstis esinevad, siis VAA lastel võib olla raske tekstist aru saada
täiendamine. Seda teha nt päev hiljem või mingimuu asjaga vahepeal tegeleda,sest siis kustub mälust see asi ja siis on vigu kergem märgata. Tekstide modelleerimine Ahelseose modelleerimine graafiliselt: graafiline skeme, esemepildid või sõnakaardid. Vebraalsed skeemid: tegusõna koos laienditega. Paralleelseosega tekstide modelleerimine: graafilised skeemid, plaanid (kavad) valdkonde kaupa (puud, loomad jne). Kuidas kujundada minimaalset tekstiloomet?Kuidas see laspsel hakkab kujunema? Kõige arusaadavam lapsele on kirjeldada seda, mida keegi parajasti teeb. Tegevusele kaasneb kirjeldus on kõige enam mõistetav. Mingit tegevusakti on võimalik sõnadega väljendada. Kaaslaste tegevuse kirjledamine pärast selle sooritamist. Kirjeldada seda, mis tehti pärast tegevust. "soovituste" andmine kaaslatsele reaalses tegevussituatsioonid; pildil kujuttatud probleemsituatsiooni põhjal.
annaabi.ee 
