Eestikeelne nimi: Kuuseriisikas Ladinakeelne nimi: Lactarius deterrimus Kasvukoht ja tingimused: Kuuseriisikas levib Euroopas ja Põhja-Ameerikas kõikjal, kus kasvavad kuused. Seen kasvab sümbioosis kuusega ning levib arvukalt, palumetsades, laane-ja salumetsades, kõige rohkem kuivendatud turbaaladel. Söödav või mitte: Võib süüa värskelt, ilma kupatamata. Kaitsealune või mitte: Ei ole kaitse all Iseloomulikud tunnused: Seenekübar kahvatu ning oranz jalg ja kübar. Eestikeelne nimi: Kaseriisikas Ladinakeelne nimi: Lactarius torminosus Kasvukoht ja tingimused: Kaseriisikas kasvab põhjapoolkera parasvöötmes. Eestis kasvab kaasikutes ja kase-segametsades; juulist novembrini. Söödav või mitte: Pärast kupatamist võib süüa, kuid värskelt mürgine. Kaitsealune või mitte: Ei ole kaitsealune Iseloomulikud tunnused: Roosakas-lihapruuni takerkarvase kübaraga ja pealt tumedamate rõngasjate vöötidega
Veneetsia koolkond, esindaja Claudio Monteverdi (1567 1643), 1607 ,,Orfeus" NB! Esimest korda avamäng. 1608 ,,Ariadne" 1642 ,,Poppea kroonimine" 1597 Peri ,,Daphne" 1600 Peri ,,Eurydike" Da capo aaria ABA 3 osa, esimene ja viimane osa korduvad(on samasugused) Kantaat iseloomustab üks tunne või meeleolu terve kantaadi vältel (kõige lühem) Oratoorium lähenes palju ooperile, aga puudus lavaline tegevus. Alati on jutustaja, kes loeb tekstilist osa vahele (ulatuselt kõige pikem ja laiema tegevustikuga) Passioon (teise sõnaga kristuse kannatuse lugu) - tuletatud neljast evangeeliumist: Matteus, Markus, Luuka, Johannes · Kõiki esitatakse koori, solistide ja orkestriga. · Läbiv temaatika oli vaimulik · Kõigis vormised on aariad(ka duetid) Kõige rohkem kirjutanud J.S. Bach ja G.F.Händel Vanamuusika ansambel ,,Hortus musicus" (est. muusika aed) A. Mustonen
Internet. Kuna algselt põhines Internetis suhtlemine ja tegutsemine ainult tekstipõhisel keskkonnal, siis kasutasid seda keerukuse tõttu vaid teadlased ning vähesed asjaarmastajad. Ärilist otstarvet Internetil ei nähtud. Viimase aja ülikiire kasv internetiteenuste arengus on seotud WWW (World Wide Web) kontseptsiooni väljatöötamisega 1989 aastal CERN-is Tim Berners-Lee poolt. WWW on omavahel linkidega ühendatud meedium, mille abil saab üle Interneti kuvada graafilist ja tekstilist informatsiooni. Informatsioon asub serverites ning kasutajad saavad infole ligi kasutades internetibrausereid nagu Internet Explorer, Mozilla Firefox jne. Struktuur Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvutivõrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud pikkusega andmeportsude kaupa, mida nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra
küünaldest vms esemeist. Portree on konkreetse isiku kujutis. Leonardo da Vinci ,,Püha õhtusöömaaeg" ( fresko ) Illustratsioon Illustratsioon on visuaalne teos (näiteks joonistus, maal või foto), milles rõhk on pigem kujutataval kui kujutamise viisil. Illustratsiooni ülesanne on selgitada, toetada, rikastada või dekoreerida visuaalselt mingit lugu või asjakohast tekstilist informatsiooni. Illustratsiooni kasutusvaldkondi; 6 Ilukirjanduses, eriti lastekirjanduses kasutatakse illustratsiooni andmaks tegelastele nägusid, tegevuse ja/või tausta visualiseerimiseks või emotsiooni loomiseks -- pildid panevad lugeja naerma või tekitavad temas kõhedust. Illustratsioon võib selgitada tehniliselt keerukaid objekte või kirjeldada veel
kirjelda PA meetodit folkloristlike meetodite süsteemis Pärimuslik ajalugu on 1990ndail Eestis folkloristikas kujunenud uurimissuund, mille eesmärk on uurida kultuuriomast ajaloo/minevikutõlgendust. rahvapärane ajalugu on osa jutustajate enesemääratlusest. ! Pärimusliku ajaloo allikaks on tõsielust jutustavad lood. Pärimuslik ajalugu on seotud etnoajalooga, sotsiaalajalooga. Pärimuslikku ajalugu ei saa vaadelda kui ajaloosündmuste tekstilist illustratsiooni. ! Oluline on see,kuidas inimesed kõnelevad oma minevikukogemusest, millest on tavaks kõnelda, kuidas seda tehakse, milliseid võtteid ja võimalusi ühes või teises kultuuris (kultuuripiirkonnas) tuntakse ja kasutatakse. 12.Rahvajutuliigid, sõltuvalt jutu ja tegelikkuse omavahelistest seostest. Lähtu klassikalisest rahvajuttude liigitussüsteemist. Milline erinevus on tekstivälise tegelikkuse ja tekstis
KOKKUVÕTE edastab loos toimunu lühidalt ja ülevaatlikult, kiiremini, kui see tegelikult aset leidis. PAUS on teksti osa, mille jooksul loo aeg edasi ei liigu; jutustaja kirjeldab nt tegelase välimust, ruumi sisemust, ümbritsevat loodust vms. HÜPE ehk ellips märgib loo seda osa, millest tekstis ei räägita. Teema Teema (kr ’väitepüstitus’, ingl topic, sks Thema) – kujutatud elunähtuste valdkond. Teema all tuleb mõista tekstilist invarianti, mis on seotud „idee“ mõistega. Teema on algidee, mis alles hakkab kasvama (justkui embrüo!) Teema on ühtaegu nii generatiivne mõiste kui ka teksti kontseptuaalne kokkuvõte (hüperteema). Teema on vältimatult seotud sõna ja selle tähendusega (M. Bahtin) Sõnast saab rääkida üksnes läbi teema, st teema on rekonstrueeritud või paisutatav sõna kaudu. Tematiseerida võib tekstis ükskõik mida.
Blogi on veebisait, mille sissekanded on kronoloogilises järjestuses nagu päevikuski. Paljud blogid sisaldavad uudiseid või arvamuslugusid konkreetse teema kohta. Mõned blogid seevastu toimivad rohkem isiklike võrgupäevikutena. Tüüpiline blogi sisaldab nii teksti, pilte, teiste blogide ja veebilehtede linke kui ka muid teemaga seotud meediume. Paljude blogide oluliseks osaks on võimalus lugejatel kommentaare jätta. Blogid võivad sisaldada mitmesuguseid ressursse, mitte ainult tekstilist teavet. Lisaks võivad sisaldada ka videoid (videoblogid), fotosid (fotoblogid) ja heliressursse (netisaated). Levinud blogivahenditeks on Blogger, TypePad, Wordpress, Live Journal ja Edublogs. (Uued hindamismeetodid). 4 5 1.3. Mikroblogi ehk Twitter Mikroblogiks on keskkond, kus ühe sõnumi edastamine on piiratud 140 tähemärgiga. Mikroblogis edastatavaid sõnumeid nimetatakse säutsudeks teisisõnu tweetiks. Antud postitusi
Pärimuslik ajalugu on 1990ndail Eestis folkloristikas kujunenud uurimissuund, mille eesmärk on uurida kultuuriomast ajaloo/minevikutõlgendust. rahvapärane ajalugu on osa jutustajate enesemääratlusest. 15 ! Pärimusliku ajaloo allikaks on tõsielust jutustavad lood. Pärimuslik ajalugu on seotud etnoajalooga, sotsiaalajalooga. Pärimuslikku ajalugu ei saa vaadelda kui ajaloosündmuste tekstilist illustratsiooni. ! Oluline on see, kuidas inimesed kõnelevad oma minevikukogemusest, millest on tavaks kõnelda, kuidas seda tehakse, milliseid võtteid ja võimalusi ühes või teises kultuuris (kultuuripiirkonnas) tuntakse ja kasutatakse. 12. Rahvajutuliigid, sõltuvalt jutu ja tegelikkuse omavahelistest seostest. Lähtu klassikalisest rahvajuttude liigitussüsteemist. Milline erinevus on tekstivälise
kirjelda PA meetodit folkloristlike meetodite süsteemis Pärimuslik ajalugu on 1990ndail Eestis folkloristikas kujunenud uurimissuund, mille eesmärk on uurida kultuuriomast ajaloo/minevikutõlgendust. rahvapärane ajalugu on osa jutustajate enesemääratlusest. ! Pärimusliku ajaloo allikaks on tõsielust jutustavad lood. Pärimuslik ajalugu on seotud etnoajalooga, sotsiaalajalooga. Pärimuslikku ajalugu ei saa vaadelda kui ajaloosündmuste tekstilist illustratsiooni. ! Oluline on see, kuidas inimesed kõnelevad oma minevikukogemusest, millest on tavaks kõnelda, kuidas seda tehakse, milliseid võtteid ja võimalusi ühes või teises kultuuris (kultuuripiirkonnas) tuntakse ja kasutatakse. 1. Hinnatakse minevikusündmusi ja nende mõju hilisemale ajale 2. esitaja vaatenurk, esitaja võib esitada loo vaidlussituatsioonis või olla esitluslik (meelelahutuslik) 3. jutustamisel tuleb uurida üldist sotsiaalset konteksti 4
erinevatele nähtustele ja probleemidele nende mõistmiseks, kirjeldamiseks ja selgitamiseks. 6.Oskab kasutada UMLi põhilisi diagrammitehnikaid (UP - Unified Process-i) ärimodelleerimise ja (kasutusjuhtude ning/või kasutuslugude keskse) nõuete analüüsi kontekstis 7.Oskab kirjeldada, analüüsida, hallata ning selgitada infosüsteemi/arenduse osapoolte nõudeid ja eesmärke, mõisteid, kasutuslugusid ja kasutajaliideseid. 8.Oskab ühendada tekstilist ning graafilist (sealhulgas UML) modelleerimist, ning päringute (vaadete) koostamist (valdkonnamudeli alusel nõuete modelleerimiseks). 9.Oskab püstitada ülesannet disainerile (disainer-programmeerijale). 10.Tunneb iteratiivse arendusprotsessi UP põhiloogikat ning oskab näha süsteemianalüüsi distsipliine (ärimodelleerimine ja kasutusjuhtude keskne nõuete analüüs) selle terviku osadena. 11. Oskab hallata (iteratiivse arendamise käigus tekkivaid) mudelite versioone ja muudatusi. 12
Üsna varakult 90ndate alguses teeb olulise valiku ja alustab oma teoste välja andmist Eestis. Ta leiab, et nende raamatute ja luule koht on Eestis. On loogiline eeldada, et ka luules on midagi muutunud ja tuleb silmas pidada seda, et Lepik on poliitiliselt tundeline autor. 70/80ndate eristamine ebamäärane, kuid võimalik. Võib öelda, et sel ajal 60ndatelik radikaalsus väheneb, aluspõhi on olemas, ka teravus järkub, kuid tekstilist ekperimenteerimist on vähe. Teine asi on see, et hakkab tulema vanainimese nostalgiat. Hakkab kogudesse tulema rohkem ka juhuluulet (mitte tingimata juhuslikku luulet, vaid mingiteks sündmusteks/tähtpäevadeks/väliste märgiliste asjadega seotud luule sünnipäevaluule, eleegilised pühendused kaasaliikujatele ja kirjanikele nende surmaga seoses). Samas näeme ka seda, et juhuluulet on a ühte-teise puhul ka varasemas luules.
avamist midagi tehtud. Kui tegelikult on tõesti palju tehtud, kuvatakse vaid viimased toimingud. Eelmiste toimingute kuvamiseks viia kursor Käsupiirkonna lõppu ja liugusiga „kerida ette” teave eelnenu kohta. Teine võimalus arvuti-tarbija kahekõne kirjeldamiseks on tekstiline. Järgnevalt võrdleme kaht ühe käsu esitamise viisi – koopiat käsureast ja tekstilist. Arvuti kuvab: Tekstiline esitlus: ÜLESANNE I Pinnatükk 4 HATCH ↵ Pick iInternal point or [Select objects / seTtings ]: Kus: HATCH – käsu nimi, suurtähtedega, poolpaksu laia joonega ("rasvane" kiri); ↵ – vajutus sõrmisele [ Enter ] (sisesta) sulgudes – täiendav selgitus; Pick iInternal point or [Select objects / seTtings ]: – Valikurida – roheline
Lisaks sellele on võimalik määrata konkreetset väärtuste hulka.
Skeemides jagunevad elemendid vastavalt sisule. Lihtsaks elemendiks (simple type) nimetatakse
elemente, millel puuduvad atribuudid ja alamelemendid.
Näiteks:
annaabi.ee 
