7) Väljundseadmed on kõik välisseadmed, mille abil on võimalik arvutist andmeid väljastada. Peamisteks väljundseadmeteks on: monitorid, printerid, meediaprojektorid jne. 8) CD plaat on andmekandja, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. 9) Välkmälu e. Mälupulk on põhinev andmekandja, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Alates leiutamisest on mälupulga mälumaht tohutult suurenenud ja ulatub juba 256 GB-ni. 10) Tekstifailide- DOSi batch failide nimelaiendiks on .bat. Presentatsioonifailidel on ppt Muusikafailil on .aif, .aifc, .aiff .asf, .au, .mp2, .mp3, .mpa, .snd, .wav, ja .wma Videoofailil on .asf, .avi, dvr-ms, .m1v, .mp2, .mp2v, .mpe, .mpeg, .mpg, .mpv2, .wm, ja .wmv. 11) Arvutiviirus on on programm, mis suudab ennast kopeerida ja arvuti nakatada. Esimene samm oma arvuti kaitsmiseks on korralikult paigatud operatsioonisüsteem. Kõigil Windows XP kasutajatel peaks peal olema SP2 ja IE7
Rahvusarhiiv ei soovita andmete arhiveerimiseks kasutada DVDsid. Soovitused: 1. SOOVITUS: Planeerige digitaalse info arhiveerimist Arhiveerimine= info korrastamine + selle kirjeldamine Planeerimist tuleks alustada info hulga ja säilitamisaja väljaselgitamisest. 2. SOOVITUS Korrastage arhiveeritav info Arhiveerimine eeldab info korrastamist. Digitaalse info korrastamisel tuleb lähtuda arhiivieeskirjas sätestatud nõuetest: Faili vormingule Tekstifailide märgikoodile Andmeväljade pikkusele tabelites Avaliku arhiivi üleandmiseks ei tohi arhiveeritav info olla tihendatud ja krüpteeritud. 3. SOOVITUS Kirjeldage arhiveeritav info ja lisage kirjeldus samale andmekandjale Korrastamine ja kirjeldamine on põhilised arhiveerimistoimingud. Arhiveeritava info kohta tuleb koguda teatud hulk lisateavet, mida nimetatakse metaandmeteks. Rahvusarhiivil on kavas lähiaastatel koostada ja välja anda juhised digitaalsete
Andmete sisestamine, toimub kas valmistamise käigus või vastavaid lisaseadmeid ja protseduure rakendades arvuti kasutaja enda poolt. 5 Mälumahu mõõtmine. Arvutis olev info kujutatakse 0 ja 1 abil, mis on digitaalkuju, ehk ainuke teabe esitusvorm arvutis. Iga 0 ja 1 on nimetusega bitt. Bittil on kaks olekut, välja lülitatud või sisse lülitatud. 1 bait B= 8 bitti. Tekstifailide salvestamiseks. 1 kilobait KB = 1024 baiti. Helifailide ja pildifailide salvestamiseks. 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. 1 gigabait GB = 1024 megabaiti 6 Arvuti võimsus Arvutit võimsust iseloomustavad mälu maht, protsessori võimsus ning ka emaplaat. Näiteks protsessori kiirust iseloomustab tema taktsagedus. Seda mõõdetakse gigahertsides-GHz, vanematel arvutitel ka megahertsides-MHz. Kaasaegsete arvutite taktsagedus on 1 3 GHz
internetis kui ka mobiilis. See tähendab, et pole probleem teha makseid ja sõlimda tehinguid, anda digiallkirju ja osaleda valimistes ükskõik kus inimene parajasti ka ei viibiks. (Mis on Mobiil-ID.... ) 4 1.2. Mis on DDOC? DOC on tekstitöötluse dokumentide failinime laiend. 1980. aastatel kasutas laiendit WordPerfect. 1990. aastatel võttis laiendi kasutusele tekstitöötlustarkvara Microsoft Word tekstifailide laiendina. DigiDoc ehk DDOC töötati välja AS Sertifitseerimiskeskuse poolt terviksüsteemina, millega on võimalus anda digitaalallkirju ja kontrollida nende kehtivust ning salastada andmeid ehk krüpeerida. (DOC... 2014) DigiDoc hõlmab endas nii Mobiil-ID kui ka ID-kaardi kasutamise võimalusi. DigiDoc konteiner on oma sisult XML-dokument (struktureeritud info jagamine infosüsteemide vahel)
MMD-tekitab uue dos-i kataloogi MMOVE-nimetab ühe faili nime ümber mingiks teiseks faili nimeks MRD-kustutab dos-i katalooge MREN-nimetab dos-i faili ümber MTYPE-trükib dos-i faili sisu ekraanile MZIP-spetsiaalsed zip-ketta käsud XCOPY-kopeerib dos-i katalooge CHMOD-muudab failide juurdepääsulubasid CHOWN-muudab failide omanikku ja kasutajate gruppi DV-arvutab kasutatud ketta ruumi DF-arvutab ketta vaba ruumi FIND-leia LOCATE-trükib ekraanile mingi faili asukoha mida otsid DIFF-tekstifailide võrdlemine CMP-võrdleb faile CAT-trükib faili sisu ekraanile CPIO-kopeerib failid kettale või teise kohta lokaalmasinas DD-muudab faile kopeerimise ajal FILE-uurib järele mis tüüpi fail on Arvutivõrgud Arvutivõrk on arvuteid ühendav kaabeldus. Olemas on hästi palju erinevaid arvutivõrke : Erinevaid võrgutüüpe nimetatakse võrgutopoloogiateks (ik-network tophology). Levinud on täht, jada, siin ja ring ning kombineeritud võrgud.
Kontrollsumma vea puhul unustatakse datagramm, END Rakendused: DNS, NFS, TFTP. COBOL TCP Ühendusorienteeritud, Usaldatav PROCEDURE SUMTO USING N, Answer. HTTP on omaette protokoll, mida kasutatakse veebilehtede, piltide, tekstifailide, zip failide jne jne saatmiseks veebiserveri Begin. ja brauseri vahel PERFORM VARYING LoopCount FROM 0 BY 1 NetBEUI - NetBIOS Extended User Interface, Asendab kohtvõrgu liikluses TCP+IP, + Optimiseeritud väikeste kohtvõrkude UNTIL LoopCount GREATER THAN N jaoks, + Kiire , + Hea veakindlus ,- Pole marsruuditav , - Palju liiklust üldaadressile
PROCEDURE SUMTO USING N, Answer. TCP - Uhendusorisieeritud, Usaldatav 1935-1937 Turingi rlasinl g36: Clurchi laurbda-amtus 8egin. HTTP on omaetle protokoll. mida kasutalakse veebilehtede, piltide, tekstifailide, zip failide jne jne saatmiseks veebiseryeri PERFORM VARYING Loopcount FROM 0 BY 1 ja brauseri vahel I 9
Itereeriv server: Ei võta vastu uut kutset enne eelneva töötlemist Paralleelne server: Käivitab iga kutse jaoks eraldi serveri ajutise pordinumbriga selle ühenduse jaoks. Seega on mitme ajas lähestikuse kutse järel masinas käimas mitu "koopiat" ehk protsessi või threadi ühest serverist Kasutajatele paistab, et need "koopiad" käivad korraga, tegelikult hoolitseb selle "kooskäimise simulatsiooni" eest opsüsteem. HTTP on omaette protokoll, mida kasutatakse veebilehtede, piltide, tekstifailide, zip failide jne jne saatmiseks veebiserveri ja brauseri vahel. DNS: Domain Name Server Ülesanne: kui programmile on antud masina nimi, millega ühendust võtta (näiteks www.ttu.ee), siis tuleb kõigepealt leida sellenimelise masina IP aadress. DNS serverid: serverid, mis sisaldavad "nimi<->IP aadress" tabeleid ja vastavad päringutele "anna selle nime IP aadress": XML tähendab - eXtensible Markup Language Struktureeritud teksti esitamise formaat
kihtide suhtlusviis omavahel Protokoll (protocol) Eri süsteemide samade kihtide suhtlusviis omavahel Interneti rakenduste oma protokollid,tüüpiliselt eraldi Rakendusprogrammides (HTTP,SMTP,FTP,DNS,NFS) "Interneti"põhiosa, reeglina opsüsteemi sisse ehitatud (TCP,UDP,IP), Kohtvõrk,moodemvms, tüüpiliselt opsüsteemi laetavate kaardidraiveritega (Ethernet, SLIP) HTTP on omaette protokoll, mida kasutatakse veebilehtede, piltide, tekstifailide, zip failide jne jne saatmiseks veebiserveri ja brauseri vahel HTTP ei ole ehitatud "biti või baidi" tasemel, vaid teksti ridade kaupa: päis, tühi rida, tekstiread Rekursiivne millegi kordamine viitega iseendale või enesesarnaselt foo calls foo: * int foo(int x) { if (x>0) return 1+foo(x-1) else return 1} Salesman travel - 6 linna puhul 5*4*3*2*1=120 erinevat teed(N-1)! Reaalarvude hulk on suurem (võimsam) kui positiivsete täisarvude hulk. Reaalarvude hulk on suurem (võimsam)
Kui posti on väga palju, siis tuleks osta mõni suuremate võimalustega programm, näiteks Microsoft Outlook, mis lubab sõnumeid automaatselt filtreerida ja sortida. Rakendusprogrammid Operatsioonisüsteem on arvuti töö juhtimiseks. Kasuliku töö tegemiseks, nt tekstidokumendi koostamiseks, on vaja eraldi ostetavaid rakendusprogramme, nt bürootarkvara Microsoft Office XP. Mõned rakendusprogrammeid on ka Windows XP koosseisus: tekstiredaktor Notepad vormindamata tekstifailide jaoks, tekstiredaktor WordPad vormindatud tekstifailide jaoks, joonistusprogramm Paint rastergraafikafailde töötlemiseks, Imaging fotode ja skaneeritud dokumentide töötlemiseks ja rida teisi. Neid saab käivitada stardimenüü korralduse All Programs alammenüüst Accessories. Tekstiredaktor WordPad Tekstiredaktoriga WordPad saab koostada vormindatud tekstidokumente. Dokumendile saab lisada pilte ja teisi objekte. Aknad, rippmenüüd, tööriistaribad, printimine ja põhikorraldused
Andmetöötlus ja skriptid ilma kasutajaliideseta: Python, Java, C, Go, Perl, Ruby Windowsi kasutajaliidesega rakenduste programmeerimine: C#, VisualBasic, C, (Java) Maci ja iPhone programmeerimine: Swift, Objective-C Androidi programmeerimine: Java, (C) ; Veebibrauseri programmeerimine: Javascript Veebirakenduse programmeerimine: PHP, Javascript, Python, Ruby, Java, Go, C , Perl . 10. HTTP on omaette protokoll TCP peal, mida kasutatakse veebilehtede, piltide, tekstifailide, zip failide, jsoni jne jne saatmiseks veebiserveri ja brauseri vahel. HTTP päring on esmajoones tekstiline käsk serverile: "anna mulle selline fail" , kus näidatakse ära: · konkreetne küsimus-käsk · faili asukoht ja nimi · protokoll, mida küsija kasutab · ja soovi korral lisainfot, nagu küsija programmi tüüp (chrome, firefox, curl, ... HTTPS HTTPS päring on krüpteeritud variant http päringust: päring ise ja vastus krüpteeritakse
tehakse maailmas tohutult palju (rohkem kui mistahes muid infopäringuid). Üks masin või kanal ei pea seda vastu. Lahendus: hajutatud andmebaas. DNS servereid on maailmas väga palju. Igaüks saab üles panna oma DNS serveri. DNS serverid süngivad omavahel infot oma tabelites. Loeng 11 HTTP on omaette protokoll, mida kasutatakse veebilehtede, piltide, tekstifailide, zip failide jne jne saatmiseks veebiserveri ja brauseri vahel. Veebilehtede (failide) serveerimine Veebilehed on lihtsalt failid, mille ette server paneb http-päise Veebileht (fail) võetakse reeglina kas: olemasoleva failina arvuti kettal tekstina, mille teeb iga kord uuesti mõni programm (cgi) Programm võib olla külge-ehitatud veebiserverile (php, mod-perl jne) ..
et selle peale aega raisata. Kui näiteks nihutada modemiga *.ar faili, siis pole täiendaval pakkimisel kindlasti mõtet. MNP5 protokoll on tunduvalt lollim, ta üritab pakkida ka faile, mis on juba pakitud. See loomulikult ei õnnestu ning lõppkokkuvõttes raiskab MNP5 modem hulk aega lootusetu tegevuse peale. Siit soovitus: kui tirite pakitud faile, keelake modemil MNP5 kompressioon ära. Pakkimise efektiivsus sõltub edastatavate andmete tüübist, olles suurim tekstifailide ja andmebaaside puhul. Eelnevalt arvutis pakitud failide puhul modemisisene pakkimine enam efekti ei oma ja MNP 5 puhul võib isegi suurendab edastatavate andmete mahtu. MNP ehk pikemalt Microcom Networking Protocol on firma Microcom Systems poolt välja töötatud kommunikatsiooniprotokoll, mis toetab nii interaktiivset, kui ka failivahetussidet. MNP on välja töötatud vastavalt ISO (International Organization for
annaabi.ee 
