aasta süvendamisest. Tulemused on edastatud erialalisel meetodil. Kirjeldatud on hüdrograafia olemust ja erinevaid töömasinaid ja süvendajaid. Analüüsitud on Raahe sadamas kasutatud seadmete positiivseid ja negatiivseid pooli. Kirjeldatud on praktikandi kohustusi, kasutatud meetodeid ja protseduure ning on võrreldud praktikandi ülesandeid Raahe sadamas töötavate hüdrograafide tööga. Töö tekst on küllaltki konarlik ja enim häirib numbrite ja lühendite vale kasutamine. Teksis esineb numbrilist väljendust valedes kohtades, kus reeglite kohaselt poleks õige neid kasutada. Lühendeid on valesti kasutatud rohkem. Näiteks esineb töös lühend IHO, millele pole antud originaalsest keelest tuletatud lühendi selgitust, kuid kirja on pandud eesti keelne vastne. Uurimistöös on kasutatud ka lühendeid, millele pole mingit vastet antud. Üldine diplomitöö ülesehitus on rahuldav. On reeglipäraselt olemas sissejuhatus, võõreelne
Stringist välja lõigatakse. y-i mitte kirjutamisel lõigatakse välja string esimesest etteantud tähemärgist sõna lõpuni. Näide: 2) Mõnikord me ei tea, mis koha peal mingi täht asub. Selleks on olemas java sisemine funktsioon indexOf(täht); Näide: Pöörame ühtlasi tähelepanu k printimislausele: System.out.println("k1 väärtus: "+k1 + "nk2 väärtus: "+k2); Teksis olev n annab käsu teha uue rea. Sama lugu on ka System.out.println() ja System.out.print() ga, kus println puhul tehakse uus rida ja print puhul mitte. Samuti tuletame meelde ja jätame veel paremini meelde, et funktsioone saab kasutada teiste funktsioonide sees! 3) Kuidas leida kogu sõna pikkus? sõna.length() funktsiooniga. Näide: 4) Kordame üle ka Stringi liitmised. Näide:
Et sise-eeskirjad oleksid seadusemuudatusega kooskõlas, on vaja läbi viia mõningad uuendused. Raamatupidamise sise-eeskirjade uuendused: - tekstis asendatakse sõnad ,,Eesti hea raamatupidamistava" sõnadega ,,Eesti finantsaruandluse standard" vastavas käändes; - tekstis asendatakse sõna ,,majandustulemus" sõnaga ,,finantstulemus" vastavas käändes; - tekstis asendatakse sõna kohustus sõnaga kohustis; - teksis asendatakse sõna omakapital sõnaga jääkosalus. Raamatupidamise sise-eeskirjade lugemisega ning koostamisega sai arusaadavaks sise-eeskirjade vajalikkus, hea oli võrralda enda poolt koostatud sise-eeskirju ja ettevõtte sise-eeskirju. Koolis saadud teroreetilised teadmised olid abiks ettevõtte sise-eeskirjades uuenduste tegemiseks. Majandustehingute kajastamine
muinasjutud). Skeeme saab erinevalt joonistada, et taolised positsioonid (mart uurib järgmiseks korraks) saatja: objekt : printsess vastuvõtja: liitlane: subjekt : prints vastane: Lisaks: Seda tüüpi analüüs töötab nii draama- kui proosatekstis. Igasugune analüüs aga sarnane ei ole (nt. jutustaja pos. reeglina draamakirjanduses ei esine, rõhuasetused muutuvad) Peategelased / kõrvaltegelased - saame kirjeldada tegelasi teksis dom. põhjal, millist rolli mängivad sündmusteahelas (on tal sündmusi liigutav /tekitav jõud või mitte). Tüübid / karakterid - klassikaline lahendus; tüübid oleksid sots v psüh. tunnuse kaudu esitatud tegelased (nende tunnuste esindaja e teatud tüüp : lõdva püksikummiga naine); karakerid oleksid ironiseeritud tegelased (aste varieeriub) Muutuvad / muutumatud tegelased - on sarnane tüüp-karakter analüüsile (tüüp taval. muutumatu),
Caspar David Friedrich: Luiged roostikus Kirjandus ja kunst Nikolai Baturin: Caspar David Friedrich, ,,Luiged roostikus" Kirjandus ja kunst: plastilisus, kunsti võtted tekstis Juhan Liiv: Tali, 1Talu õue... Vaiknetalvehommiku,värsket lund on sadand,kõik veel vagune.Õunapuu pääl aiashüppab varblane,tasakesti helbedtalle järele... Kirjandus ja muusika: muusikaline motiiv teksis Oskar Luts: Kevade,,Tema [Arno] hingesse asus rääkimatu õnnetundmus, talle näis, nagu oleks midagi suurt, ootamatut sündinud, mis temale ja kõigile teistele palju rõõmu pidi valmistama. (...) Kui laulud kõlasid ja orel mürisevalt kaasa mängis, vajus tema silmis kõik ühte: inimesed, lühtrid, küünlad ja jõulupuu altari ees; kõik ühines suureks, jumalat kiitvaks ja austavaks koguks. Ei olnud seal hulgas ühtegi halba inimest, kõik olid head
Käsitlused, milles ei lähtuda algteksti-konteptsioonist · mentaalne tekst- lauluteema- laul ( laulu üleskirjutusm tekst) Mentaalne tekst ei ole valmis laul vaid kõik teadmised, mis puutuvad laulu, kus mis viisil esitada, milline on süzeed, kuidas see kõlab. Lauliku võimekust hinnatakse selle järgi, kui oskuslikut ta viimlistleb oma esituse detaile. Oskus luua seda teksti. Tüübi nimetamisel kasutatakse laulu teemat. Etnopoeetika- missugused arengus on teksis, kuida kohalikes oludes see tekst luuakse. Inimesel on lugu, mentaalne tekst, ta teab seda lugu, aga ta jutustab seda antud kontekstist lähtuvalt ( kuidas ja milline on kuulajaskond ja keskkond) ja sealt hakkavad eristuma teksti tasandid. Milline on esituslik tasand ja milline on tekstitasand. Tuleb analüüsida teadvust. Tüpoloogilise uurimise kontekst Rahvaluule liik Tüüpide arv ( temaatilise Variantide arv liigituse järgi)
Iseenesest on tegelasetvahelisi suhteid võimalik nii paika panna. Kinnistunud võtetega jutustuses tulevad posistioonid kõige paremini välja (nt. muinasjutud). Skeeme saab erinevalt joonistada, et taolised positsioonid Lisaks: Seda tüüpi analüüs töötab nii draama- kui proosatekstis. Igasugune analüüs aga sarnane ei ole (nt. jutustaja pos. reeglina draamakirjanduses ei esine, rõhuasetused muutuvad) (1) Peategelased / kõrvaltegelased - saame kirjeldada tegelasi teksis dom. põhjal, millist rolli mängivad sündmusteahelas (on tal sündmusi liigutav /tekitav jõud või mitte). (2) Tüübid / karakterid - klassikaline lahendus; tüübid oleksid sots v psüh. tunnuse kaudu esitatud tegelased (nende tunnuste esindaja e teatud tüüp : lõdva püksikummiga naine); karakerid oleksid ironiseeritud tegelased (aste varieeriub) (3) Muutuvad / muutumatud tegelased - on sarnane tüüp-karakter analüüsile (tüüp taval. muutumatu), ent tegelikult pole see
Markeeritus ja markeerimatus Markeerimatus mingi keelevormi tavalisus loomulikkus, lihtsus. Määratlus "markeerimata" võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus, algvõrre, olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud ((nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses). Markeerimata foneemide tootmine on vähem vaeva nõudev kui markeeritud foneemide tootmine. Neid kasutatakse rohkem, st neil on suurem funktsionaalne koormus; neid esineb teksis rohkem; on olemas paljudes keeltes; Nt oraalsed vokaalid, helitud konsonandid (nt p, t, k, s, f). Markeeritus mingi keelevormi erilisus, ebatavalisus, keerukus. Nt nasaalsed vokaalid, helilised konsonandid (m, n, l, r, b, d, g, z). 37. Glossimine Morfoloogilise info lisamine igale morfeemile. Vt tabelit 38. Reduplikatsioon See on liitmise erijuhtum. Reduplikatsiooni lihtsaim avaldumisvorm on tüve täielik kordumine, nt malaiji keele orang
Verif. on olulin, et sooritada enesekontrolli, et viga/vale ära tunda. Meie jaoks oluline veel see, et indiviuaalne keel ja päris keel ei ole üks.üheses vastavuses. ET keegi ei tea kõiki sõnu sõnaraamatust, Aga need on ometi olemas. Õpetatatkse küll keelesüsteem, aga funkid jäävad unarusse. Keelefunktsioonid: ET keele üksuste vahel on 2 laadi seosed, millest tulenevad kaks rõhku/operatsiooni. Nt mööbli nmetuste hulgast valid, mis on laud,mis on tool. Aga nüüd pean selle lauses/teksis midagi millegagi siduma. Nt üksasi on jalg, teine asi on toolijalg. Oluline asi on muuteoperatsioonid st me ei pea pärhe õppima üht standardlauset, vaid peame oskama seda muuta jnejne erinevates kontekstides ehk eriviisil väljendada mõtet!! Füler rõhutas, et meie kõnet müjutab konkreetse keelesüsteem grammatika, sõnavara. Sõnatõlge annab tihti arusaamatu tulemuse. Et tõlkel on vaja mõtete mitte ei saa tõlkida sünahaaval
annaabi.ee 
