väärikust hinnatakse ja kaitstakse. Oma ideelt on inimõigused universaalsed ja üldkehtivad. Nad on kõikide inimeste jaoks, kes nad ka ei oleks ja kus nad ka ei asuks. Kuid vaatamata kõigele on ka seatud teatud piirid: Inimõiguste tagamise viisid ja vorm sõltuvad riigi poliitilisest, õiguslikust ja kultuurilisest eripärast ning traditsioonidest ; inimõiguste ring ja ulatus peegeldub alati kindla ajastu arusaamu ning on seega ajas kas siis muutuv, arenev või teisenev. Kui hakata vaatlema inimõigustest kinnipidamise kulgu ning nende austamist, siis peab inimkond kurbusega märkima, et neid riike kus nendest kinni pole peetud on mitmeid sadu aastaid tagasi olnud märkimisväärselt palju. Kahjuks on ka siiamaanigi maailmas kohti kus neid ei austata. Teatud riikides hukatakse lapsed peale sündi. Mõnes ainult poisslapsed mõnedes ka tütarlapsed. Seda tehakse kõigest selleks, et piirata rahvaarvu suurenemist teatud sool. Seega
Meeltega tajutav maailm ei saa olla igavene, sest ta sisaldab mitteoleva muutlikuse printsiipi. Inimese hing on oma olemuselt sarnane kogu maailma hingele, millest ta tuleneb. Ta kuulub ülemeelelisse ideede maailma. Seega on hing igavene, tekkimatu, hävimatu, muutumatu ning lihtne. Hinge ja keha vahekord on sama mis idee ja näiva maailma, tõelise ja näiva tegelikkuse oma: hing on muutumatu, igavene, keha aga muutuv, teisenev, tekkiv ja kaduv. Inimese hingel on kolm osa: mõistus, emotsioonid ja iha. Olulisim ning kõrgeimosa hingest on mõistus, mis moodustab hinge tõelise olemuse. Ideaalriik Ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natuke vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised.
LOOMING Esimestes luulekogudes on Luik valdavalt looduslüürik, eneseväljenduses nooruslikult elamusvärske ja siiras. Maailm, nagu see avanes noore lüüriku habraste, värvikate ja liikuvate värsside kaudu, oli valdavalt kooskõlaline, kuigi dialoogis loodusega võis ajuti tabada meeleolulist heitlikkust. Kogusid "Lauludemüüja" , "Hääl" ja "Ole kus oled" iseloomustab muutuv enesetunnetus ja teisenev vahekord keskkonnaga. Taanduvate looduspiltide asemele tuleb linnamiljöö ja enesetunnetuslikke hingemaastikke. Kodunemisraskused tehiskeskkonnas toovad luulesse tusameelsust ja ahistavat suletust, millest püütakse üle saada pilku enesesse pöörates, oma piire ja eetilisi kohustusi määrata katsudes, loomulikkust, headust ja armastust ükskõiksele või vaenulikule välismaailmale vastandades. Alates kogust "Pildi sisse minek" pöördub Luige luule sagedamini indiviidist väljapoole.
• Viivi Luige osalusel on valminud raamatud „EppMaria“ (2007), „Ma olen raamat“ (2010) Esimestes luulekogudes on Luik valdavalt looduslüürik, eneseväljenduses nooruslikult elamusvärske ja siiras. Maailm, nagu see avanes noore lüüriku habraste, värvikate ja liikuvate värsside kaudu, oli valdavalt kooskõlaline, kuigi dialoogis loodusega võis ajuti tabada meeleolulist heitlikkust. Kogusid "Lauludemüüja" , "Hääl" ja "Ole kus oled" iseloomustab muutuv enesetunnetus ja teisenev vahekord keskkonnaga. Taanduvate looduspiltide asemele tuleb linnamiljöö ja enesetunnetuslikke hingemaastikke. Kodunemisraskused tehiskeskkonnas toovad luulesse tusameelsust ja ahistavat suletust, millest püütakse üle saada pilku enesesse pöörates, oma piire ja eetilisi kohustusi määrata katsudes, loomulikkust, headust ja armastust ükskõiksele või vaenulikule välismaailmale vastandades. Alates kogust "Pildi sisse minek" pöördub Luige luule sagedamini indiviidist väljapoole.
Ansamblitega Laine, Music-seif ja Ultima-Thule esines ta kõigis liiduvabariikides, aga ka Soomes, Ungaris, Poolas, Tsehhoslovakkias, ja ikka saavutas ta kuulajatega vahetu kontakti. 1983. aastal esindas ta ka NSV Liitu rahvusvahelisel lauluvõistluse ,,Bratislava lüüra". (ibid: 71- 72) Tõnis Mägi lauludemaailm on mitmekihiline ja vastavalt oma väärtushinnangutele, muusika ja esinemissituatsiooni muutumisele alati teisenev. Seitsmekümnendatel aastatel laulis ta rohkesti eesti heliloojate laule, omasemad olid A. Valkoneni ja G. Tanieli mõttetihedad laulud. Koostööperioodil ansambliga Laine oli repertuaar mitmekülgsem- lauldi kõike muusikalimeloodiates rock'n'roll'ini, põhimõttel: ,,Igaühele midagi". Mägi eelistas alati sõnumiga laule ning aastatega on üha tähtsamaks muutunud ta enda sõnum. Laule on sündinud
Inimõiguste kehtivus Inimõigused on oma ideelt universaalsed, üldkehtivad. Nad on kõikide inimeste jaoks, kes nad ka ei oleks ja kus nad ka ei asuks. Siiski on ka teatud piirangud: 1) inimõiguste tagamise viisid ja vorm sõltuvad riigi poliitilisest, õiguslikust ja kultuurilisest eripärast ning traditsioonidest 1) inimõiguste ring ja ulatus peegeldub alati kindla ajastu arusaamu ning on seega ajas muutuv, arenev, teisenev Õigusriigi mõiste n Õigusriigis täidetakse seadusi n Õigusriiki peetakse inimõiguste tagamise ja arenenud demokraatliku reziimi eelduseks n Angloameerika mõiste rule of law on laiem ja hõlmab nii seaduslikkust kui demokraatiat n Eesti mõiste aluseks olev saksa Rechtsstaat viitab ennekõike seaduste täitmisele, hiljem on lisandunud inimõiguste tahk Õigusriigi tunnused 1. Kirjutatud põhiseadus seab riigivõimule raamid 2
hinnatakse ja kaitstakse. Inimõigused on oma ideelt universaalsed, üldkehtivad. Nad on kõikide inimeste jaoks, kes nad ka ei oleks ja kus nad ka ei asuks. Siiski on ka teatud piirangud: a) inimõiguste tagamise viisid ja vorm sõltuvad riigi poliitilisest, õiguslikust ja kultuurilisest eripärast ning traditsioonidest b) inimõiguste ring ja ulatus peegeldub alati kindla ajastu arusaamu ning on seega ajas muutuv, arenev, teisenev. 72. Tutvusta inimõiguste põhiliike (2 jaotust) ja põhiallikaid (maailm ja Euroopa). Isikuõigused, sh õigusemõistmisalased Kodanikuõigused (poliitilised õigused) Põhiallikad maailmas: 1945 ÜRO harta, 1948 inimõiguste ülddeklaratsioon 1966 paktid: (1) kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta (2) majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta Euroopa täiendavad allikad:
ollakse mitmete krattide omanik, kuid samal ajal käiakse kirikus ja teenitakse teist religiooni. Korraga ollakse mõisas tööl ja teenitaksemõisat, kuid samal ajal sealt ka varastatakse. See on Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi ka üks karikatuursuse või humoristlikuse põhjuseid selles romaanis. Tegelaste staatus on pidevalt teisenev ja muutuv ning selle hübriidsuse kaudu muutubki kuju karikatuuriks, sest ta sisaldab korraga mingeid vastuolulisis põhimõtteid. Selle raamatu puhul on tähelepanuväärne ka ühe teema puudumine. Igasugustes kanooniliseks saanud kirjandus- jakultuurilistes tekstides on tähtsal kohal töö teema. Olgu ta Vilde realistlikes tekstides, Tammsaare raamatutes või teistel, aga see on väga oluline eestlase enesepildi juurde kuuluv teema. ,,Rehepapis" tehakse tööd väga vähe
Tuletame siinkohal meelde Jeesuse tähendamissõna külvajast ja seemnest: seeme ei tärka liiga kõvakstambitud südames - need inimesed mõtlevad ainult maistest asjadest; seeme ei tärka ka liiga pealiskaudsetes südametes, kes ei suuda keskenduda ja jooksevad üha uute virvatulede järele; seeme ei tärka ka südames, mis on liiga täis himusid, tahtmisi ja kirgi - need lämmatavad seemne. Valikuvabadus Inimene on kogu elu muutuv ja teisenev olend. Kuigi meile tundub, et pikkuse ja tugevuse lisandumisega saame juurde ka tarkust ja mõistmist, räägib Uku Masing suisa võimalikust taandarengust psühholoogilises plaanis. Ta toob näiteks mantellooma, kes vastsena on peaaegu kala, tal on chorda ja saba. Siis aga jääb ta kuskil istuma ja kasvab kokku oma alusega. Istub, sööb, kasvab. Lõpuks sarnaneb ta kokkuseotud kotisuuga. Kalad söövad, magavad, siginevad nagu mantelloomad, kuid nad on seejuures ometi liikuvad. Sama võib
annaabi.ee 
