77. Lähtudes interfereeruvate lainete amplituudi leidmise üldvalemist, tuletage maksimumi ja miinimumi tingimus. 78. Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis. 79. Millised on Einsteini erirelatiivsusteooria kaks postulaati? 80. Lähtudes sündmuse definitsioonist ja Galilei teisendustest, tuletage erirelatiivsusteooria koordinaatide teisendusvalemid.? 81. Lähtudes koordinaatide teisendusest, tuletada erirelatiivsusteooria aegade teisendusvalemid. 82. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? 85. Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? 86. Mis on ideaalne gaas? 87. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 88. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 89
võnkumiste tugevnemine või nõrgenemine. 77. Lähtudes interfereeruvate lainete amplituudi leidmise üldvalemist, tuletage maksimumi ja miinimumi tingimus. 78. Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis. 79. Millised on Einsteini erirelatiivsusteooria kaks postulaati? 80. Lähtudes sündmuse definitsioonist ja Galilei teisendustest, tuletage erirelatiivsusteooria koordinaatide teisendusvalemid.? 81. Lähtudes koordinaatide teisendusest, tuletada erirelatiivsusteooria aegade teisendusvalemid 82. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? 85. Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? Mool on ainehulga mõõtühik 6.02e23 samasugust osakest 86. Mis on ideaalne gaas? Ideaalne gaas on mudel, mis võimaldab klassikalise füüsika seisukohalt vaadelda suurt hulka mikroosakesi ja ühitada neid makrosuurusteks mida saab mõõta (p,V,T ja tihedus)
Igat ruumipunkti võib vaadelda uue keralaine allikana. 79. Millised on Einsteini erirelatiivsusteooria kaks postulaati? 1) Relatiivsusprintsiip. Kõik loodusseadused on invariantsed üleminekul ühest inertsiaalsest taustsüsteemist teise. 2) Vaakumis on valguse kiirus ühesugune kõikides taustsüsteemides. 80. Lähtudes sündmuse definitsioonist ja Galilei teisendustest, tuletage erirelatiivsusteooria koordinaatide teisendusvalemid.? 81. Lähtudes koordinaatide teisendusest, tuletada erirelatiivsusteooria aegade teisendusvalemid. 82. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? Molekulaarfüüsika uurib aine ehitust lähtudes molekulaarkineetilisest vaatepunktist. Kõik ained koosnevad aatomitest ja molekulidest. Kasutab selleks statistilist uurimismeetodit. See tähendab, et rakendab häst tuntud statistilisi seadusi ja opereerib lõpuks keskmiste füüsikaliste suurustega, keskmine kiirus, keskmine energia.
t 0000001011002 = 44 10 |____________________________________________________________________________________ | u |____________________________________________________________________________________ | v Märgime, et arvu murdosa teisendus erineb oluliselt täisarvu teisendusest. r Kuna me murdarvudega järgnevas ei tegele, siis me arvu murdosa A Teisendus 10ndsüsteemist 2ndsüsteemi teisendusmeetodit siinkohal ei vaatle. Teisendus ühest arvusüsteemist teise toimub uue alusega jagamise teel
Kõikide elementaarlainete kohtumispaik moodustab tasalainete puhul frondi ehk kõigi lainete mähispinna. Kuna paralleel- või ristlaine frondist kiirguvad elementaarlained igas suunas, siis on võimalik, et lained painduvad tõkete taha. EI 79. Millised on Einsteini erirelatiivsusteooria kaks postulaati? EI 80. Lähtudes sündmuse definitsioonist ja Galilei teisendustest, tuletage erirelatiivsusteooria koordinaatide teisendusvalemid.? EI 81. Lähtudes koordinaatide teisendusest, tuletada erirelatiivsusteooria aegade teisendusvalemid 82. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? 85. Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? Molekulmass on ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü). Aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Alates 1961. a kasutatakse aatommassiühikuna süsinikuühikut, mis on 1/12 süsiniku isotoobi 12C aatomi massist.
Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise 81. Lähtudes koordinaatide teisendusest, tuletada erirelatiivsusteooria aegade teisendusvalemid. protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 2
bitiseks. Seda saab teostada näiteks maatriksite vms. sarnase tabeli alusel. 6. Saame nüüd uueks tulemuseks jällegi 32 bitise jada. 7. Selle tulemusega teostame fikseeritud permutatsiooni, et asja veelgi rohkem turvaliseks teha. Nagu näha, seisnebki algoritmi turvalisus kõigepealt plokis E teatud bittide duplikatsioonide võrra 32 bitisest jadast 48 bitise kasvatatamises, S-plokkides toimuvast teisendusest maatriksite alusel ja lõpus toimuvast fikseeritud permutatsioonist. Sellega saab asja ajada päris sogaseks. . Alamvõtmete koostamine toimub järgmist algoritmi kasutades. Siin <<< kastid on nihkeregistrid PC kastid teostavad permutatsioone. Nende abiga genereeritakse igal ringil uus 48 bitine alamvõti. Kokku genereeritakse 16 alamvõtit, kuna ringe feisteli funktsioonidega ongi kokku ju 16.
56 Kui operaatorite kirjeldajal aga tekib kahtlus, et teisenduste käigus võivad andmed ebatäpsemateks muutuda, või lihtsalt soovitakse, et kogemata ei tehtaks kirjeldatavat teisendust, siis tuleb lisada piiritlejaks sõna explicit. public static explicit operator double(Kellaaeg k){ //kohustuslik muunduse näitamine return k.Tund()+k.Minut()/60.0; } Sellisel juhul tuleb omistamisel sobivasse kohta kirjutada (double), et teisendusest asja saaks. Muidu annab kompilaator lihtsalt veateate. double tunnidPaevaAlgusest=(double)k1; Operaatorid võivad töötada ka teises suunas - ehk siis olemasolevast tüübist uue loodava tüübi poole. Siin näites tehakse minutite hulgast taas Kellaaeg. Niipalju, kui jagub täistunde, pannakse tundide alla. Mis aga tundideks jagamisest jäägina üle jääb, see muutub minutiteks. public static explicit operator Kellaaeg(int minutid){
juhtima. Kui operaatorite kirjeldajal aga tekib kahtlus, et teisenduste käigus võivad andmed ebatäpsemateks muutuda, või lihtsalt soovitakse, et kogemata ei tehtaks kirjeldatavat teisendust, siis tuleb lisada piiritlejaks sõna explicit. public static explicit operator double(Kellaaeg k){ //kohustuslik muunduse näitamine return k.Tund()+k.Minut()/60.0; } Sellisel juhul tuleb omistamisel sobivasse kohta kirjutada (double), et teisendusest asja saaks. Muidu annab kompilaator lihtsalt veateate. double tunnidPaevaAlgusest=(double)k1; Operaatorid võivad töötada ka teises suunas - ehk siis olemasolevast tüübist uue loodava tüübi poole. Siin näites tehakse minutite hulgast taas Kellaaeg. Niipalju, kui jagub täistunde, pannakse tundide alla. Mis aga tundideks jagamisest jäägina üle jääb, see muutub minutiteks. public static explicit operator Kellaaeg(int minutid){
praegu tahaksime, et meie funktsioonid võtaksid nii sisendina kui annaksid ka väl- jundiks ainult reaalarve. Logaritm: tehe või funktsioon? Logaritm tuleb mõnikord lisaks funktsioonile esile ka tehete kontekstis, kui temast räägitakse kui logaritmimisest. See võib alguses üllatav tunduda, aga tihti võib mõnest matemaatilisest objektist või teisendusest mõelda mitut moodi. Näiteks ka astendamisest võisime mõelda kui tehtest või kui funktsioonist. Tehtest rääkisime peatükis arvu aste – valisime arvu ja arvu ning andsime tähenduse arvu astmele – kahest arvust meisterdasime kokku ühe kolmanda. Eelmises peatükis aga fikseerisime astendamise aluse ja rääkisime hoopis eksponentsiaal-
= u1 v1 + u2 v2 + . . . + un−1 vn−1 − (u1 + . . . + un−1 ) vn = u1 v1 + u2 v2 + . . . + un−1 vn−1 + un vn − (u1 + . . . + un−1 + un ) vn Xn = vk uk − vn sn . k=1 ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS 151 Abeli teisendusest tuleneb vahetult järgmine oluline tähelepanek. ∞ P ∞ P Lause 6.25 Rida vk uk on koonduv, kui koonduvad jada (vn sn ) ja rida (vk − vk+1 ) sk . Kui jada k=1 k=1
Kui operaatorite kirjeldajal aga tekib kahtlus, et teisenduste käigus võivad andmed ebatäpsemateks muutuda, või lihtsalt soovitakse, et kogemata ei tehtaks kirjeldatavat teisendust, siis tuleb lisada piiritlejaks sõna explicit. public static explicit operator double(Kellaaeg k){ //kohustuslik muunduse näitamine return k.Tund()+k.Minut()/60.0; } Sellisel juhul tuleb omistamisel sobivasse kohta kirjutada (double), et teisendusest asja saaks. Muidu annab kompilaator lihtsalt veateate. double tunnidPaevaAlgusest=(double)k1; Operaatorid võivad töötada ka teises suunas - ehk siis olemasolevast tüübist uue loodava tüübi poole. Siin näites tehakse minutite hulgast taas Kellaaeg. Niipalju, kui jagub täistunde, pannakse tundide alla. Mis aga tundideks jagamisest jäägina üle jääb, see muutub minutiteks. public static explicit operator Kellaaeg(int minutid){
annaabi.ee 
