TEINE MAAILMASÕDA (0)

TEINE MAAILMASÕDA 1939–1945. KÕIK VASTUSED SINISELT Õpitulemused, teemad ja märksõnad. Materjal: õpiku peatükid 19-22 ja 25. ● Rahvusvaheline olukord Teise maailmasõja eel: Austria anšluss, Müncheni kokkulepe, MRP;
● sõja põhjused;
● sõjategevus Euroopas ja Vaiksel ookeanil;
● Hitlerivastane koalitsioon: Atlandi harta, Teheran, Jalta, Potsdam;
● murrang sõjas, teise rinde avamine;
● Saksamaa ja Jaapani purustamine.  Mõisted: MRP, Atlandi harta, holokaust, ÜRO. 1. Sõja põhjused ja vallandumine. (5 p)  1.1. Erinevalt demokraatlikest lääneriikidest olid nii Saksamaa kui Nõukogude Liit teiseks 
maailmasõjaks üsna põhjalikult valmistunud. Too mõlema kohta üks põhjus, mis ajendas 
neid sõda alustama. NSVL -  NSVL juht Stalin unistas kommunismi ülemaailmsest levikust. Taheti ka oma riigi piire 
läände laiendada ja punaarmeele leida sõjaline rakendus.  Saksamaa -  Saksamaa tahtis I ms järgsete kahjude eest maksta kätte Euroopa riikidele, ja 
laiendada oma territooriumi. 1.2. Millisele sündmusele, mis leidis aset kaheksa päeva enne teise maailmasõja algust, 
viitavad karikatuurid? Kuidas mõjutas see sündmus Balti riikide saatust? Sündmus: MRP (Molotovi-Ribbentropi pakti) sõlmimine Mõju Balti riikide staatusele: NSVL okupeeris Balti riigid 1.3. Milline loetletud sündmustest avaldas sinu arvates kõige suuremat mõju teise 
maailmasõja puhkemisele? Märgi üks sündmus plussiga (+) ja põhjenda oma valikut. ● Austria anšluss 
● Müncheni kokkulepe +
● Molotovi-Ribbentropi pakt


Põhjendus: Prantsusmaa ja Suurbritannia andsid Müncheni kokkuleppes Hitleri soovidele järele. 
Hitler sai aru, et liitlased olid nõus kõike tegema, et sõda ära hoida. Hitler sai julgust ja maad 
vabalt juurde, ja oli valmis sõjaliseks tegevuseks. 1.4 Enne teise maailmasõja algust sõlmiti kaks olulist lepingut: Müncheni kokkulepe ja 
Molotovi-Ribbentropi pakt. Kumba lepingut iseloomustavad järgnevalt toodud faktid? 
Märgi lepingu lahtrisse kas Müncheni kokkulepe või MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt). 2 
p (4 õiget 2 p, 2–3 õiget 1 p) Fakt Leping Lepinguga otsustati Tšehhoslovakkia saatus ilma  
Tšehhoslovakkia osalemiseta. Müncheni Lepingu tulemusena kaotasid Balti riigid 
iseseisvuse MRP Leping sõlmiti Suurbritannia ja Prantsusmaa 
osavõtul Müncheni Üheksa päeva pärast lepingu sõlmimist algas teine 
maailmasõda. MRP 2. Sõja käik. (2 p) 2.1 Kanna sündmuste ees olev täht sündmuste toimumise järjekorras ajateljele. Alusta 
varaseimast. Kõik sündmused õiges järjestuses 2 p, 3 sündmust omavahel õiges järjestuses 1 p. A – Talvesõda Soome ja Nõukogude Liidu vahel  B – Normandia dessant ja teise rinde avamine   C – Õhusõda Suurbritannia vastu  D – Tuumapommide heitmine Jaapani linnadele  F – Atlandi Harta  2.2 1943. aastal toimus esimene Hitleri-vastase koalitsiooni konverents, kus kohtusid kolme 
suuriigi juhid. Vaata konverentsil osalenud riigijuhtide fotot ning vasta küsimustele. 5 p A C F D B


2.2.1 Mis konverents see oli? 1 p Teherani konverents 2.2.2 Täida foto põhjal tabel konverentsil osalenud riigijuhtide kohta. Kirjuta riigijuhi 
perekonnanimi ja riik. 3 p (punkti saab juhul, kui on õigesti märgitud nii riik kui ka riigijuhi 
nimi) Number Riigijuhi perekonnanimi Riik 1 Jossif Stalin NSVL 2 Franklin Delano Roosevelt USA 3 Winston Churchill Suurbritannia   2.2.3. Nimeta konverentsil tehtud otsus, mis tõi 1944. aastal kaasa murrangu teises maailmasõjas.1 p Otsus: 1944. aastal avati Stalini nõudmiste kohaselt teine rinne: Lääne- Prantsusmaal Normandias 
maabusid USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud. Stalinile anti õigus okupeerida Poola, Baltikum 
ja Tšehhoslovakkia. 3. Muutused Euroopa kaardil. (2 p)  3.1 Otsusta, millised järgmistest muutustest leidsid aset esimese ja millised teise 
maailmasõja tagajärjel. Kirjuta vastuse number vastavasse kasti. Kõik õiged 2 p, 3-5 õiget 1 p. 1 – Saksa keisririigi kokkuvarisemine  2 – Soome loovutas osa oma territooriumist Nõukogude Liidule  3 – Üheksa riigi iseseisvumine  4 – Balti riikide iseseisvuse kaotamine  5 – Ida-Preisimaa jagamine Poola ja Nõukogude Liidu vahel  6 – Poola koridori loomine esimese maailmasõja tagajärjel teise maailmasõja tagajärjel


1, 3, 5,  2, 4, 6 3.2  Vasta küsimustele kaardi abil. 3 p 2.1. Nimeta kaks Euroopa riiki, mis ei olnud 1942. aasta novembris sakslaste kontrolli all. 1 p 1)  Suurbritannia 2) Hispaania 2.2. Nimeta kaks Saksamaa liitlasriiki Euroopas.1 p  1) Rumeenia 2)  Ungari 2.3. Nimeta neutraalne riik, mis jäi novembris 1942 Saksamaa vallutuste keskele. 1 p Neutraalne riik - Šveits 3.3 Millised teise maailmasõja lahingud on kaardil märgitud ja mida need muutsid teise 
maailmasõja käigus? 4 p Lahing 1 Normandia dessant Muutus Avanes teine, läänepoolne rinne, Saksamaa pidi kahel pool võitlema asuma. Lahing 2 Stalingrad


Muutus Saksa väed piirati sisse, nad pidid alla andma. Sakslased taganesid ja Venemaa hakkas 
ründama. 3.4 Milliseid riike on iseloomustatud alltoodud tabelis? Kirjuta tabelisse riigi nimi ja vastava  riigi number kaardil. 4 p Iseloomustus Riik Euroopas Number kaardil Riik, millele Saksamaa 22.06.1941 kallale 
tungis. NSVL 7 Riik, mis jagati MRP tulemusena. Poola 8 Riik, mille territoorium jagati II maailmasõja
tulemusel neljaks okupatsioonitsooniks. Saksamaa 12 Riik, mille territooriumil avati teine rinne. Prantsusmaa 16 4. Kirjuta selgituse järele Teise maailmasõjaga seotud mõiste. 2 p juutide massiline hävitamine Teise maailmasõja ajal – Holokaust dokument, milles USA ja Suurbritannia sõnastasid sõja eesmärgid ja sõjajärgse 
maailmakorralduse põhimõtted – Atlandi harta organisatsioon, mis loodi Hitleri-vastase koalitsiooni liikmesriikidest – ÜRO (Ühinenud 
Rahvaste Organisatsioon)