taga ja siis paista eredalt jne). 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 4. Tulemused kanda tabelisse 1. Täita tabel arvutage vajalikud suurused ning lähtudes tabelist 5.1 (lisas 1) määrake töö kategooria ning kirjeldage seda. 5. Joonistada lisalehele graafik E sise f x . II OSA: LABORATOORIUMI TEHISVALGUSTUSE HINDAMINE Enne mõõtmiste algust tuleb tõmmata ruumis ette olemasolevad kardinad. Joonestada lisalehele ruumi plaan ja märkida peale tööpiirkonnad (õppimis-/töökohad), koht- ja üldvalgustid. Koostamiseks vaata näidet (lisas 1). Märkida ka mõõtepunktid. Kui paljude ühetaoliste töökohtadega ruumis (nt klassiruum) kasutatakse üksnes üldvalgustust, võib mõõtmise mahtu vähendada, sooritades mõõtmised järgnevalt: 1
valgustustiheduse suurenemine on võimalik peegeldumise tõttu lähedalolevatelt ehitistelt, ruumi seintelt, laelt jne. 3. Millised tegurid mõjutavad akna vajaliku pinna määramist? Ruumi mõõtmed, vastasolevad ehitised, ruumis tehtav töö (aga siin võib tegureid rohkemgi olla) 4. Punkti M asukoht ruumis ja asukoha valiku põhjendus. Töölaual 0,8 m põrandast ja akna vastasseinast 1 m kauguselt (põhjendust ei tea) TÖÖRUUMIDE TEHISVALGUSTUSE UURIMINE Kontrollküsimused 1. Mida ja kuidas iseloomustab antud töös p. 4.2. tehtud graafik? Iseloomustab valgustiheduse sõltuvust valgusallika kõrgusest (mida lähedamalt valgusallikat mõõta, seda suurem on valgustustihedus). 2. Millest lähtudes valisite valgustustiheduse normi? Põhjendus. Sest laborites ja õppetöökojades peab olema valgustus 500 lx. 3. Millised ruumi iseloomustavaid näitajaid kasutasite vajaliku valgusvoo arvutamisel?
1. Käsikirjaline tekst: · peab olema hästi loetav · peab olema kirjutatud musta, sinise või violetse tindiga (pastaga) valge kirjutuspaberi ühele · küljele (paberid omavahel ühendamata) · parandused peavad olema tehtud standartsete korrektuurimärkidega 18.Ergonoomiline töökoht. · töökeskkonna mikrokliima (õhuvahetus, õhu temperatuur, õhu niiskus); · töökoha valgustatus (loomuliku päevavalguse olemasolu, tehisvalgustuse liik,valgustuse allika asukoht, lampide värvsustemperatuur jms); · tööruumi üldine disain, eri värvide mõju kasutamine; · töökoha psühholoogiliselt hea asukoht ruumis; · ilus ja mugav mööbel. 7
Töötaja hea tervis sõltub paljudest töökoha teguritest: · töökeskkonna mikrokliima (õhuvahetus - õhuliikumiskiirus ei tohi ületada 0,1 m/s , õhu temperatuur - soovitatav temperatuur kontoritööks oleks 22°± 2, õhu niiskus); · töökoha valgustatus (loomuliku päevavalguse olemasolu - loomuliku valgusega töötades väsitad silmi oluliselt vähem kui kunstvalgusega, tehisvalgustuse liik, valgustuse allika asukoht, lampide värvsustemperatuur jms); · tööruumi üldine disain, eri värvide mõju kasutamine; · töökoha psühholoogiliselt hea asukoht ruumis(privaatsete andmetega töötava inimese seljatagune peaks olema kinnine, mitte läbikäigukoridor. See väldib töötaja stressi); · ilus ja mugav mööbel. Ergonoomiline töökoht väsitab vähem
[11] „SI süsteemi ühikud,“ 4 märts 2015. [Võrgumaterjal]. Available: https://et.wikipedia.org/wiki/SI-s%C3%BCsteemi_ %C3%BChikud. [Kasutatud 24 aprill 2016]. [12] T. Tamm, Praktiline valgutustehnika, Tallinn: EETEL-EKSPERT, 2011. [13] „Luks,“ 13 märts 2013. [Võrgumaterjal]. Available: https://et.wikipedia.org/wiki/Luks. [Kasutatud 2014 märts 2016]. [15] E. Standardikeskus, Töökohtade tehisvalgustuse mõõtmine ja hindamine, Tallinn, 2008. 21
varustada väljatõmbeventilatsiooniga. Ventileerimisseadmed ei tohi oluliselt suurendada töökeskkonna mürataset. Kasutatav ventilatsioonisüsteem tuleb hoida töökorras ning see ei tohi põhjustada tõmbetuult. 8.Valgustus Töökohad peavad olema piisavalt valgustatud. Valgustuse projekteerimisel tuleb eelistada loomulikku päevavalgust. Valgus peab olema suunatud nii, et ei tekiks häirivaid varje. Tööruumid, kus töötajad võivad sattuda tehisvalgustuse rikke korral ohtu, peavad olema varustatud piisava turvavalgustusega. 9.Olmeruumid Riietusruumid peavad olema küllaldaselt ruumikad, varustatud istmete ja lukustatavate riidekappidega. Kui töötajatele ei ole riietusruumid vajalikud, tuleb igale töötajale tagada koht üleriiete hoidmiseks. Märgade või niiskete tööriiete, rätikute ja jalanõude kuivatamiseks tuleb ette näha piisavalt suur hästiventileeritav kuivatusruum või -kapp. 10
TÖÖVAHENDID „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Vabariigi valitsuse määrus nr. 362, vastu võetud 15.11.2000 (RT I 2000, 86, 556) Hetkel kehtiv. „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ Sotsiaalministri määrus nr. 38, vastu võetud 21.02.2002 (RTL 2002, 40, 563) Hetkel kehtiv. Luksmeeter (või tehisvalgustuse hindamist käsitlenud laboritöö andmed), müramõõtja, termomeeter, mõõdulint. Elektri- ja magnetvälja mõõtur Digitaler elektrosmog Analyser ME3030B (Gigahertz Solutions) A) TÖÖ KÄIK – ARVUTI ERGONOOMIA UURIMINE 1) Täida tabel nr 1 – tööruumi andmed. 2) Vastata küsimustele tabelis 2 (märkides ristikesega sobiv vastusevariant jah/ei) ning kirjeldada uuritavaid tingimusi, esitada vajadusel parandusettepanekud. (Paberkandjal
looduslik valgus, on see koheselt kompenseeritav tehislikuga. Kuid jällegi ei ole kasulik panna valgustit kuvari kõrvale või peale, mitte et kuvariga midagi juhtuks, vaid jällegi hakkab valgus sellelt peegelduma. Kui siiski tundub mõttetuna sättida lamp eemale monitorist, mis tavaliselt asub laual, kus tööd tehakse, siis sättige valgusvihk vähemalt kuvarist eemale. See aga ei tähenda jälle, et te selle valgusvihu endale silma peate suunama. Veel on tähtis vahe tehisvalgustuse tüübil. Kas tegemist on hõõglambi või fluorestsents lambiga; viimast võib kutsuda ka päevavalguslambiks. Põhiline vahe seisneb selles, et hõõglamp eritab metsikul viisil rohkem sooja ja on seega võibolla laualambiks suhteliselt ebameeldiv. Laualambiks on tavaliselt ikka vähemalt 60 W, kuid soovitatakse isegi 100W. Ise kasutan viimast ja kuigi lamp eritab tugevalt sooja, ei häiri see mind kuigi. Lihtsalt on võimalik, et mul on ta sätitud piisavalt kaugele oma töö alast
kuna visuaalsed tegevused tuleb tavaliselt läbi viia kiiresti ja ettevaatlikult. Peale valguse intensiivsuse (lux) on tähtis ka pinna heledus(cd/m2). Valgustuse juhtimine on valgustist väljuva valgusvoo reguleerimine ja kontrollimine. Valguse kvaliteedi põhinäitajateks on värvsustemperatuur Tc, mida mõõdetakse Kelvinites, ja värviedastusvõime, mida tähistatakse indeksiga Ra. Värvsustemperatuur iseloomustab valguse psühholoogilist meeldivust ja hubasust. Ülavalgustus on tehisvalgustuse liik kusd valgusalli9kad asuvad laes. Ülavalgustuise võib saavutada ka laes olevate loomulike valgusallikate, valguskuplite abil. 2 Kuidas mõõdetakse Pinna, sealhulgas tööpinna valgustatust mõõdetakse luksides (lx), valgusti valgusvoogu luumenites (lm). Valgustuse normeerimine algab valgusallika valgustugevusest, mille ühikuks on kandela (cd), mis vastab etalonile - monokromaatilise (540.1012 Hz) valgusallika kindlale
[7] Ehitusplats peab olema heas korras ja piisavalt puhas. [7] Evakuatsioonipääsud ja -teed peavad olema vabad igasugustest takistustest ja võimaldama otse väljapääsu ohutule alale. [7] Ohu korral peab töötajatel olema võimalik lahkuda kõikidelt töökohtadelt kiiresti ja ohutult. [7] Evakuatsioonipääsud ja -teed peavad olema märgistatud ja varustatud piisava turvavalgustusega juhul, kui töötajad võivad sattuda tehisvalgustuse rikke korral ohtu. [7] Ehitusplatsil peavad olema välja pandud juhised tegutsemiseks tulekahju korral. [7] Kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil on kohustuslik piirkondades, kus tööprotsessist tulenevalt on peavigastuse oht, nt töö kõrgel paiknevatel töötamiskohtadel, töö redelitel ja tellingutel, tellingute püstitamine ja lahtivõtmine, töö tõsteseadmete, sh kraana tööpiirkonnas. [7]
Üldnõue on, et tootmisruumid ja kontoriruumid oleksid valgel ajal valgustatud loomuliku valgustusega. Loomuliku valgustuse asendamine kunstlikuga on lubatud ainult erijuhul, näiteks valmistatav toodang teatud tootmisprotsessi staadiumides on tundlik päikesevalgustusele (kunstkiud). Tööruumides kus ei ole loomulikku valgustust või loomulikku valgustuse koefitsient on alla 1%, tuleb töötajatele anda ultraviolettkiiritust. See on teostatav kahel viisil: 1) tehisvalgustuse ultravioletse komponendi lisamisega. 2) Tööliste lühiajalise kiiritamisega erilistes ruumides, nn fotaariumites. Loomuliku valgustuse puhul normeeritakse loomuliku valgustuse koefitsient e= (E sees / E väljas) x100 (%) E sees valgustihedus töötasapinnal (0,8m põrandapinnast) E väljas valgustihedus samal ajal väljas Tehisvalgustust kasutatakse, kui loomulikust valgustusest ei piisa. Jaotatakse: 1) ülavalgustus, mille puhul valgustid on laes.
annaabi.ee 
