Looduslikud ja tehisvaigud Tartu Kutsehariduskeskus Juhendaja:Aivar Krull Teostas:Kermo Kadak Ssisukord Looduslikud vaigud Tehisvaigud Looduslikud vaigud Looduslikud ja sünteetilised vaigud Tähtsamad looduslikud vaigud on: Akaroid. Akaroid on Austraalia päritoluga vaik. Lahustub hästi piirituses. Akaroid annab vähese läikega kihi. Kasutatakse piirituslakkides koos sellakiga. Bensoe (viirukivaik) Värvitud ja kollakad korrapäratu kujuga tükid. Lahustuvad piirituses ja teistes lahustajates. Tarvitatakse piirituspolituurides ja polituurlakkides. Dammar Teatud lehtpuust saadav vaik
Ülitundlikkus keemiliste ainete suhtes võib tekkida inimestel, kes kutsetöös puutuvad kokku keemiliste ainetega või kasutavad neid koduses majapidamises. Keemilised ained satuvad organismi enamasti hingamisteede või naha kaudu. Sagedasemaid keemilisi aineid, mis tingib allergianähte, on formaldehüüd. Seda sisaldavad mööblitööstuses ja ehitusmaterjalitööstuses kasutatavad tehisvaigud. Ärritavalt ja allergiseerivalt toimivad mõnede vaipade sünteetilised materjalid, samuti võivad allergeeniks olla värvid ja lakid, fotoreaktiivid, eriti värvifotograafias kasutatavad kemikaalid. Keemilised ained ja ravimid põhjustavad allergilisi nahahaigusi ja silmade ärritusnähte. · Kontaktallergia on omapärane reaktsioon, mis ilmneb nahal allergeeniga otsesel kokkupuutekohal. Sagedasemad kontaktallergeenid on nikkel, kroom, nailon,
teevad. Täiteaineks võivad olla puidujahu, kriit, jahvatatud talk, savimuld, alumiiniumoksiid, raskepagu (baariumsulfaat). Kasutatakse pahtlites, pooritäitjates, värvides voolavuse muutmiseks. Kilemoodustajad suurendavad vett tõrjuvat omadust hoidmaks ära niiskuse liikumisest tingitud suuremaid mahumuutusi. Kilemoodustajatena kasutatakse looduslike (kampol, merevaik, tohuvaik, šellak) ja tehisvaike (nt karbamiidformaldehüüdvaik, polüuretaan). Tehisvaigud (kõrgmolekulaarsed) on puhas keemia, väga mürgised ja reaktsioonis eraldub alati mingi gaas või aine. Lahustid on lenduvad vedelikud, mis võimelised lahustama kilemoodustajaid, muutes nad peale kantavateks ja laialivalguvateks. Vedeldid on lenduvad vedelikud, mis ei lahusta kilemoodustajaid, vaid lihtsalt vedeldavad töösegusid. On abimaterjaliks värv ja lakk-katte loomisel. Kuna lahustid ja vedeldid lenduvad kuivamisel, ei kuulu nad kattekuivjäägi hulka
protsesside toimel st. Kivistuvad. · Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erineva terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. · Kasutatakse põletamata tehiskivide , betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideaineid: · Anorgaanilised või mineraalsed (ehituskips, lubisideained, tsemendid). · Orgaanilised (tehisvaigud, polümeerid, liimid, bituumen). · Mineraalsed aideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. · Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega(või ka vesilahustega) segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad · Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. · Siia kuuluvad:õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriid, magnesiaalsideained. · Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees.
deodorante, juuksevärve ja muud, mille kasutamisel ilmneb sageli allergilisi reaktsioone nahalöövete ja nahatursetena ning nohu või astmana. Eriti ettevaatlikud peaksid nende vahenditega olema inimesed, kellel esineb mõni allergiahaigus või on varem esinenud mingeid allergianähte. Sagedasemaid keemilisi aineid, mis tingib allergianähte, on formaldehüüd. Seda sisaldavad mööblitööstuses ja ehitusmaterjalitööstuses kasutatavad tehisvaigud. Formaldehüüdi vesilahus on formaliin, mis on laialt kasutatav desinfektsiooniaine. Formaldehüüdi toime võib ilmneda uues majas, värskelt remonditud korteris, seoses uue mööbliga, kui on kasutatud formaldehüüdi ühenditega töödeldud materjale. Ärritavalt ja allergiseerivalt toimivad mõnede vaipade sünteetilised materjalid, samuti võivad allergeeniks olla värvid ja lakid, fotoreaktiivid, eriti värvifotograafias kasutatavad kemikaalid
kosmeetikavahendeid, deodorante, juuksevärve ja muud, mille kasutamisel ilmneb sageli allergilisi reaktsioone nahalöövete ja nahatursetena ning nohu või astmana. Eriti ettevaatlikud peaksid nende vahenditega olema inimesed, kellel esineb mõni allergiahaigus või on varem esinenud mingeid allergianähte. Sagedasemaid keemilisi aineid, mis tingib allergianähte, on formaldehüüd. Seda sisaldavad mööblitööstuses ja ehitusmaterjalitööstuses kasutatavad tehisvaigud. Formaldehüüdi vesilahus on formaliin, mis on laialt kasutatav desinfektsiooniaine. Formaldehüüdi toime võib ilmneda uues majas, värskelt remonditud korteris, seoses uue mööbliga, kui on kasutatud formaldehüüdi ühenditega töödeldud materjale. Ärritavalt ja allergiseerivalt toimivad mõnede vaipade sünteetilised materjalid, samuti võivad allergeeniks olla värvid ja lakid, fotoreaktiivid, eriti värvifotograafias kasutatavad kemikaalid. Keemilised ained ja ravimid
Kuivatatakse, Glasuuritakse ja põletatakse. Ntx kraanikausid, vannid. Mineraalsed sideained: ained, mis vedel-sitkest taignataolisest olekust füüsikalis- keemiliste protsesside toimel lähevad üle tahkesse olekusse e. kivistuvad. Sellisesse taignasse segatakse erineva terasuurusega täiteaineid, mis kivistumisel moodustavad monoliidi. Kasut. põletamata, tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jagatakse anorgaanilisteks (mineraalsed) ja orgaanilisteks (tehisvaigud, liimid, polümeerid, bituumen). Mineraalsed sideained jagunevad õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks ning puhasteks ja mitmesugustest koostiskomponentidest koostatud segasideaineteks. Õhksideained: sideained, mis veega segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad ning säilitavad tugevuse (õhklubi, kips, magnesiaalsideained). Hüdraulilised sideained: võivad peale tardumist kivineda nii õhus kui vees, sageli moodustub vees tugevam (tsemendid, portlandtsemendid, hüdrauliline lubi)
49) alifaatsed amiinid ja nende halogeenderivaadid; 50) aromaatsete süsivesinike nitraatderivaadid; 51) fenoolide nitraatderivaadid ja nende ühendid; 6 Kutsehaigused ja tööõnnetused 52) antimon ja selle derivaadid; 53) lämmastikhappe estrid; 54) vesiniksulfiid; 55) põlevkiviõli, bituumen, tõrv, kummi, plastmassid, tehisvaigud; 56) antibiootikumid ja ravimpreparaadid; 57) pestitsiidid; 58) keemilised ained, mida klassifitseeritakse 1. kategooria kantserogeenideks ja mutageenideks vastavalt sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määrusele nr 122 «Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord» (RTL 2004, 154, 2326); 59) orgaanilised lahustid, millega kokkupuute tagajärjel võivad tekkida entsefalopaatiad ja polüneuropaatiad;
kiirem. Puuduseks on liimilahuse lühike säilivusaeg ja tervist kahjustav toime. Kasutatakse nii külm- kui kuumliimimisel. Sünteetilised liimid koosnevad: a)tehisvaikudest b)lahusti e stabilisaator (atsetoon, piiritus, vesi) c)kõvasti e katalüsaator (oblikhappe, piimhappe, sidrunihappe, ammooniumkloriid, petrooliumkontakt- selle poolest eristuvadki tehisvaikudest) d)täiteaine (puidujahu e tolm, tärklis või kaoliin) e)plastifikaator (teeb liimi plastsemaks) Tehisvaigud: Kõrgmolekulaarsed produktid, mis saadakse lihtsamatest ainetest keemilisel teel. Nagu eelnevalt öeldud erinevad sünteetilistest liimidest, sest ei sisalda kõvasteid. Saamisreaktsiooni järgi jaotuvad kaheks: a)polümersatsioonivaigud- paljude ühesuguste molekulide liitumine magromolekulideks. b)kondensatsioonivaigud- kahe molekuli ühinemine ja eraldub mingi lihtsam aine (nt vesi). Neid reaktsioone saab vahepealses staadiumis peatada, mida liimivate tehisvaikude valmistamisel tehaksegi.
saadud tugevused · Puidu mehaanilised omadused ei ole eri suundades ühesugused. Tema tugevust mõjutavad kasvuvead, niiskussisaldus, temperatuur, koormamise kiirus jt tegurid. · Pikaajalisel koormamisel puidu tugevus väheneb. · Puidu niiskuse mõju elimineerimiseks redutseeritakse puidu katsetamisel saadud tugevused 5 Sideained Sõltuvalt keemiliselt päritolult jagatakse: · anorgaanilised (mineraalsed) · orgaanilised (tehisvaigud, polümeerid, liimid, bituumen) Käsitleme mineraalseid sideaineid aineid, mis vedel-sitkest olekust lähevad üle tahkesse olekusse e. Kivistuvad. Täitematerjaliks: liiv, kruus, kivid, killustik. 5.1 Jagunevad: · Õhksideained - kivistuvad õhu käes ja ei talu hiljem vett · Hüdraulilised sideained vajavad kivistumiseks vett ja on ka hiljem märjas keskkonnas vastupidavad · Õhksideained: õhklubi, kips, kipsanhüdriit, magnesiaalsideained.
korrosioonikaitse võimega. Pigmentide omadustest tähtsamad on: valguspüsivus, keemiline püsivus, ilmastikukindlus, korrosioonikaitsevõime,kattevõime, värvimisvõime, jahvatuspeenus, erimass, õlimahtuvus, mürgisus. Nr 59 Tähtsamad värvide liigid Tähtsamad värvide liigid on: lakid, emailid, õlivärvid, vesivärvid, pahtelsegud ja kitid. Lakk. Lakiks nimetatakse viimistlusmaterjali, mis koosneb mingist kihitekitajast ja lahustajast. Kihitekitajaks on looduslikud- või tehisvaigud, taimeõlid, bituumenid jne Lahustajaks on lakibensiin, piiritus, atsetoon, nitrolahusti jne. Lakke turustatakse ühe- või kahekomponendilisena. Kahekomponendilise laki puhul on lakk ja kõvendaja eraldi taaras. Kokkusegatult ta kaua ei säili ja tuleb kiirelt ära kasutada. Lakid omakorda jaotatakse: · Õlilakid- saadakse loodusliku- või tehisvaigu taimeõliga keetmisel ja lahustiga vedeldamisel. · Nitrolakk- on lahustis vedeldatud nitrotselluloos
annaabi.ee 
