5 150 2 100 250 16,7 30 20 50 9 150 3 150 12 150 4 200 14 150 5 250 15 150 6 300 21 12) Ettevõtte tootmisvõimsuse mõiste. Tootmiskogust, mille juures ettevõtte keskmine kogukulu on minimaalne, nimetatakse ettevõtte tootmisvõimsuseks. 13) Tegurikomplekt ja tootmisruum (graafikul). Samasugust tootmismahtu on võimalik saavutada erinevatel viisidel ehk erinevaid tegurikomplekte (kombinatsioone tööjõust ja kapitalist) kasutades. Analoogiliselt eelarvepiiranguga majapidamisteoorias on ettevõtte kulutused piiratud, s.t. ettevõte saab tootmisel rakendada ainult selliseid tegurikomplekte, mille soetamiseks jätkub tal ressursse. Kulutused tootmisteguritele avalduvad järgmisest seosest: wL + rK = TC kus w (wage) on tööjõu hind, r (rate of return) kapitali hind ning TC tähistab kogukulutusi.
Tööjõu pakkumine majapidamised otsustavad, kui palju tööd pakkuda. Majapidamised jaotavad aega tööaeg ja mitte tööaeg. Tööjõu pakkumine sõltub palgamäärast ja viimase vaba tunni hinnast. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab suures koguses kapitali ühe töölise kohta nim. kapitaliintensiivseks tehnoloogiaks. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab väikeses koguses kapitali ühe töölise kohta nim tööintensiivseks tehnoloogiaks. Samakoguse joon kõiki selliseid tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu, saame samakoguse kõvera. Tootmisfunktsioon kirjeldab toodangu hulka, mida on võimalik toota kombineerides erinevates kogustes tööd ja kapitali. Tootmistegureid on võimalik üksteisega asendada tootmismahtu muutmata. Seda, milline peab olema sellise asendamise vahekord, näitab thnilise asendamise piirmäär (MRTS). KOGUKULU TC=FC+VC KESKMINE KOGUKULU AC=TC/Q KESKMINE MUUTUVKULU AVC=VC/Q PIIRKULU MC=TC/Q (MC=w/MPL) PIIRTULU MR=TR/Q
Piirkulu: MC: Täiendava tooteühiku valmistamise kulu. Näitab kui palju suurenevad kogukulud , kui kogutoodangut suurendada ühe ühiku võrra. MC= 12) Ettevõtte tootmisvõimsuse mõiste: Tootmiskogus,mille juures ettevõtte kogukulu on minimaalne. 13) Tegurikomplekt ja tootmisruum (graafikul) tegurikomplekt: kombinatsioon tööjõust ja kapitalist GRAAFIK 14) Samatoodangukõver (graafikul) ja selle omadused Kõiki sellised tegurikomplekte ühendades,mis annavad tulemuseks sama toodangumahu,saadakse samatoodangukõver. omadused: o negatiivse tõusuga o täidavad tootmisruumi o ei lõiku omavahel o nõgusad 15) Tootmisvõimaluste hulk ja samakulujoon Samakulujoonel paiknevad kombinatsioonid kasutavad rahalise ressursi ära täielikult,allpool asuvas kolmnurgas jääb osa vahenditest kasutamata. 16) Tehnilise asendamise piirmäär Tegureid on võimalik omavahel asendada toodangumahtu muutmata
tööintensiivseks tehnoloogiaks. - Tootmisfunktsioon kirjeldab toodangu hulka, mida on võimalik toota, kombineerides erinevates kogustes tööd ja kapitali. - Töö ja kapitali asendamise piirmäära defineeritakse kui kapitali koguse vähenemist töö koguse ühe ühikulisel suurenemisel nii, et tootmismaht ei muutuks. Isokvant- samakoguse joon - kõiki selliseid tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu, saame samakoguse kõvera Tehnilise asendamise piirmäär - Tootmistegureid on võimalik üksteisega asendada toodangumahtu muutmata. - Seda, milline peab olema sellise asendamise vahekord, näitab tehnilise asendamise piirmäär (MRTS) Samakulujoon - Samakulujoonel asuvad kõik need töö ja kapitali kombinatsioonid, mida on võimalik kasutada olemasolevate hindade ja kogukulu juures.
Keskmine toodang ühe kulutatud teguriühiku kohta. Konstantne mastaabiefekt omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu ei muutu, kui tootmiskogus suureneb. Negatiivne mastaabiefekt omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu suureneb, kui tootmiskogus suureneb. Positiivne mastaabiefekt (ka lihtsalt mastaabiefekt) omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu väheneb, kui tootmiskogus suureneb. Samatoodangukõver- tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu saadakse samatoodangukõver, kuju sõltub tootmisfunktsioonist. Sageli on tootmistegurid üksteisega asendatavad, kuid mitte täielikult. Neoklassikaline funktsioon-ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, kuid järjest väiksemal määral. Seda milline peab olema sellise asendamise vahekord, näitab tehniliste andmete piirmäär. Toota minimaalse kuluga ehk mis asuks nullpunktile võimalikult lähedal samakulujoontel
PIIRTOODANG – kogutoodangu muutumine, mis on tingitud sisendi muutumisest KESKMINE TOODANG – kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta TOOTMISFUNKTSIOON – kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmises sisendite hulka Milline on vajalik maa, töö ja kapitali hulk, et toota näiteks üks tonn nisu SAMATOODANGUKÕVER – kõiki selliseid tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu, saame samatoodangukõvera Tootmistegurite asendatavus Tootmistehnoloogiat, mis kasutab suures koguses kapitali ühe töölise kohta nimetatakse KAPITALIINTENSIIVSEKS TEHNOLOOGIAKS Tootmistehnoloogiat, mis kasutab väikeses koguses kapitali ühe töölise kohta nimetatakse TÖÖINTENSIIVSEKS TEHNOLOOGIAKS TEHNILISE ASENDAMISE PIIRNORM – näitab seda, milline peab
suurendada mingi (sama) arv korda, siis suureneb ilmselt ka toodangumaht. Kui toodangumaht suureneb samuti seesama arv korda, siis mastaabiefekti ei ole. Sellisel juhul pole vahet, kas seda hüvist toodetakse suuremates või väiksemates ettevõtetes Kui aga toodangumaht suureneb rohkem kordi kui suurendati teguripanuseid, on tegu positiivse mastaabiefekti ehk mastaabisäästuga - tootmist ühes ettevõttes on kasulik suurendada. Tootmisruum on täis erinevaid tegurikomplekte, mis võimaldavad toota erineva koguse toodangut. Kõiki selliseid tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu, saadakse samatoodangukõver (samakasulikkuskõvera analoog, nimetatakse ka isokvandiks). Samatoodangukõvera kuju sõltub tootmisfunktsioonist. Viimane omakorda sõltub tehnoloogiast ja tootmise omapärast, näiteks sellest, kas ja mil määral on tegurid omavahel asendatavad.
Negatiivne mastaabiefekt-tootmisressursside mahtu suurendatakse näiteks 10%, siis toodangu maht suureneb selle tulemusel vähem kui 10%. Kahanev mastaabiefekt kaasneb kõige sagedamini seoses väga suurte ettevõtete juhtimisega (juhtimine muutub kohmakaks), lisaks võivad tekkida mitmed info probleemid (info levik on kulukas ja võivad tekkida infovead). Kasulik toota pigem väiksemas ettevõttes. Samatoodangukõver- tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu saadakse samatoodangukõver, kuju sõltub tootmisfunktsioonist. Samal kõveral võimaldavad toota sama palju, kuid ei maksa sama palju. Tegureid on võimalik asendada toodangumahtu muutmata. Asendamise vahekorda näitab: MRTS- tehnilise asendamise piirmäär. Näitab kui palju ja kuidas (ilmselt väheneb) peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht. Ei lõiku kunagi
kasulik toota väikestes ettevõtetes. Mastaabisäästu on võimalik leida tootmisfunktsiooni abil: tootmisfunktsion tuleb korrutada mingi konstandiga ja vaadata, kas tulemus on esialgsest tootmisfunktsiooniväärtusest suurem rohkem arv kordi. Samakulujoone tõus näitab, kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri (kapitali) panus, kui teise teguri (tööjõu) panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused ei muutuks. Samatoodangukõver ühendab kõiki selliseid tegurikomplekte, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu. Kuju sõltub tootmisfunktsioonist. Samatoodangikõvera tõus näitab, kui suurest kogusest kapitalist peab ettevõte loobuma, et saada juurde üks ühik tööjõudu ja toodangumaht ei muutuks. Neoklassikaline tootmisfunktsioon ceteris paribus ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, kuid järjest väiksemalt määral. Sobib tootmistehnoloogiat kirjeldama, kui tegurid on osaliselt üksteisega asendatavad.
annaabi.ee 
