naissugu müüjanna -nna tegevus lugemine -mine Ebaproduktiivsed liited isik kalur, õgard, mesinik, -ur, -ik, -nik, -rd, -sk hulk järvistu -stu omadusnimed pimedus, haigus -us asjad lüliti, iste, vedur -i, -e, -r maailmavaade luterlus, boheemlus -lus Tegijanime moodustamine i-minevik + -ja oli +ja tuli + ja suri +ja tüvi + -ja käi +ja vii +ja jooks +ja · Laevastikku juhatas nokja ninaga jõhkard. · Ühikakohti ei jätku kõigile õppureile, eraka üürimine on aga liigne luksus. · Kenake kaunitar astus sõidukisse kentsaka kaaslasega. · Valitseja ei ilmutanud kannatlikkust ametnikkonna suhtes. · Reedeti unistasid väikesed põrgulikud kutsikad oma vildakas kuudis uutest isalikest peremeestest.
täiendsõnaga tekib omadus-, arv- või nurka, mõiste asesõna kogu aeg läbilugemine · kui täiendsõnal on · kui teo- ja täpsustab täiend, suure puu tegijanime ees on mis ei iseloomusta leht abisõna põhisõna · eesoleva sõnaga linnadevaheline · kui täiendsõnal on nende Omadussõna täiend linnade vaheline
ÕSi tüüpsõnastiku oskuslik kasutamine ja vormidevaheliste seoste teadmine. Raskusi põhjustavad ma-tegevusnime ja mata-vormi õigekiri (tegemata, jagamata, kasutamata). Käändsõnadest problemaatiline kaart (kaardi : kaarti : kaardisse ehk kaarti : kaartide : kaartisid ehk kaarte : kaartidesse) ja raskusi põhjustab ka mitmuse tunnus (akende, eksamitega, hetkedest, hetkedel, jõuludeks) I ja j Tähed i ja j põhjustavad tavaliselt raskusi tegijanime kirjutamisel. Lahenduseks tuleb mõelda ma-vormi tüvele, sest i olemasolul jääb ta ka alles tegijanimes (lepingu sõlmija (sõlmi/ma)). Neile kellelele tekitavad probleeme sõnade müüa, müüja kasutus. Neile on olemas lihtne lahend. Tuleb küsida kahtlase sõna kohta küsimus. Küsimuse kes korral tuleb kirjutada j ning ilma siis, kui küsimuseks mida teha. Teadma peaks ka seda, et eesti keelsetel sõnadel puudub tähejärjend üi.
ü järel ei kirjutata id, kuigi see hääldub, nt süüa, süüakse, müüa, müüakse, lüüa, lüüakse, hüüa, püüa, hüüe, püüe, hüüu, püüu. üi erandid on laensõnad rüiu (üks vaibasort) ja süit (heliteose liik). ü ja i järel ei kirjutata üldiselt ji, kuigi hääldatakse: käia, käiakse, riiul, ioon, minia, preemia, keemia. Erand on tegijanime liide –ja: müüja, käija, viija, ronija, tulija, organiseerija. (Harj 6 + paljunduselt) TÄHEORTOGRAAFIA Häälikute pikkuse märkimine Lühike häälik märgitakse kirjas ühe, pikk kahe tähega. Mõnel juhul märgitakse pikalt hääldatud häälikuid ühe tähega: o Üks k, p, t kirjutatakse: 1. Pika täishääliku või diftongi järel: Vokaali järel Diftongi järel
· seisundivormide puhul: uks on lukus, käed rüppes, lukk on rikkis. · omadussõnades täpne ja hõlbus: täppisteadlane, hõlbsa. · piki-osisega liitsõnades: pikikivi, pikilõige, pikisaagimine. Sõna algvormile tuleb mõelda, kui kirjutame järgmisi sõnu: · peatne peatse, võrdne võrdse, soodne soodsa. · andma andsin, leidma leidsin, püüdma püüdsin. 2.5 I ja J I ja J on rasked tegijanime kirjutamisel. Kui ma-teguvormi tüve lõpus on i siis see sinna ka jääb. Näiteks sõnade tellija, uurija, postiviija puhul. Sageli aetakse sassi sõna minia sõnaga mineja. Esimene ei ole tegelikult tegijanimi vaid tähendab hoopis pojanaist. Raske on eristada millal kirjutada müüja ja millal müüa. Parim viis nendel sõnadel vahet teha on esitada küsimus kes või mida teha. Kes küsimuse puhul on sõnas j ja mida teha küsimuse puhul mitte
õieti- tõtt-öelda õigesti- valesti vastand kindlalt- tugevalt kindlasti- kahtlemata, tingimatult käsitlema- teemat arutama käsitsema- ...tööriistu käsitama- mõistma, aru saama kätlema- kätt andma 15.I JA J ÕIGEKIRI ü järel ei kirjutata i, j, kuigi hääldatakse: süüa, süüakse, müüa, müüake, lüüa, lüüakse, hüüa, püüa, hüüe, püüe i järel ei kirjutata üldiselt j-i, kuigi hääldatakse: siia, laiad, riiul, minia, preemia, keemia, ioon tegijanime liide -ja: müüja, käija, viija, ronija, tulija, organiseerija lühike sisseütlev: majja, ojja, ajju 16.KAASHÄÄLIKU ÕIGEKIRI Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) ERANDID: liide -gi, -ki ees (tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki) sõnade liitumisel (keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, allkiri)
samaaegselt verbiga. Sellisel juhul tõlgitakse teda des-vormiga. Nt: vir amns omnia vincit (`mees võidab armastades kõik'); studisus sedet scrbns et legns (`õpilane istub lugedes ja kirjutades'). Kui lauses puudub substantiiv, võib preesensi partitsiipi tõlkida ka tegijanimega. Nt: rti cnsulis audients mvit (`konsuli kõne liigutas kuulajaid'). Ka eesti keeles esineb paralleelselt v-kesksõna ja tegijanime kasutamist. Nt: canis ltrns nn mordet (`haukuv e haukuja koer ei hammusta'). Mõned preesensi partitsiibid on omandanud puhtalt omadussõna tähenduse. Nt: sapi, v, -, ere (`mõistma, arukas olema'); part. praes.: sapins, entis (`mõistev, s.o tark'); cnst, stit, statrus, re (`põhinema'); part. praes.: cnstns, antis (`püsiv'). Participium perfecti passivi Perfekti partitsiip passiivis Participium perfecti passivi on verbi omadussõnaline vorm, ta märgib tegevust, mis on
Helme, Tarvastu murrak. Sarnasused Võrtsjärve idakalda Tarti mirde läänerühma murrakutega; armastanu, kirjuttenu vrd armasten, kirjutten; liikvida järel on algupärane üksikklusiil: malD ‘maalt’; laskma-, jooksma-tüübi da-infinitiivi vormides on lõunaeestiline vokaaltüvi: laske, käske, juske (vrd lasta, kästa, joosta); Põhjaeesti joonte osakaalu alusel Helme – kõige lõunaeestilisem: o ai-diftongilised vormid, nt sain ‘sein’; o lõpukadu tegijanime vormides, nt avittej ‘aitaja’; o TA verbi mitmuse 3. p vormid, nt anDva ‘annavad’; o geminatsioonilised noomeni partitiivi vormid ja vai-partikkel; o Tartu murde de-lõpulised illatiivivormid, nt kamBreDe ‘kambrisse’; o se-imperfekt, nt jätse ‘jättis’; o vokaalilõpuline tud-partitsiip, nt kannettu ‘kantud’ (mujal Mulgis on tunnuseks –t); o minnu ‘mind’ vrd miut; o be-tunnuseline kaudne kv: saaBe ‘saavat’, teGeBe ‘tegevat’;
Omaette rühma abiverbide hulgas moodustavad modaalverbid, mis väljendavad kõneleja suhtumisi, hoiakuid, annavad hinnangu tegevuse võimalikkuse, tõelevastavuse, soovitavuse, vajalikkuse või paratamatuse kohta, nt võima, näima, paistma, pidama, saama, tunduma. Lauses vajavad nad enda juurde teist verbi, kusjuures põhitähendust väljendabki teine, täistähenduslik verb. Modaalverb ei mõjuta lauses aluse kasutamist, sellest ei saa moodustada tegijanime ja see ei esine üldiselt infinitiivis (ei saa öelda: ma kavatsen võida, ma soovin pidada). Verbide vaegmuutelisus - Osa verbe on semantiliselt ja morfoloogiliselt vaegmuutelised, nt pöördes ja tegumoes ei muutu ilmastikuverbid (nt täna sajab, tuiskab, müristab; maa haljendab on vaid oleviku ainsuse 3. pöördes). Modaalverbidel pidama `kohustatud olema', tunduma, näima, paistma puudub impersonaali vormistik. Vaid üksikutes
Erandlik on lühike sisseütlev: majja, ojja, tujju. ü järel ei kirjutata i-d, kuigi hääldatakse: süüa, süüakse, müüa, müüakse, lüüa, lüüakse, hüüa, püüa, hüüe, püüe, hüüu, püüu (vt morfoloogiline põhimõte). üi erandid on laensõnad rüiu ja süit. ü ja i järel ei kirjutata üldiselt j-i, kuigi hääldatakse: süüa, süüakse, käia, käiakse, siia, laiad, riiul, ioon, minia, preemia, keemia. Erand on tegijanime liide -ja (morfoloogilise põhimõtte järgi alati ainult -ja): müüja, käija, viija, ronija, tulija, organiseerija. Häälikuühendis (kaashäälikuühendis või diftongis) kirjutatakse iga häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata: kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma, värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane, tuuleliplus, kausjas, jõmlus, monarh, harf, revans, bors;
源 ⇒好 源 ⇒流 源 ⇒存 1 laps 7 lapsik 2 poisslaps 8 vili, j¨arglane bot,zool 3 t¨aisealiseks saanud poiss (aust) 9 j¨areltulija, p¨arija 4 tegijanime laiend 10 esimene 12st oksast 5 haritud inimene (aust) 11 v¨aikeste asjade laiend 6 5s ametis alt teine 本 ¨ OKE LO ¨ 5 SAGEDUS B . KANJI SHOHO
annaabi.ee 
